Nunnutamisest

Neljapäeval käisid meil mitmed külalised. Kõigepealt käis Pihiisa, kes oli korraks Tartusse tulnud. Kuna me alles nädalavahetusel käisime väljas, siis nüüd me enam seda plaani ei võtnud, pealegi ei olnud nädalavahetus. Seega ei mina ega Härra ei jaksanud sel korral välja minna. Veits üle tunni oli Pihiisa meil siis külas.

Õhtul käisid Härra sõber ja tema kallim. Ma olin neid ainult ühe korra varem näinud (septembris), sest pärast seda läks ta sõber missioonile – seega polnud Härra ka teda väga pikalt näinud. Kui mehed vahepeal omi jutte rääkisid, siis ma ikka küsisin sellelt neiult, et päris raske võis vist mitmeid kuid ilma meest nägemata olla. Naine kinnitas, et oligi väga raske, aga õnneks said Skypes ikka rääkida. No mees sai puhkusel ka käia, aga see oli detsembris, seega nad ei näinud teineteist kuskil viis kuud. Kuna mu sõbranna mees käis ka kunagi missioonil, siis mäletan, kuidas nemad samuti teineteist igatsesid. Ja sellepärast nad olidki sellised hästi nunnutavad, sest kui nii pikalt eemal olla, siis ma kujutan ette, et siis tekib see tunne, et tahaks nagu kaotatud aega tagasi teha vms. No et olekski ainult teineteise embuses.

Pärast tekkis meil Härraga selline vestlus.

Mina: Ei tea, miks meie niimoodi ei nunnuta? Ma mõtlen just, et kui seltskonnas oleme, siis me ei nunnuta ju kunagi.

Härra: No minu kapsaaeda see kivi küll ainult pole, sa ju ka ei nunnuta, Jaanika.

Mina: No ma mõtlengi, et miks me niimoodi seltskonnas ei nunnuta. No samas me näeme ka teineteist igapäevaselt, ehk sellepärast?

Härra: Ma ei ole selline eriline nunnutaja vist ka. Just seltskondades.

Mina: Sellest ma olen aru saanud jah😀 Et me ei ütle kunagi teineteisele musi seltskonnas vms, ikka kutsume nimepidi. Kuigi ma ütlen sulle vist muidu ka üliharva musi, isegi siis, kui kahekesi oleme, siis ikka kutsun sind nimepidi.

Härra: Jah. Isegi su moblas olen salvestatud ees-ja perekonnanimega.

Mina: Sest mul on kõik kontaktid salvestatud niimoodi. Ja su nri salvestasin ma siis ära, kui ma veel ei teadnud, et meist paar saab. Pärast seda pole muutnud ka, see suht suva ju.

See et Härra eriline nunnutaja kuskil avalikus kohas pole – sellest sain ma juba alguses aru. Ta on üldse selline mittenunnutaja tüüp. Samas pole ma ise ju ka, pole kunagi temaga olnud. Ja ma olen vahel mõelnud, et millest see tuleb. Selle viimase tüli käigus, mis meil umbes 1,5 kuud tagasi oli, kus ma pisaraid valasin ning tema särgi täis nutsin, ma ütlesingi talle, et mind vahel ajab närvi, et ta nii rahulik on. Samas on see jälle üks selliseid omadusi, mida ma tema juures täiega hindan. Naised ja nende mured, mitte iial pole rahul😀 Mulle vist meeldiks, kui ta üldiselt oleks selline rahulik edasi, aga teatud olukordades võiks emotsiooni ka näidata. No näiteks siis, kui on vaja naisele komplimente teha või ilusaid sõnu öelda.

Kas teie mehed on sellised, kes alati nunnutavad ja ütlevad ilusaid sõnu jne?🙂 Kas teie ise ütlete?

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s