Facebooki teema (kelle pilte ma seal laigin, kelle omasid aga mitte).

Arutasime sõbrannaga seda, et miks ma oma kunagise parima sõbrantsi pulmapilti Facebookis ei laikinud. Olen kunagi kirjutanud ka, et gümnaasiumis oli mul üks parim sõbranna, kelle puhul ma olin veendunud, et see kõik jätkub pensionieas ka. Aga siis läksin ma Prantsusmaale ja hiljem Mehhikosse – ning aeg tegi oma töö. Kui Mehhikost tagasi tulin, oli meie sõprus kustunud. Härra muidugi ütleb, et kui väga tahta, siis saab kaotatud sõpruse alati tagasi võita, aga ta ei saa ilmselgelt naiste maailmast aru. Naistel ei käi niimoodi, et helistan ja ütlen, et jou, mis teed, teeme väiksed õltsid täna, pole kuus aastat küll suhelnud, aga yolo, tahaks edasi sõbrannad olla. Aeg on oma töö teinud – ja nüüd poleks meil tõenäoliselt enam millestki rääkida. Sellest viimasest on ülikahju, aga mis sa  ära teed – vahel elu on selline.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna kirjutada, sest seda teemat olen ma juba puudutanud. Nimelt mainisin ma oma sõbrannale, et mul on Facebookis teatud inimesed, kelle pilte ma (peaaegu) mitte kunagi ei laigi. Ja nende alla liigituvad ka inimesed, kellega ma kunagi võisin väga hästi läbi saada, aga kellega ma nüüd enam üldse ei suhtle. Jah, alati on erandeid, aga üldiselt see siiski on niimoodi. Ma olen seda ka maininud, et Facebook ei ole minu jaoks koht, kus ma hoian ainult neid inimesi, kellega ma reaalselt tihedalt suhtlen. Mul on seal isegi inimesed, keda ma pole kunagi näinud ega näe ka (mõned saatevaatajad, kes mind lisanud on; kunagi ma võtsin neid sõbrakutseid agaralt vastu, nüüd ma seda enam ei tee, aga need vanad on ikka alles. Mõned vaatajad kommenteerivad ja laigivad mu pilte päris palju – seega tundub, et nagu teaks neid juba isiklikult :D). Mõne vaataja elulooga olen ma nii kursis, et tean täpselt, mis tema lapsepõlves/abielus/sõprussuhetes jne toimub/toimus. Ja mõned neist on mul Facebooki sõbralistis ka, kes agaralt samuti saatest osa võtavad (need, kes mind ise on lisanud).

Aga on teatud grupp inimesi, kelle pilte ma (peaaegu) mitte kunagi ei laigi ega kommenteeri. Toongi neist mõned välja.

a) Just nimelt sellised inimesed, kellega ma kunagi sain ülihästi läbi, aga mingil põhjusel viis elu meid lahku. Näiteks selle endise sõbranna puhul ei tähenda see seda, et ma poleks tema abiellumise üle õnnelik, absoluutselt olen, sest ta on seda õnne täiega väärt, aga… Mul on teatud Facebooki põhimõtted, millest ma üle ei astu. Mitte kunagi. Selles mõttes ma olen üks veidrik, aga  nii on😀

b) Ma varem polnud sellise olukorraga kokku puutunud, aga nüüd on mul sõbralistis kaks naist, kellega Härra on minevikus maganud (nad on mu ise lisanud). Nagu ma ütlesin, siis mul pole nende naiste vastu isiklikult mitte midagi, aga ma ei laigi ega kommenteeri mitte ühtegi nende lisatud pilti/staatust/postitust. Mitte kunagi. Kui keegi teine lisab pildi, kus nemad on ka peal ning ma ise olen samuti seal, siis ma võin seda teha, aga kõik, mis tuleb nende kontolt – ei. Ja mulle isiklikult võib mõni pilt või staatus isegi meeldida, aga ma ei laigi ikkagi. Ja ma üldiselt ei laigi ka nende kommentaare, kui nad peaksid minu/meie ühiste piltide alla midagi kirjutama. Aga seda kommentaaride laikimist/vastamist teen ma nagunii suht valikuliselt, väga paljudele üldse ei reageeri.

c) Oma ekside pilte ma ka ei laigi. Tähendab, vallalisena ehk isegi võisin seda aastas korra teha, aga hõivatuna ei laigi ega kommenteeri.

d) Oma endiseid klassikaaslasi, kellega ma ei suhelnud. Vahel küll paneb mõni päris hea pildi või staatuse üles, aga kuna ma kooliajal selle inimesega ei suhelnud, siis jääb laik panemata.

e) Oma häid sõpru ei laigi ma ka eriti palju kusjuures. Mu parimad sõbrannad lisavad Facebooki heal juhul aastas korra midagi, Pihiisa lisab palju tihedamini, aga teda kommenteerin või laigin ka üliharva. Tema käitub minu puhul samamoodi, nüüd nad Härraga ka Facebookis sõbrad – viimane pani meist koos pildi üles ja siis pani Pihiisa kohe love meie pildile, aga minu pilte ei laigi mitte kunagi😀 Haha😀 Ma olen vist kolmele pildile üldse selle love pannud, mulle isiklikult meeldis see vana variant rohkem, kus need muud võimalused üldse puudusid (love, haha, vihane vms). Ma olen ju veits retro oma hingelt, eksole!

f) Ma ei laigi ega kommenteeri ühe oma õe pilte/staatusi peaaegu mitte kunagi. Mitte et me ei saaks läbi vms, aga kuidagi on nii kujunenud.  Teise õe omasid laigin aga peaaegu alati😀 Nemad omavahel laigivad väga palju, aga see õde, keda ma ei laigi, ei laigi mind ka peaaegu mitte kunagi. Ja see, keda ma laigin, laigib mind ka vastu. Aga ma olen oma õe jaoks nagunii sariuuendaja, sest mul on umbes miljon pilti Facebookis. No võrreldes varasemasega, olen ma isegi maha rahunenud, sest ma vahel ei lisa Facebooki isegi neli päeva mitte midagi. Paar aastat tagasi poleks see mõeldav olnud, siis oleks ilmselt enamik mõelnud, et Jaanika on kuhugi lõksu jäänud, et miks ta midagi ei kobise/pilte ei lisa. Aga Facebook ongi ainuke sotsiaalmeediavõrgustik, mida ma väga tihedalt kasutan, sest Instagrami mul pole, Snapchati põhimõttest ei saa ma üldse aru, Skype login korra aastas sisse. Seega on kogu mu elu Facebookis!

Ja nüüd panen need asjad hoopiski, mida ma enamasti laigin.

a) Ma laigin umbes 90 protsendi ulatuses neid pilte, kus ma taggitud olen. Minu jaoks on see kuidagi loogiline, et ma seda teen. Vahel ka kommenteerin, aga kuna ma olen üpriski niru kommenteerija, siis see siiski nii kindlustatud pole.

b) Mul on Facebookis teatud inimesed, kelle pilte mulle lihtsalt meeldib laikida, sest neil on ilusad pildid ja nad on minu jaoks toredad inimesed. Ja see ei pea üldse tähendama, et ma nendega igapäevaselt suhtleksin vms.

c) Kui ma veel vallaline olin, siis ma ikka üpris tihti viskasin laigi selle noormehe piltidele, kellega ma parasjagu sebisin vms. Ja vahel kommenteerisin ka. Ja flirtisin kommentaariumis😀 A la midagi taolist on meeles: “Kle, noormees, miks sa endast nii vähe pilte lisad, silmailu võiks ju ka ikka olla ;)” (mingile noormehe pildile, kus teda ennast ilmselgelt peal ei olnud)😀 Neid näiteid on muidugi veel.

Vot sellised lood siis selle Facebookiga. Kas teil on ka mingid kindlad inimesed, kelle pilte te tihti laigite või kommenteerite? Ja on neid ka, kelle puhul te seda eriti ei tee?

13 thoughts on “Facebooki teema (kelle pilte ma seal laigin, kelle omasid aga mitte).

  1. Jah mul täpselt sama lugu ,et ei kipu üldiselt teiste pilte laikima ,aga kommentaarile panen like vahepeal ja mulle üldse ei meeldi need love ,haha ,vihane jms😀 .Meeldib ikka see vana hea like😀 .

    • Jaa, ju need muud asjad tulid sellepärast, et inimesed tegelikult nõudsid dislike, aga see tekitaks liiga palju vaenu. Järelikult leiti mingi alternatiiv.

  2. Küll alles viitsisid nüüd analüüsida, kellele ja millele sa LIKE paned😀 peab mainima, et Sul on ikka päris palju reegleid iseenda jaoks! Ma olen üldiselt üsna kehv “laikija”, aga samas pole ma end kunagi piiranud kui ikka mingi pilt või staatusetekst meeldib.

  3. Küll alles viitsisid nüüd analüüsida, kellele ja millele sa LIKE paned😀 peab mainima, et Sul on ikka päris palju reegleid iseenda jaoks! Ma olen üldiselt üsna kehv “laikija”, aga samas pole ma end kunagi piiranud kui ikka mingi pilt või staatusetekst meeldib.

    • Jaa, mul on teatud asjade suhtes tõesti väga palju reegleid😀 Ise olen need endale loonud ja pean neist väga kinni! Erandeid on muidugi alati, aga pigem siiski vähe.

  4. Mis asi on LIKE? Laikima?
    Ok-ok-ok-ok! See oli retooriline küsimus😀
    Tahaks teada natukenegi asjadega kursis oleva autoriteetse inimese arvamust.
    Ma lihtsalt ei saa aru kuidas ühest nupust saab endale probleemi tekitada?
    Kas laikimine tekitab automaatselt mingid kohustused ja kolm tilka verd?
    Kuidas sõbrants üldse aru saab kas sina ikka laikisid või mis sa tegid?
    Ok-ok-ok-ok, ma saan aru, et ma olen idioot, aga paluks seletust.

    Mis asi Facebook?
    Sit on my face and… book?
    Tuli Monthy Python meelde😀

  5. No inimene näeb Facebookis, kui keegi midagi laigib, saab vastava teavituse, kui see on juhtunud. Ja ega see tegelikult suurt midagi ei tähenda, aga minu jaoks on Facebookis teatud reeglid, millest ma kinni pean. Ise olen need endale loonud😀

    Aga ma jäin hoopis mõtlema, et kas su kommentaar oli nali või sa tegelikult ka ei jaga Facebooki maailmast midagi😀 Mina näiteks ei tea, mis see Monthy Pyhton on, paluks seletust🙂

  6. Ei-ei-ei! See ei olnud nali – see oli hädine irooniapoiss, my bad.
    Ma ei osanud Facebook versus Monthy Python võrdlust oodata
    sinu poolt, et sa nii sisuliselt asjale läheneda tahad.
    Ma, lihtsameelne, arvasin juttu ajada😀

    Sit on my face and tell me that you love me
    I’ll sit on your face and tell you I love you too
    I love to hear you oralize
    When I’m between your thighs
    You blow me away.

  7. Jumalapärast, Printsess, ära loe eelnevast midagi, mida seal pole😀
    Mul tegelikult sama probleem, mis sinulgi algses postituses oli, et
    aeg on teinud oma töö, aga mõned elavad ikka endistes aegades.

    Saadavad mulle pildi (mingid tundmatud zombid) et oleks vaja kokku tulla.
    Uurin segaste tunnetega pikalt, kuni hakkab pilt tekkima 30 aasta tagusest
    malevasuvest, enamust ei mäleta, mõned tüdrukud tõesti tulid meelde, aga
    viimase 30 aasta jooksul on toimunud MEELETUD sündmused nii maailmas
    kui ka era- ja tööelus, ja veel MEELETUMAD sündmused toimuvad ka hetkel.

    Ma ei saa aru sellest vanade aegade tagasi igatsusest. Kõik on ju ees?

    • Muidugi on kõik ees, aga vahel on hea vanu aegu ka meenutada. Neid muidugi enam kunagi tagasi ei saa. Sellepärast peabki oma elu täiel rinnal elama, sest…. nagu Artur Alliksaare luuletuski ütleb (mu lemmikluuletus üldse!):

      “Ei ole paremaid, halvemaid aegu.
      On ainult hetk, milles viibime praegu.
      Mis kord on alanud, lõppu sel pole.
      Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole.”

  8. jaanika, kas mulle ainult tundub või sa oled tegelikus elus kõvasti targem kui sa blogis välja näitad? olen seda juba ammu mõelnud, aga nüüd mõtlesin, et küsin üle.

    • Hmm, paneb lausa mõtlema. Sa ei ole mitte teps esimene, kes seda mulle mainib😀 Aga ma olen blogis just selline, nagu ma tegelikult olen. Ei oska öelda, miks mõnedele võib mulje jääda, et ma muidu oleksin targem, aga blogis nagu ei tundu vms… Mille põhjal sa seda järeldad? Kas selle Artur Alliksaare luuletuse põhjal või? See nüüd küll veider asi, mille põhjal tarkust hinnata. Mulle see luuletus lihtsalt meeldib, sest ma kunagi põhikoolis lugesin just seda luuletust, kui erinevatel võistlustel käisin. Ja kuidagi sellest ajast hinge jäänud. Lausa mitmeid kordi sai selle lugemisega esinetud erinevatel luulevõistlustel, mingit märkimisväärset kohta küll linnas ei tulnud, aga kogemus siiski. Koolis sain enamasti luulevõistlustel teise koha, olin kuldne teine alati😀 Iial ei võitnud koolis, linnalises mingit auhinnalist kohta ei saanud.

  9. Mina ühe kaduma läinud parima sõbrannaga soendasin suhted üles sõnumiga “Igatsen sind, võiksime kokku saada.” vms. Kaks aastat oli vahepeal pausi suhtlemises. Nüüd oleme jälle parimad 😊 Kui ikka huvi on, siis saab ikka, olgugi et naised…

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s