Millised inimesed on tõeliselt harmoonilised?

Ma ei ole kunagi eriline hetkede hindaja olnud. Puid kallistasin viimati lapsena ( no tegelikult korraks sai seda Tamme-Lauri tamme ka kutsekas kallistatud, sest see on lihtsalt nii suur puu, et tahtsime vaadata, mitu inimest selle ümbert kinni saavad võtta). Ma tean, et on inimesi, kes meenutavad selliseid hetki heldimusega, aga mulle sellised asjad meelde ei jää.

Ma tean, et on palju inimesi, kellele meeldib klassikaline muusika. Sest selle kuulamine rahustab neid ja annab neile energiat juurde. Mina olen see mats, kes ei mõista klassikalise muusika eripära ja kui keegi peaks mind kuhugi sümfooniaorkestrit kuulama kutsuma, siis ma keeldun, sest on kaks varianti: a) ma jään kas magama või b) mul on nii igav, et mul on endal ka piinlik, et ma selline mats olen😀 Mitte et mul tegelikult oleks piinlik, aga vot selliste põhjuste pärast ma ei hakka ennast sellisesse olukorda panema. No olgu, kui mul oleks elukaaslane, kellele selline muusika meeldiks, siis eks ma ikka tema rõõmustamiseks läheksin sellisele kontserdile, sest vastutasuks peaks ehk tema retrofestivalile minuga kaasa tulema ja oksele hakkama, aga siis olekski asi viigis😀 Samas ma mõistan seda, et inimestel ongi erinevad maitsed ja kui kellelegi meeldib puid kallistada või klassikalist muusikat kuulata, siis las ta teeb seda. Kui kõigile meeldiksid ühesugused asjad, siis oleks maailm ikka kohutavalt igav ju.

Tegelikult ma isegi natuke kadestan neid inimesi, kes suudavad mingit hetke, raamatut, kontserti, elamust vms niimoodi nautida, et kogu nende vaimne pool saab mingi sisemise laengu, mida on isegi raske sõnadesse panna. Mina võin ka mingit raamatut/hetke/sarja või laulu nautida, aga see on selline hetkeline nautimine – ehk siis homseks on see asi enamasti juba unustatud. Aga on inimesi, kes elavad selles hetkes ka siis, kui see on juba läbi – ja suudavad seda hiljem ülihästi kirjeldada. Kui minult küsida, mis emotsioone mingi lõhn, värv, muusikapala vms minus tekitab, siis on sellele väga raske vastata, sest enamasti ei tekita see minus mingeid erilisi emotsioone. Jah, lugu võib ehk natuke teine olla siis, kui mingi lõhn või asi mulle midagi/kedagi konkreetset meenutab, aga ma olen nii halva mäluga, et mulle ei jää sellised asjad enamasti meelde. Ja vot sellest viimasest on mul tegelikult kahju, sest ma mõnikord tahaksin, et mulle jääksid sellised asjad meelde. Et ma ei unustaks inimeste silmavärvi, nende riietust mingil olulisel päeval, nende käitumist teatud olukordades. Et ma märkaksin enda ümber rohkem seda kõike, mida ma siiani märganud pole.

Tegelikult on need kõik ju ainult detailid, vbl isegi pisiasjad. Miks ei suudaks mina iialgi midagi kujundada? Kui ma peaksin mingid kutsed vms kujundama, siis ma kujutan ette, et sellest tuleks selline ämber, et ma ei tahaks neid kuhugi saata. Sest ma ei oska märgata seda kompositsiooni, erinevaid värve, mis omavahel kokku sobiksid jne. Ehk ei juhtukski midagi erilist, kui selle kutse saaks samasugune inimene nagu mina, keda detailid ei huvita (või kes neid lihtsalt ei märka või ei oska märgata?). Kuid vastupidisel juhul oleks küll väga niru värk😀 Ehk siis sellisel juhul, kui selle saaks keegi, kes sellest maailmast väga palju jagab. Lihtsalt üks suvaline näide.

Mõnikord tahaks vaadata palju rohkem, kui lihtsalt silmale näha; kuulda rohkem, kui lihtlabaste lausete mainimist; olla rohkem mingis olukorras sees, kui lihtsalt seal viibida. Ja mis kõige tähtsam – mõista rohkem. Nii ennast, teisi inimesi kui ka lihtsalt ümbritsevat maailma. Mitte olla nii pohhuistlik pisidetailide suhtes. Ja samuti mitte olla nii pohhuistlik nende minu jaoks mõttetuna tunduvate pisidetailide suhtes, mis on teiste jaoks olulised, just nende inimeste jaoks olulised, kellest ma hoolin. Aga ma ei oska. Või ei taha? Kes teab. Tegelikult ju tahan, aga kuna ma olen faking kaljukits (jah, kui vaid saaks kõike oma tähemärgi kaela ajada, eksole!), siis sellistel hetkedel lööbki minus välja see mentaliteet, ah, see pole ju oluline. Just nimelt, minu jaoks ehk ei ole, aga nende inimeste jaoks on, kellest ma hoolin. Miks oskavad paljud inimesed niimoodi eksisteerida, et nad suudavad alati meelde jätta need ehk pealtnäha pisikesed detailid või emotsioonid, mis nende jaoks tähtsatele inimestele olulised on? Miks mina ei suuda? Või kui ka suudan, siis miks ma tihtipeale ristivastupidi käitun? Sest ma olen egoist?

Ma olen märganud, et just need inimesed, kes oskavad ise rõõmu tunda pisiasjadest, suudavad ka teiste inimeste puhul neid palju paremini meelde jätta. Et selle kahe asja vahel on nagu mingi imelik sümbioos, millele ma kunagi ehk seletust leida ei osanud, aga nüüd juba oskan. Et need, kes tajuvad erinevaid lõhnu, värve, emotsioone jne enda puhul paremini, suudavad seda teiste puhul samuti rohkem mõista. Nad ei unusta asju ära, sest nad teavad, et neile ka ei meeldiks, kui teine inimene nende “pisidetailid” ära unustaks.

Ja vot just nende põhjuste pärast tahaksin mina ka rohkem olla see, keda sellised asjad nii külmaks ei jätaks. Sest mulle tundub, et siis oleks seda egoismi palju vähem ja harmooniat kõvasti rohkem. Vähemalt minu puhul küll.

4 thoughts on “Millised inimesed on tõeliselt harmoonilised?

  1. See muusika kuulamise kirjeldus on huvitav selles mõttes, et inimesed kukuvad tihti imestusest piltlikult öeldes perseli, kui ma ütlen, et mul ei jookse raamatut lugedes midagi silme ees. Ei ole filmi, ei ela sisse, ei upu sinna – ma lihtsalt võtan infot vastu. Ja see kusjuures ei tähenda, et ma ei naudiks lugemist. Aga ma ei salli pikki kirjeldusi, kus toas asus külmik ja lamp või kuidas voodi oli akna ees – ma ei näe seda nagunii ja see ei jää mul kõik meelde – ettekujutus puudub. Sealjuures on mu kõrvaleriala olnud ülikoolis maailmakirjandus😀.

    • Kusjuures minul ka lugemise ajal enamasti midagi konkreetset silme ees ei jookse, kuigi tahaks, et jookseks küll😀 Mulle ilmselt meeldiksid pikad kirjeldused, kui ma suudaksin neisse sisse elada või film hakkaks jooksma, aga kahjuks ei hakka. Mis aga ei tähenda, et mulle lugeda ei meeldiks – ikka meeldib🙂

  2. Kas sa oled siis anaalseksi ära proovinud?😀 Kunagi blogis kirjutasid, et vb proovid ära

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s