Väga tegus nädalavahetus/ Jälle tartlane! :)

Olengi nüüd Tartusse kolinud. Nüüdseks olen enda asjad täiesti lahti ka pakkinud, seega enam ei elagi kottide otsas. Nädalavahetus möödus väga tegusalt: kõigepealt reedel Tartust Põltsamaale, siis üks väike koht veel enne Tallinnat, Tallinn, asjade autosse panek, jälle see väike koht, Põltsamaa, kuhu me siis Härraga ööseks jäime. Laupäeval tagasi Tartusse, asjad sisse -ja siis suundusime bussiga Riiga, kus me ka laupäeval ööbisime. Pühapäeva ööseks jõudsime Tartusse tagasi.

No me reedel läksimegi kõigepealt Põltsamaale, sest võtsime Härra ema ka peale, kes pidi enne Tallinnat ühte kohta minema. Meie viisime ta sinna ära, käisime Härraga Tallinnas, võtsime mu tavaari peale ja siis suundusime ise ka sinna alevikku, kus oli väike istumine Härra sugulastega. Kuigi Põltsamaal oli Härra ema meil juba kõhud täis söötnud, siis sõime seal veel rohkem. Alati Põltsamaale minnes on kindel, et Härra ema on nii palju süüa teinud, aga ma olen alati hea isuga olnud😀 Hiljem läksime tagasi Põltsamaale ja mu tavaar jäi pagasnikusse, sest otsustasime Härra lapsepõlvekoju ööbima jääda. Seda viimast me polnudki varem teinud, alati olime ööseks Tartusse tagasi tulnud.

Laupäeva hommikul sõitsime siis tagasi Tartusse ja ma helistasin oma parimale sõbrannale, sest tahtsin teada, et kas ta on ehk nädalavahetusel Tartus. Ta oli aga hoopis Riias, ma olin ära unustanud, et ta just sel nädalavahetusel sinna oma teise sõbrannaga minemas oli. Härra siis pakkus, et me võiksime ka Riiga minna, sest tema ei ole seal varem üldse käinud (mina kaks korda olen, viimati neli aastat tagasi). Kuna Härrale ei meeldi eriti Tallinnaski sõita, siis otsustasime bussiga minna, sest siis saab end vabamalt tunda🙂

Kui Tartusse jõudsime, tõstsime mu kodinad korterisse ära, aga need jäid kõik lahti pakkimata, sest hakkasime uurima, et mis kell buss Riiga läheb. Ainuke, mis veel minemas oli, oligi õhtul kell 17.40 – seega sellega me läksimegi! Otsisime ruttu endale ka hotellitoa. Tahtsime soodsalt saada ja saime ka – 25 eurot öö kahele inimesele koos hommikusöögiga (ilma hommikusöögita oleks 15 eurot kahele olnud), aga nojah – kuigi tegemist oli nime poolest hotelliga, siis meenutas see rohkem küll hostelit😀 Ma selles mõttes eriti pirtsakas pole, sest kui mul on vaja ainult üks öö seal olla, siis minu jaoks on põhirõhk sellel, et oleks, kuhu magama vajuda – muu pole minu jaoks eriti oluline. No hea oleks see ka muidugi, et päris lobudik ei oleks. Kuigi see hotell asus küll kuskil Riia karuperses, aga noh – mis seal ikka😀 Ja ega ma eriti enne ei uurinud ka täpselt, et kus see konkreetselt asub, sest ma ei viitsinud ausalt öeldes. Oli vaja lihtsalt üks öö seal ööbida.

Kui Riiga kell 21.20 jõudsime, siis läksimegi trammiga sinna hotelli, olime natuke seal, hiljem suundusime taksoga ühte pubisse, kus mu sõbrannad olid. Ma näiteks seda ei teadnudki, et Riias nii odavad taksod on, ma küsisin administraatorilt hotellis, et tahaks odavat taksot – ja saingi mingi Panda taksonumbri, kuhu sisse istumine maksis ainult 70 senti. Naljakas asi on minu puhul alati see, et kuigi ma ei kasuta hispaania keelt ka igapäevaselt, siis alati inglise keeles suheldes tulevad mul kõik sõnad enne hispaania keeles. Inglise keelt kasutan ma veel vähem kui hispaania keelt, ju selles see põhjus ongi (ja hispaania keel meeldib mulle kõvasti rohkem!).

Kui pubisse jõudsime, siis kohe jõudsid sinna mu sõbrannad ka. See oli selline veits boheemlaslik pubi, mis oli suht tühi. Tantsime tüdrukutega, Härra valvas meie asju samal ajal, tema tantsima ei tulnud😀 Olime seal kuskil 02.30-ni, siis tundsime kõik, et oleme piisavalt väsinud. Mu sõbrannad ööbisid selle pubi lähedal, me võtsime jälle takso ning sõitsime oma “Riia koju” tagasi😀

Hotellituppa jõudes tundsin, et ma olen nii väsinud. Vajusin kohe unne ja panin kella tirisema, sest kell 10.00 hommikul pidi adminn meile hommikusöögi tuppa tooma ja mulle ei meeldi alasti uksele joosta😀 Neil ainult see võimalus oligi, et nad toovad söögi tuppa, järelikult siiski hostelitüüpi värk, kuigi nad end hotelliks nimetavad. Hommikusöök oli suht mõttetu (aga täitis kõhtu küll), aga mida sa sellise raha eest ikka ootad😀 Ma alles hiljem lugesin neid reviewsid ja jäin mõtlema, et mida inimesed ikka megaodava raha eest ootavad! Mõnikord võib seal toa kahele saada lausa seitsme euroga (seega ilmselgelt hostel ja nägi välja ka niimoodi) ja inimesed endiselt eeldavad, et neile kukub mingi Hiltoni moodi teenindus sülle. Kui ma maksaks ööbimise eest 50 või juba 100 eurot, siis ma tõesti ootaks midagi paremat. Aga ju ma olen siis lihtsalt mitte eriti pirtsakas😀

Pühapäeval läksime me pärast check-outi vanalinnaga tutvuma. Kuna me jõudsime laupäeval nii hilja, siis Härra seda ei näinudki (see pubi, kus laupäeval käisime, ei asunud ka kesklinnas). Pühapäeval me mu sõbrannasid enam ei näinud, nad sõitsid kella 15.00-se bussiga Tallinnasse tagasi, meie buss Tartusse startis kell 19.00, seega oli meil veel aega. Käisime ühes kohas jäätisekokteile joomas ja teises kohas söömas. Seda söögikohta heameelega soovitaksin, aga me ei teinud seal pilte ja mul pole aimugi, kus see asus😀 Neid lätikeelseid nimesid ka ei mäleta ju. Kuskil vanalinnas, Mustpeade maja lähedal oli. Googeldasin, leidsin üles! (https://www.tripadvisor.com/Restaurant_Review-g274967-d1898190-Reviews-PROVINCE-Riga_Riga_Region.html) Väga head toidud olid ja vägagi taskukohased, sest kõhu sai 08.50 euro eest megatäis (nii palju maksis mu praad). Ehk siis seda restorani “Province” Riias küll soovitan🙂 Me läksime sinna lihtsalt sellepärast, et olime parasjagu seal lähedal ja tahtsime enne neljatunnist bussisõitu (minnes läksime Luxiga, jõudsime kohale 3 tunni ja 20 minutiga, tulles Ecolinesiga läks ligi neli tundi aega, sest see buss tegi peatusi ka vahepeal) kõhud väga täis süüa!😀

Härrale Riia üldiselt meeldis, mulle…. no Riia vanalinn on väga ilus, aga üldiselt mulle Riia eriti ei meeldi. Juba pärast esimest korda ei meeldinud, nüüd ka ei meeldi, aga noh, vahel võib ju ikka käia. Ega mulle Tallinn ka eriti ei meeldi, aga ma lausa elasin seal kolm aastat! Kuna meie hotell asus Riia pärapõrgus (trammiga 20 minutit kesklinnast), siis nägime ka seda koledat Riiat, mida ma kahel eelmisel korral ka juba nägin😀 Neli aastat tagasi ööbisin ma seal mingis hotellis, mis asus küll kesklinnale oluliselt lähemal, aga samuti mitte eriti ilusas kohas (samas hotell oli ise väga ilus).

Ja niimoodi see nädalavahetus mööduski. Eile siis pakkisin oma asjad lahti ja nüüd olen jälle tartlane🙂 Jeeeee🙂

Ahjaa, mina suhtlesin enamasti Riias klienditeenindajate ning administraatoriga, sest Härra inglise keel on suhteliselt puine, seega talle ei meeldi seda eriti rääkida, kui just tungiv vajadus pole. Aga läheb oluliselt kiiremini, kui mina seda teen.

Kui nüüd muudel teemadel rääkida, siis hiljuti möödus aasta sellest lennuõnnetusest, kus mu hispaania tuttav Pájaro surma sai (kirjutasin sellest siin: https://minumoodimaailm.wordpress.com/2015/03/25/issand-kui-vaike-on-maailm-vaga-kurvas-mottes/)  Ma pole päris pikalt Jalgpallifänniga ka suhelnud, viimati soovisin talle tema sünnal Facebookis õnne. Ja ma mingi aeg tagasi juhtusin Pájaro Facebooki vaatama – konto on endiselt alles. Minu meelest võiks Facebookil selline asi olla, et kui inimene pole juba näiteks pool aastat sisse loginud, siis saadab Facebook meili peale meeldetuletuse, et varsti see konto lihtsalt blokeeritakse. Sest muidu jäävadki surnud inimeste Facebookid ju alatiseks alles? Kui just perekond ise ei kirjuta Facebookile ega palu seda sulgeda. Praegu just vaatasin ühe inimese Facebooki, kes suri aastal 2009 (ei teadnud teda isiklikult, aga ühe vana tuttava vend). Ja see konto on endiselt alles! Kuigi jah, enam seda kohta, et lisa sõbraks, ei ole. Vaatasin hetkel ka selle tuntud blogija Kadri Luige Facebooki kontot, kes kuu aega tagasi suri, ka tema konto on alles, aga seda lisa sõbraks rida enam pole. Järelikult keegi on ikka teada andnud? Sest tema suri ju hiljuti. “Julgus mõelda, julgus öelda” lehekülg on üldse kadunud, ma likesin seda. Kadri kirjutas küll väga lihtsatest ning loogilistest asjadest, aga inimesed vajasidki vahel just sellist meeldetuletust. Ja ma veel jaanuaris mõtlesin, et lähen tema ja Margus Vaheri loengule, kus nad suhetest ning seksist rääkisid, aga siis lükkasin seda edasi, et küll jõuab! Novot siis, ei jõudnudki😦  Ma Kadri blogi küll ei lugenud, aga tema Facebooki lehekülje ütlemisi ikka vahel lugesin, kui need pealehele tulid. Ma mäletan, et taolist kurbust tundsin ka siis, kui Cattiva´s Closeti blogija suri (oli vist jaanuar 2013). Kuigi ma ka teda isiklikult ei tundnud ja ma tavaliselt moeblogisid eriti ei loe, siis tema oma oli küll väga vinge. Ja ta kirjutas paljust muust ka.

3 thoughts on “Väga tegus nädalavahetus/ Jälle tartlane! :)

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s