Milline oli minu gümnaasium? /Räägin hispaania keeles (video)

Kuna ma eile kribasin oma põhikoolist, siis mõtlesin, et täna võin oma gümnaasiumist kirjutada. Sellesse gümnaasiumisse läksingi ma hispaania keele pärast, sest seal sai seda õppida, kuigi see kool oli prantsuse keele erikool. Mõned olidki prantsuse keelt juba teisest klassist õppinud, aga oli ka neid, kes seda teinud polnud – seega neile algas kohustlik prantsuse keel kümnendas klassis täiesti nullist (aga kõik pidid seda siis õppima). Lisaks valisin ma veel endale itaalia keele, seega õppisin ma samal ajal korraga kolme romaani keelt. Muidugi olid mu hispaania keele mõjud kõige suuremad, sest ma kasutasin nii itaalia kui ka prantsuse keeles alati just españoli. Prantsuse keele õpetaja mainis mulle 11-ndas klassis, et Jaanika, aasta on mööda läinud, aga prantsuse keeles sa hääldad tu nagu tü, mitte tu nagu sina seda teed, sest see pole hispaania keel😀

Meil oli selles mõttes omapärane kool, et meil oli ainult üks suur 10. klass – ehk siis meid oli kokku 72 õpilast. Kuidas see on võimalik? Ühes tunnis meid muidugi nii palju kunagi ei olnud, kui klassijuhatajatund välja arvata, sest meid oli jagatud humanitaarainetes kahte suvalisse rühma, reaalainetes olid paremad ja nõrgemad (pole vist raske arvata, kummas ma olin – ja isegi seal olin ma meganõrk :D). Meil oli lausa kaks klassijuhatajat, sest nii suure klassi puhul poleks üks olnud mõeldav. Ehk siis koolisüsteem oli selline ameerikalik, mul oli klassikaaslasi, kelle puhul ma teadsin, et nad mu klassis käivad, aga mul polnud nendega mitte ühtegi tundi koos, sest nad olid teistes rühmades. Inkas oli meil näiteks neli rühma ja ma olin kõige tugevamas rühmas, aga ma olin seal suhteliselt nõrk. Siis oli veel eraldi hispaania keele suund, sotsiaal – ja informaatikasuund. Hispaania keeles oli lausa kaks eraldi rühma, sest enamik tüdrukuid tahtsid just seda õppida. Meil oli selles mõttes ka veel naljakas klass, et tüdukuid oli 50 ja poisse 22😀

Hispaania keeles lasin ma oma “vana rasva” ehk seebikarasva peal liugu umbes aasta, kus ma reaalselt mitte ühekski tunnikontrolliks ega kontrolltööks suurt midagi õppima ei pidanud. Meil oli hispaania keel ainult 10-ndas ja 11-ndas klassis, 12-ndas enam ei olnud. Sain vist kahe aasta jooksul ühe nelja, aga noh… mul oli pagas nagunii all ju, sest seal algas õppimine täiesti nullist ju. Tegin ka hispaania keele koolieksami, mis läks mul okeilt – sain 98 punkti 100-st. Aga ütlen ausalt, et seal oli väga palju valikvastuseid, sest minu jaoks on hispaania keele grammatika osaliselt siiski keeruline. Näiteks on hispaania keeles kaks olema tegusõna, ühte kasutatakse siis, kui mõeldakse, et see tegevus on igavane (ser) ja teist siis, kui mõeldakse, et see on hetkeline (estar). Aga nende tegusõnadega on veel see asi, et on umbes sada miljon erandit, kus ühe tegusõna kasutamine võib muuta täiesti kogu tähendust. Ja siis veel näited, kus inimene võib ise mõelda, et kas tahab seda öelda seri või estariga. Näiteks meile õpetati, et kui inimene ütleb: Yo estoy soltera (ma olen vallaline), siis ta mõtleb ja loodab, et see on hetkeline seisund – ehk siis mingi prints veel valgel hobusel tuleb (soltera naissoost inimese kohta, soltero oleks mehe kohta). Aga kui ta ütleb, et yo soy soltera (ma olen vallaline), siis kuna ta on kasutanud seri, siis järelikult on ta kas penskar, kes enam armastust ei loodagi leida… või on ta armastuses nii pettunud, et ei tahagi seda leida. Nii et jah- keeruline värk sellega😀 Ja need kurikuulsad indefinido või imperfecto minevikus, kus inimene peab mõtlema, et kas see tegevus toimus korduvalt või ainult ühe korra jne. Mul on need segamini nagu puder ja kapsad😀 Ja tihtipeale ei tea hispaania keelt emakeelena rääkivad inimesed ise ka, kumb õigem oleks, vaid kasutavad seda, mis tundub paremini sobivat😀 Aga enne Mehhikosse minekut oli väga hea, et sain kaks aastat gümnaasiumis hispaania keelt rääkida🙂

Ka gümnaasiumis olin ma harju keskmine. Aga matemaatika oli mu õudusunenägu, sest ma jäin selles 10-ndas klassis suvetööle. Puhtalt mu enda süü, sest enam ei õnnestunud mul teistelt maha teha. Ja ehk see oligi mu karma, sest põhikoolis ma just seda teinud olingi. Selle sain häda pärast tehtud, aga jah – viskasin matemaatikaõpikut mitu korda vastu seina😀 11-ndas suutsin end kuidagi suvetööst päästa ja 12-ndas tuli meile uus õpetaja, kes oli parem, siis oli mul mata kogu aeg kolm, ei olnud kahe ega kolme vahel. Tõenäosuse ja statistika kontrolltöö sain 12-ndas klassis isegi oma aruga täiesti viie, mu ainuke viis matas, mis ma gümnaasiumis sain😀 Järgmise kontrolltöö sain nelja, aga siis sain jälle kahe – seega kokku oli kursus ikka kolm. Geomeetria oli õudusunenägu😀

Tubli olin ma eesti keeles ja kirjanduses, meil oli muideks eraldi õpsid seal. Eesti keele õpetaja oli nii karm, et eesti keel oli neli, aga meil oligi vist üks viis ainult klassis. Mu kirjandeid vahel ikka loeti ette, oli lausa eraldi selline aine nagu tekstiloome. Eesti keele tund oli gümnaasiumis vist ainuke, kust ma kunagi poppi ei julgenud panna.

Kui nüüd rääkida sellest, kuidas ma teistega läbi sain, siis mul oli oma seltskond, kellega ma suhtlesin. Ja nagu ikka, oli inimesi, kellega ma läbi ei saanud. Ma eelmise aasta aprillis kirjutasin ka natuke sellest, kopin selle oma postitusest:

Hiljuti sain ma Facebooki ühe kõige omapärasema kirja ühelt vanalt klassiõelt, kellega ma gümnaasiumis läbi ei saanud. Tähendab, alguses saime, aga siis lõi see sama klassiõde mulle julmalt noaga selga (siis ma olin veel eriti usaldav inimene).

Nüüd on sellest mitte läbisaamisest juba oma üheksa aastat möödas ja ma olen selle ammu unustanud (sest kooliajal saime me suureks ja hiljem lihtsalt enam eriti ei suhelnud). Kiri ise ja minu vastus oli selline (muutmata kujul):

“Jaanika, olen sulle ammu tahtnud kirjutada. Meie vahel oli gümnaasiumis miskisugune blokk mingi hetke. Vist peale seda, kui leidsin omale “uued ja lahedad” sõbrannad ja siis otsustasin sind mõnitama hakata, arvates et olen siis ise cool. Tegelikult aga on hetkel reaalsus see et loen hoolega su blogi ja olen KADE.. Kade mille peale? Selle peale, et sa oled NII JULGE, nii enesekindel ja nii seksikas naine.”

“Oh sa issand. Poleks seda kirja osanud oodata. Aga aitäh. Kuigi kade ei maksa küll olla, eks ma olen end ajapikku blogis tagasi ka tõmmanud. Kirjutan ikka, aga nüüd vähe teistmoodi.”

“seda küll, aga siiski imestan kust oled saanud sellise julguse, ükskõiksuse ja enesekindluse, need on üöimalt head iseloomuomadused. oleks ma grammivõrdki nii ensekindel kui sina.”

Hiljem läks teema juba muudele asjadele, aga päris omapärane oli sellist kirja saada. Nagu ma juba mainisin, siis 10-ndas saime me alguses väga hästi läbi, aga siis läksime ikka räigelt tülli (öised msnisõjad olid ikka põhiteema. Mu klassiõde lausa kommenteeris Rates Esimese ja minu koos pilti ja seda väga inetult, aga Esimene pani ta oma vastuses paika). Hiljem me lihtsalt ei suhelnud selle klassiõega enam.

Ma mingit viha vms ei pea, olin selle juba ammu unustanud. Ma ei ole üldse pika vihaga inimene ka.

Ühe praeguse parima sõbranna sain ma ju ka gümnaasiumist. Ja siis lisaks geisõbra Truu, kes hetkel Islandil elab. Ja üks tolleaegne parim sõbranna oli veel, kellega elu meid küll kahjuks lahku viis. Ja mõned sõbrannad veel, kes Eestis ei ela. Nii et gümnaasium oli minu jaoks palju parem kui põhikool. Kuigi ma nägin matemaatikaga palju näguripäevi, aga see oli mu enda süü, et ma ise põhikoolis nii looder olin, et mul mitu aastat auke jäänud oli.

Gümnaasiumis ma koolivälisel ajal nii agar ei olnud, mu klassiõed tegid küll koolilehte, aga mina seda siis enam ei teinud. Siis vahel jäi neil tühja ruumi üle ja nad pidid selle millegagi sisustama  – ehk siis mu luuletused läksid jälle loosi😀 Kuna mul oli põhikooliajast esinemisest kopp ees, siis ma gümnaasiumis üritasin igati viilida sellest – seega mind enam laval ei näinud. Tegelikult mulle ei meeldi kuskil laval esineda, sest otsene kontakt publikuga on minu jaoks hirmuäratav, põlved hakkavad värisema. Kui üheksandike lõpuaktusel luuletust lugesin (käisin ise siis kaheksandas), siis ime, et ma ära ei minestanud. Siinkohal ütleksid mõned küll, et kas teles saatejuhina töötamine ei võrdu siis samaga, aga no kus ta siis võrdub, sest mina ju neid inimesi ei näe, kellele ma parasjagu “esinen”😀 Ma tean, et nad on olemas, aga mina neid ei näe – ehk siis hoopis teine teema.

Panen siia lõpetuseks ka video, kus ma hispaania keeles räägin. See on tehtud novembris 2015 ja ma tahtsin seda uuesti koos subtiitritega üles panna, aga ma lihtsalt ei suutnud neid õigesti jooksma saada, seega jäi see kahjuks ära – eks ma kunagi mõne uue puhul üritan rohkem. Põhimõtteliselt räägin ma videos sellest, kust minu armastus hispaania keele vastu alguse sai; miks ma just Mehhiko hispaania keelt nii palju armastan –   ja sellest, miks Hispaanias kõneldav hispaania keel mulle nii väga ei meeldi. Räägin ka sellest, kuidas mul hetkel pole hispaania keeles nii palju praktikat kui kunagi, et just selle tõttu on see ka natuke roostes.

 

12 thoughts on “Milline oli minu gümnaasium? /Räägin hispaania keeles (video)

    • No see vana video ka, pole ekstra blogi jaoks tehtud. Ja ega ei pea vaatama ka, kui ei taha. Kunagi ehk suudan mingile subtiitrid ka alla panna😀

  1. Mina õppisin sel aastal Hispaania Majas algajana neli kuud hispaania keelt, jaanuarist aprilli lõpuni. Nelja kuuga ei saa muidugi ühtegi keelt selgeks, vähemalt mul on tunne, et ma ei oska ikka mitte kui midagi. Aga nüüd kuulasin Jaanika juttu ja sain tõelise wow-elamuse – mis mõttes, ma nagu SAANGI aru, mis ta seal videos räägib! Loomulikult mitte igast sõnast ja ilmselt mitte ka igast lausest, aga minu kui algaja jaoks olid väga head just need jutukordused, suht aeglane kõne (hispaanlastega võrreldes!) ja ilmselt ka tunduvalt selgem hääldus. Ma ei taha Su hääldust absoluutselt maha teha, aga fakt on, et ma sain sellest paremini aru kui originaalsest hispaania hääldusest.
    Jaanika, kas Sa ei tahakski hakata selliseid lihtsas hispaania keeles videoid postitama, kus Sa räägid lihtsatest asjadest? Ma vaataksin neid hea meelega.🙂

    • Sa õppisid ilmselt Hispaanias kõneldavat hispaania keelt? See ongi alguses megaraske😀 Minu jaoks on ainuke hääldus, mida ma aksepteerin, Ladina-Ameerika oma, konkreetselt Mehhiko oma. Hispaanlased susistavad nii palju.

      Eks ma millalgi ehk teen ka mõne video veel🙂

      • Ja minu jaoks teie vormi vosotros ei eksisteeri, sest Mehhikos ei kasutata seda, selle asemel on ustedes. Ja nii ongi, nii et vosotros hablais on minu alati jaoks ustedes hablan.

  2. Ei saa väita, et keegi nagunii aru ei saa. On neid inimesi, kes loevad Printsessi blogi ja mõistavad hispaania keelt.🙂

  3. Ma ei loe tavaliselt Printsessi blogi ja avasin selle täna vaid seepärast, et teksti pealkirjas oli hispaania keelt mainitud.
    Printsess räägib päris hästi: jutt on sujuv, hääldus on hea, kasutab üleminekuid nagu “así que” jne. Mõned silma jäänud vead: no he hablado (por) mucho tiempo, es (la) idioma, cuando aprendí español tenía cinco años -> cuando empecé a aprender español tenía cinco años.

    Samas tuleb tõdeda, et me gusta/no me gusta/me encanta/no me encanta tüüpi juttu ongi kerge rääkida, see on struktuurilt lihtne. Keeleõppeprogrammis õpivad me gusta/no me gusta teemat juba esimese aasta õpilased. Aga proovi näiteks rääkida oma lemmikfilmist või -raamatust, selle tegelaste lootustest ja ootustest, mis võinuks nende elus olla või sündida ja mis ehk tulevikus olema saab. Tunned kohe abitust, kuna lihtlausetega ja paari minevikuvormiga ei ole võimalik end väljendada ja samal ajal mitte idioodina tunda.

    • El idioma on ebareeglipärane sõna, seega on el idioma, la lengua on la-ga🙂 Teise lause suhtes olen nõus, see võis küll natuke grammatiliselt mööda minna.

      Ja eks ma millalgi teen mõned muud videod ka🙂 Oskan minevikku ka kasutada, selles videos polnud lihtsalt palju vaja, seal küll lähevad indefinido ja imperfecto omavahel sassi. Ja eks mõned muud ajavormid ka😀

      • OK jah minu viga, idioma on meessoost, ma ei viitsinud kontrollida.🙂
        Ma ei kahtlegi, et sa minevikku oskad kasutada, videos ju kasutad. Aga ma sooviks näha, kuidas sa subjuntivot õigesti kasutad. Mul endal läheb sellega sageli puusse.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s