Öised monoloogid

Meil on Härraga tavaks saanud, et igal nädalavahetusel teeme me mingi sellise pikema jalutuskäigu. No eelmisel nädalavahetusel ei teinud, aga siis me olime Riias ja seal me kõndisime nagunii väga palju (lausa nii palju, et mu jalad olid nii läbi omadega!). See tava tekkis tegelikult alles suhteliselt hiljuti, sest enne seda olid ilmad liiga külmad – ja ma olen kord juba selline mugav inimene, et mind miinuskraadidega väga pikalt jalutama meelitada ei saa. Aga praegu on küll juba väga mõnus niimoodi jalutada ja järgmiseks nädalaks lubas juba eriti sooja ilma, seega veel parem ju🙂

Tegelikult tahtsin ma hoopis sellest kirjutada, et ma olen mõelnud, et kui palju inimesed oma arvamusi muudavad. No loogiline on see, et eks elu jooksul tuleb seda nagunii ette, sest me saame vanemaks ja areneme, aga mõnikord tehakse seda ka lühikese perioodi jooksul. No minul on teatud arvamused/nägemused, mida ma kunagi ei muuda – ma ei hakka kunagi suitsetama (ega isegi proovi seda) ega lase endale kunagi tätoveeringut teha jne, aga siiski on palju asju, mille suhtes ma olen oma meelt muutnud, kuigi ma olen väitnud, et ma mitte kunagi seda ei tee.

No näiteks veel mõned aastad tagasi ma arvasin, et ma ei hakka kunagi süüa tegema. Et maksimum praen muna, aga muud ei tee. Kuigi ma ei hakka ilmselt kunagi söögitegemist fännama, siis ma ikkagi teen seda, sest ma olen mõistnud, et suhtumine:”Jaanika seda lihtsalt ei tee ja kõik” ei vii eriti kuhugi. Ja kuna ma olen üldiselt selline inimene, kellel on väga raske oma sõnu tagasi võtta, siis… Sellega seoses üks lugu – ma olin nimelt kuueaastane, kui ma sõbranna juures esimest korda tomatimahla maitsesin. See tundus minu jaoks siis nii rõve ja ma ei tahtnud seda enam mitte kunagi proovida. Niimoodi ma arvasingi 10 aastat ja rääkisin oma õele ka, et kuidas ta sellist jama juua saab, sest see on lihtsalt nii rõve. Üks kord 16-aastaselt tekkis mul aga uudishimu ja ma proovisin seda üksinda kodus olles uuesti – ja ei tundunudki enam nii halb! Ja niimoodi ma seda siis salaja jõin, sest kuigi tegemist oli lihtlabase tomatimahlaga, ei saanud ma oma sõnu tagasi võtta, ma olin ju kogu aeg seda maha teinud! Nii läks vist oma aastake või isegi rohkem, kui ma õele lõpuks ütlesin, et tead, mulle ka tegelikult maitseb tomatimahl. Nüüd ma ei kujutaks oma elu ilma tomatimahlata ette, sest see on mu lemmikmahl (ananassimahlaga suht võrdselt). Aga jah, mu uhkus või kes teab mis lollus ei lubanud ju tunnistada, et tead, ma andsin sellele uue võimaluse ja nüüd mulle see isegi meeldib. Isegi nii väikse asja puhul nagu seda on tomatimahl😀 Ja lapsena võiski see jama tunduda, aga tegelikult on parim asi maailmas!

Ja eks mul on muude asjadega ka niimoodi. Kui sõbranna mul külas käis, siis arutasid nad Härraga ühte asja, millega nemad mõlemad nõustusid, aga mina mitte. Kuna sõbranna teab mind juba 15 aastat, siis ta ütleski Härrale: “Jaanika puhul on oluline talle mitte peale käia. Ja ta peab alati seedimiseks aega saama. Vahel ta muudab meelt, aga vahel mitte. Kui mitte, siis pole lootustki, et ta seda teeks. Ja kui ta ka muudab meelt, siis ta peab tajuma, et keegi ei tahtnud teda ümber veenda, vaid see peab kuidagi iseenesest tulema.”

Ja eks tegelikult niimoodi ongi. Mõnikord võib mulle mõni idee või asi hiljem päris vahva tunduda, aga kuna ma alguses olen selle täiega maha laitnud, siis mul on väga raske tunnistada, et tead, päris tore värk ikka. Kõige hullem asi, mida inimene siis öelda saab, on: “Ma ju ütlesin sulle, miks sa mind ei kuulanud.” Kui keegi seda ütleb, siis ma olen nõus trotsi nimel lihtsalt väitma, et tegelikult oli ikka marujama värk (kuigi ma nii ei arva). Olgu, tegelikult nüüd ma vaikselt arenen ja üritan sellistel puhkudel sellest mööda vaadata, aga need inimesed, kes mind rohkem tunnevad, ei ütle mulle mitte kunagi: “Ma ju ütlesin sulle.”😀 Ma ise üritan seda samuti teiste puhul mitte teha, kuigi mina ka alati ei suuda.

Keeruline on see inimeste mõttemaailm. Just naiste mõttemaailm. Sellepärast mul vist vähe sõbrannasid ongi, sest ma arvan, et naised võivad teatud olukordades ikka erilised ussid olla (mina kaasa arvatud). Vahel teatud naiste kemplemistest lugedes ma mõtlen, et see ei saa ju ometi päriselt toimuda. Ja siis saan ma aru, et ka mina olen oma elus nii mõnelegi naisele kibedaid pisaraid põhjustanud (jah, meestele ka, aga hetkel ma räägin naistest siin). Lihtsalt kas või sellepärast, et ma olen tahtnud teha haiget. Olen seda ka teinud, aga samas olen ise ka haiget saanud. Sest ma olen üsna veendunud, et kellelegi teisele nimelt haiget tehes saad sa ise ka haiget. Võib-olla mitte just kohe, aga kunagi hiljem kindlasti. Seega pole mõtet katsetada, et ehk sel korral läheb õnneks. Ei lähe. Karma leiab su alati üles.

Need viimased seitse kuud on mind palju õpetanud. Ma tean, et ajaliselt on seda ülivähe, aga ma olen muutunud rahulikumaks, mõistvamaks (jah, kuigi kangekaelne olen ikkagi), õppinud oma elus rohkem kompromisse tegema. Näiteks kas või see väike asi, et ma tean, et Härrale ei meeldi, kui voodis süüakse. Mulle see meeldiks, aga ma tean, et talle see ei meeldi. Ja sellepärast ma seda ei teegi. Mitte kunagi.

4 thoughts on “Öised monoloogid

  1. Ainus info, mis siit postitusest nüüd välja koorus, on see, et sa oled endiselt vägagi lapsik.

    See naistega eriti mittesuhtlemise pidevalt esiletoomine on väga veider, arvestades su blogis kajastatud poolt, siis oled küll täiesti pesuehtne eit. Tujukas, mingis veidras roosamanna maailmas elav ning põhjendamatult kõrge enesehinnanguga täiesti suvaline naine.

    • Ma suhtlen küll naistega, aga kõige tihedamalt maksimum viiega. Enamasti aga kahega.

      Absoluutselt olen pesuehtne eit, sest jalgevahele vaadates ma seal mingit muut jubinat leidnud pole. Sa endal oled?🙂

      Kõrge enesehinnanguga olen ka, sest üks kord me sureme nagunii, mida ma ikka end maha peaksin tegema. Elu on selleks jaoks liiga lühike!

  2. Aga minu arvates oled sa 7 kuu taguse ajaga üsna teistsugune inimene – heas mõttes🙂 Tundub, et oled enda kõrvale õige inimese leidnud, sest mitteõigega ei tule sellised asjad loomulikult. Tore on lugeda õnneliku inimese mõtteid!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s