Jalgpallist, tülidest ja sellest, kuidas Jaanika midagi sellist selgeks üritab saada, mida ta veel siiani ei oska…

Nagu te ilmselt teate, siis ma iseenesest ei ole eriline jalkafänn. Ehk siis liigamängud vms jätavad mind täiesti külmaks. Aga iga kahe aasta tagant, kui on EM või MM, ma ikkagi osaliselt vaatan neid mänge (hakkan kuskilt veerandfinaalist vaatama, alagrupimänge eriti ei viitsi vaadata).  Eile oli marupõnev Itaalia ja Saksamaa mäng. Kuna ma kummagi meeskonna poolt just ei olnud, siis ma täiega karjusin viimasel pooltunnil, et tahan penalteid, tahan penalteid😀 Mulle on alati penaltid meeldinud, sest see on nii suur närvikõdi. Ja penaltid ma ka sain! Kui vähe on inimesel ikka õnneks vaja😀 Ma isegi lootsin, et nad jäävad viiki niikauaks, kuni kõik teised mängijad on visked ära teinud – ehk siis väravavahid peavad omavahel arveid klaarima hakkama. See oleks vinge olnud! Päris niimoodi muidugi ei läinud, aga see oleks veel eriti lahe olnud. Aga jah, Itaalia tegi ikkagi esimese vea ja Saksamaa võitis. Mul oli suhteliselt ükskõik, aga ma tahtsin veel rohkem närvikõdi, sellepärast ma lootsingi, et kumbki riik veel niipea esimest viga ei tee😀 Tänases Islandi- Prantsusmaa mängus olen ma kindlasti Islandi poolt, minu meelest võiks see väike riigike üldse finaali jõuda – ning ülejäänutele ära teha! Ma olen märganud, et alati, kui mõni väike riik jalkas üllatab sellega, et ta piisavalt kaugele jõuab, siis ma olen selle riigi poolt. Sest need Saksamaad-Itaaliad-Prantsusmaad-Portugalid on nagunii suht kogu aeg esirinnas – ehk ei midagi uut siin ilmapeal. Hispaaniat ei salli ma näiteks üldse😀 Kuigi MM-l näiteks olen ma alati mõne hispaaniakeelse riigi poolt ( a la Mehhiko, kaks aastat tagasi olin finaalis Argentiina poolt, aga Saksamaa tegi neile tuule alla), siis Hispaania nende alla ei kuulu. Ja EM-l on Hispaania ainuke hispaaniakeelne riik, aga mida varem ta välja kukub, seda parem minu meelest😀 Ma seda viimast vist parem oma hispaanlastest sõpradele ei maini, aga nii on. Kui 2010-ndal aastal MM-l finaalis Holland ja Hispaania mängisid, tahtsin nii väga, et et Holland võidaks (olin siis Mehhikos vabatahtlik, kui 2010 aasta MM oli – isegi poes jätsid mõnikord müüjad ostjad ootama, et saaksid väikesest telekast seisu jälgida). Enamik mehhiklasi tahtis ka, sest nemad lihtsalt ei salli hispaanlasi. Kui Hispaania võitis, tundsin pettumust, aga nojah – nii hull fänn ma pole, et nutma hakkaks😀 Mul hispaanlaste vastu pole midagi, aga nende jalkameeskond mulle lihtsalt ei meeldi. Võib-olla on asi lihtsalt selles, et nad on viimasel ajal nii palju tiitleid napsanud, et mul on neist kopp ees, tahaks värsket verd. Kui Eesti kunagi nii kaugele jõuaks, siis vist karjuks küll endale hääle ära😀

Härral näiteks on jalkast megasuva, teda üldse ei huvita need mängud. Ütles lihtsalt hiljem, et mis ma nii palju kisasin, et kas keegi sai platsil peksa või.  Mainisin, et karjusin sellepärast, et tahtsin penalteid, seega mul oli hirm, et keegi lööb lisaajal värava – ja penaltid jäävad tulemata (sest siis ei oleks seis enam viigis ju). Õnneks läks ikka nii, nagu mina tahtsin!🙂

Kolmapäeval käisime seltskonnaga väljas – linnas olid mingid üritused. Mina, Härra, mu sõbranna ja tema kallim. Sõbranna just helistas, kui Härra oli trenni minemas, aga nad ütlesid, et tulevad meile järgi – seega jäi Härral jõusaali minemata. Ta nimelt on nüüd jälle jõusaalis käima hakanud, tegi muidu kodus trenni, aga nüüd käib kuus korda nädalas jõukas (ainult pühapäeviti ei käi). Käisimegi Ristiisas söömas, kus sõbranna kallim ühe õlu ümber ajas, ma olin ainuke, kes sellega pihta ei saanud (ja selle üle olin õnnelik! :D). Sõbranna ongi nüüd kogu aeg kaine autojuht olnud – pärast oma lubade saamist🙂 Hiljem käisime veel ühtede tuttavate korteris natuke istumas, aga 23.00-ks läksime koju, sest järgmine päev oli tööpäev siiski.

Reedel tahtsin ma Härraga midagi kahekesi teha, kuigi ta jõudis trennist koju kuskil 21.00 – ja oli üpris väsinud oma pikast töönädalast. Aga siis ma ütlesingi, et me ei käi enam mitte kuskil kahekesi ja noh, selline tüüpiline naise hing ja hala, mis vahel ette tuleb. Seega me läksime linna – ma panin lausa kleidi selga ja tema ka triiksärgi – ehk siis lõime end natuke üles🙂 Läksime Kapriisi sööma, aga pidime oma toitu 50 minutit ootama! Ma olen harjunud, et tavaliselt ikka hoiatatakse, kui nii pikk ooteaeg on, aga sel korral seda ei tehtud. Kui ma pool tundi hiljem küsisin, et kus me toidud on, siis teenindaja vastas, et enne meid tuli just suur tellimus, seega läheb veel natuke aega. Nojah, mis seal ikka, ootasime edasi. Õnneks nii näljane ka polnud, aga ma ütlen ausalt, et närvi ajas ikka. Lõpuks see toit siiski saabus! Ja asja tegi heaks see, et mu melonipasta ise oli imeline!🙂 Kui see oleks ka halb olnud, siis oleks see ooteaeg mind küll veel rohkem närvi ajanud.

Kõrvallauas istus mingi naiste seltskond, kes hakkasid lambist rääkima… laste kakast! Jah, pole minu asi, mida teised räägivad või ei räägi, aga me parasjagu nautisime Härraga oma toitu ja veini, kui kuulsime, kuidas üks naine teisele ütles: “Sul ta ka kakab sinna väiksesse potti? Mul kakas ka sinna, aga siis võttis ise oma käega need junnid ja viis suurde WC-potti. Ma olen nii uhke oma lapse üle, kuigi ta oli üleni sitaga koos, aga nii tubli ju. ”  Ja siis hakkasid teised sama laua naised ka oma laste junnidest kõva häälega rääkima, nii et terve see Kapriisi väliterass seda kuulis… Hmm, ei saa öelda, et isu pärast seda enam samasugune oleks olnud. Härra, kes tavaliselt on üpris viisakas, ütles mulle: “Mul läks selle sitajutu peale isu ära.” Nojah, aga mis sa teed – ega kedagi ei see keelata midagi rääkimast ju😀 Hiljem tuli välja, et ma isegi teadsin ühte naist, sest kunagi hakkas ta minuga bussis rääkima, kui ma telefonis Võrratu vanaemaga sõdasid pidasin (aasta oli siis 2012). Tal oli tol ajal oma ämmaga sama mure, sest too ei sallinud teda. Nüüd on ta abielus ja said lapse ka, nii palju, kui ma Facebookist näinud olen. Me oleme Facebookis sõbrad ka, aga kuna ma olen teda paar korda elus näinud, siis ma ei tundnud teda ära. Ma olen nagunii lühinägelik ju. Ta ise tundis mu ära ja tuli korraks tervitama.

Hiljem tahtsin mina veel pralletama edasi minna, aga Härra ütles, et ta on surmväsinud – ehk tahaks koju magama minna. Ja no ma siis hakkasin vinguma, et tahaks ikka edasi olla, et me ei tee mitte kunagi mitte midagi. Tegelikult eks me oleme teinud küll, aga niimoodi kahekesi väljas konkreetselt pole vist jah ammu käinud. Härra ütles mulle, et ma olen päris isekas naine, sest ma pean alati saama, mida ma tahan. Ja ma vastasin, et niimoodi pole üldse lõbus temaga, sest nii on igav! Ta ütles, et ju ta siis ongi igav mees ja ma vihasena vastasin, et vahel on jaa. Lisasin veel omalt poolt, et kui teda ajab närvi mu isekus, siis mind ajab närvi see, et ta nii krdi emotsioonitu on. Et mitte ainult minuga, vaid üldiselt ka, isegi oma seltskonnas räägib ainult siis, kui küsitakse jne. Et vahel tahaks mingitki emotsiooni näha, aga no mida pole, seda pole. Ta ütles, et ta ongi selline. Ma ütlesin, et ma olen ka selline – ehk siis isekas. Siis oli case closed (kui ta mind kunagi veel tundnud oleks, oijah, ma olin minevikus kõvasti isekam).

Me korraks siis käisime veel Kivist ja Kellerist läbi, aga seal sees oli marupalav – väljas olid aga liiga purjus inimesed (võinoh, me olime liiga kained selle jaoks). Seega läksime ikkagi taksoga koju ära, sest mul endal hakkas ka juba uni peale tulema😀 Kodus hakkasin ma juba leplikumaks muutuma.

Mina: Me ei tee ju alati seda, mida mina tahan.

Härra: No alati just ei tee jah, aga kui sa midagi pähe võtad, siis on mõttetu sinuga vaielda, Jaanika. Sa tead seda ise ka.

Mina: Vist küll.

No igal juhul me leppisime ära, kui seda tülitsemiseks üldse lugeda saigi, sest Härra jääb ju alati rahulikuks, isegi kui mina üle keen.

Eile käisime neljakesi Kabina ääres ujumas – mina, Härra, mu sõbranna ja tema kallim. Siinkohal pean ühe saladuse ka üles tunnistama – nimelt ma ei oska ujuda! Ehk siis ma olen siiani ainult vees solberdamas käinud. Ma tean jah, et oleks pidanud väiksena juba ära õppima, aga mul on alati mingi müstiline veekartus olnud. Ja tol ajal ei olnud koolis kohustuslikke ujumistunde. Aga nüüd olid need kolm inimesest endale südameasjaks võtnud, et nad peavad mulle ujumise ära õpetama – ütleme nii, et selgeks veel ei saanud, aga jah – aega ju on ka veel. Aga ma veits nagu solvusin ka, sest sõbranna ja Härra viisid mu järsku nii sügavale, et põhja polnud enam all ja kuigi nad olid kohe kõrval ka, siis selline šokiteraapia mulle eriti ei meeldi. Ma tean jah, et mõned õpetatakse üldse niimoodi ujuma, et visatakse kuskilt kõrgelt vette ja ise on kohe kõrval päästmas, kui abi vaja on, aga ma saaksin vist eluaegse trauma sellisest käitumisest (mu peretuttav õpetati ka just niimoodi ujuma). Pärast seda olin elusolvunud nende peale, aga noh, mu viha läks kiiresti üle – nii nagu ikka😀 Ma tahan tasa ja targu õppida, aga nende arvates niimoodi ma ei õpi kunagi. Samas nad teavad mind päris hästi – ja niimoodi  šokis lähen ma nii paanikasse, et igasugune õppimishimu kaob üldse ära.

Pärast mitmetunnilist ujumiskoolitust Kabinas, kus ma seda ikkagi selgeks ei saanud, otsustasime nende juurde grillima minna. Ehk siis eilne õhtu hõlmas grillimist ja erinevaid mänge. Nimelt mängisime Aliase kaartidega pantomiimi, et ise võisid sõna endale valida. Ja hiljem seletasime suvalt neid sõnu, mitte ei mänginud seda õiget liivakellega Aliast. Ma pidin seletama sõna tähis ja tegin seda päris kummalisel viisil – ehk siis ütlesin, et ühe persekukkunud endise ajakirjaniku perekonnanimi on just selle algusega. No teate ju küll, see ajakirjanik, kes hetkel enda perele Portugalis raha kerjab ja kes kunagi oma eksnaist sajaga enda blogis sõimas. See sõna arvati ruttu ära, aga teised ka ütlesid, et poleks selle peale tulnud, et seda sõna niimoodi seletama hakata😀 Minu meelest see oli kõige lihtsam viis üldse seda sõna seletada😀 Ja näiteks sõna mosaiik seletasin ma üldse niimoodi, et väga sarnane sõna ühele Aafrika riigile, mida Anne Veski oma laulus mainib (Anne Veskil on laul “Reis ümber maa”, kus Mosambiik läbi käib). Ka see arvati ära, kuigi mingeid asjakohaseid vihjeid andsin ka ka enne ikka.

Väga tore mängudeõhtu oli seega!🙂 Ja täna on Tartus meeletu äikesetorm olnud, lausa nii jube, et ma pugesin Härrale kohe kaissu. Mulle ei meeldi eriti äike, eriti siis, kui ma veel üksi kodus olen siis, õnneks täna ei olnud! Härra on viimasel ajal nagu sünoptikuks muutunud, sest talle meeldib kaardilt vaadata, et kus see äike täpsemalt on… ja kuna Tartusse jõuab jne. Tartus on hetkel suht veeuputus ka, seega eriti välja ei taha minna, kuigi nüüd on vist juba enam-vähem normaalseks asi läinud. Aga jah, Delfis pilte vaadates, siis kõik ujutab😀

Ma lähen nüüd maasikaid sööma, sest Härra tõi täna hommikul turult 3 kg maasikaid. Ma nii suur maasikahull ei ole nagu mõned, aga meeldivad ikka.

 

4 thoughts on “Jalgpallist, tülidest ja sellest, kuidas Jaanika midagi sellist selgeks üritab saada, mida ta veel siiani ei oska…

  1. Jah igal ühel on õigus rääkida seda mida soovib, aga kui minnakse restorani siis ei peaks hakkama mingit kaka juttu rääkima. Tundub et mõned inimesed tunnevad ennast nii vabalt ja ei pane ümbritsevatl tähele ja on väga julged.
    Olen tähele pannud ka inimesi, kes on bussis ja karjuvad üle terve bussi, kui räägivad telefoniga.
    Jah, ega ei lähe inimese poole ka, sõimatakse sul nägu täis.
    Mina olen selles suhtes imuune ja minul on raske söögiisu ära ajada, aga kusagil tuleb ikka piir, kui hakata rääkima restoranis mingist kakast ja soolikates siis ehk võtaks isu ka ära.
    Kui selline asi peaks toimuma siis võib kelneri või ettekandja poole pöörduda, et teeks neile inimestele, kes häirivad vastiku jutuga teisi.
    Kas sulle vahukoor meeldib? kui palju sa suudaksid vahukoort ära süüa?

    • Vahukoor maitseb küll, aga liiga palju seda ka süüa ei suudaks, sest läilaks läheks. Aga maasikad vahukoorga on küll superhea kooslus!

    • Mõlemad ei ole jah, aga üks on ju🙂 MM ja EM on ise nelja aasta tagant, aga nende omavaheline vahe on kaks aastat, ma seda mõtlesingi. Ehk et aastal 2010 oli MM, 2012 oli EM, siis 2014 oli MM ja 2016 on jälle EM. Nende omavaheline vahe on kaks aastat – ju on nii mõeldud, et samale aastale ei langeks🙂 Ma seda silmas pidasingi, vbl väljendasin end natuke valesti.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s