Varsti saab minust jälle tartlane!/ Tore nädalavahetus :)

Olen üle kuu aja jälle paariks päevaks Tallinnas. Tegelikult tulingi sellepärast, et pakkida oma asju, sest järgmisel nädalavahetusel kolin ma tagasi Tartusse! Oma armsasse kodulinna, mida ma nii väga armastan. Tartu on see linn Eestis, mis on mu lemmik – ja jääb selleks alati! Seal on mul enamus sõpru ja peaaegu kõik mu lähemad sugulased elavad ka Tartus (ja nüüd muidugi Härra ka, kelle juurde ma kolingi). Eks Tallinnal on ka oma võlu, aga minu jaoks jääb see alati linnaks, mis ei jõudnud mulle kunagi südamesse pugeda. Ja ega ma selle pea kolme aastaga seda suurt tundma ei õppinudki, sest ma oskan ainult seal ringi käia, kus ma ise liigun, aga kui keegi ütleb, et mine seikle Õismäel või Pelgulinnas, siis ega ma ei oskaks küll. Tartut tunnen ma kui oma viit sõrme ja mulle ülikoolilinna puhul just see meeldibki, et pole nii lärmakas kui Tallinn, aga samas pole nii vaikne kui Põlva või Võru (suvalised näited). Et siis jah – varsti olen uuesti tartlane! Kui isa sünnipäeval see jutuks tuli, et varsti ära kolin, olid nii mu õed kui isa ning muud peretuttavad õnnelikud, õde muidugi mainis naljaga, et siis saan vajadusel jälle tema lapsi hoida, kui nad abikaasaga kuhugi minna tahavad😀 Ma seda viimast ikka vahel tegin, kui nad mitu aastat tagasi nädalavahetusel näiteks välja tahtsid minna.

Nädalavahetusel käisin ise hoopis väljas. Nimelt kutsus Härra hea sõbranna mind välja, kus oli veel naisi, keda ma teadsin varasematest üritustest (ühte neist nägin küll esimest korda elus). Kuna tegemist oli ainult tüdrukutele mõeldud üritusega, siis Härra polnud kutsutud. Alguses oli väike istumine korteris ja hiljem suundusime viiekesi välja. Ja nagu ikka, millest viis naist ikka omavahel räägivad kui mitte meestest?😀 Okei, tegelikult rääkisime ikka paljust muust ka. Tuli jutuks, et kes peab varbad appi võtma, et lugeda, mitme mehega ta maganud on ja kes mitte (mina ilmselgelt pean muidugi). Kui pärast Härrale seda mainisin, siis ta ütles, et tema ei pea varbaid appi võtma, et lugeda, mitme naisega ta olnud on (mida ma ka juba teadsin ja tema muidugi ka teadis, et mina pean, see tuli jutuks meie kolmandal kohtamisel, kui ma talle mainisin, et ma olen selline blogija…:D või olin, see tähendab). Seal üritusel mainis ka üks neiu, et ta kusjuures meile Härraga üle paari kuu ei ennustanud, sest me oleme lihtsalt nii erinevad😀 No ma olen seltskonnas selline jutukas ja Härra on hästi vaikne, ega ta niisama ei lobisema ei kuku, et kui keegi midagi küsib, siis jah. Mina võin alguses ka olla vaikne, aga kui ma olen juba umbes tunnike või paar olnud võõras seltskonnas, siis on see mulle juba üsna tuttav seltskond, seega ma pläkutan megapalju😀 Ja minuga ei ole Härra üldse vaikne kui me kahekesi oleme, aga seltskondades kipub ta jah tagasihoidlikum olema. Ja pealtnäha võib tõesti tunduda, et mina olen meie suhtes see, kes kõik otsused teeb jne, aga tegelikult pole asi üldse niimoodi. Ma ütlesin ka, et Härral on teatud asjade suhtes ikka nii kindlad veendumused, millega pole mõtet üldse vaidlema hakatagi😀

Umbes kella 23.00 ajal hakkasime siis kesklinna liikuma ja esimesena läksime Shootersisse (jah, Tartus on ka Shooters, mis on mitu korda oma asukohta vahetanud). See oli suht mõttetu, sest ma tundsin end seal nagu vanaema – mingid alakad kõrval tantsimas, sest ega keegi seal dokumente ei küsi ju. Muusika oli ka ikka suht niru ja minu valitud kokteil Caprinhia osutus väga rõvedaks. Ma polnud seda varem joonud, aga teadsin, et Brasiiliast pärit joogiga on tegemist. Enam iial ei telli seda! Olime seal vast tunnike ja siis läksime Ristiisasse, kus oli kohe palju parem olla. Mingil hetkel tundsime kõik, et enam ei jaksa ja kell polnud isegi kaks veel! Need ajad on küll igavaseks möödas, kui ma kella 06.00ni hommikul pidutseda jaksasin (ja tahtsin ning viitsisin).

Kuna Härra oli lubanud mulle taksot mängida (ta oli kodus), siis helistasin talle ning ta tuli mulle järele. Kuna kolm tüdrukut elavad samas linnaosas, kus meie, siis viis ta teised ka koju. Ja nii ma siis kuskil kell 02.15 juba kodus olingi! Natuke vindine, aga mitte eriti, sest ega ma palju ei joonud ka. Ja Ristiisas sõin ka veel nagunii.

Aga väga tore õhtu oli🙂 Millalgi kindlasti veel!

Vot sellised lood siis hetkel.

3 thoughts on “Varsti saab minust jälle tartlane!/ Tore nädalavahetus :)

  1. Mu Härra on ka seltskonnas vaikne. Õigemini on teda isegi raske seltskonda saada.😀 Omavahel olles pole ta üldse nii vaikne ja tagasihoidlik, aga siiski mitte selline lobamokk nagu mina.

    Edukat kolimist!🙂 Tartu on mu lemmik linn ja ideaalis elaksin seal, aga meil pole seal kedagi ja see on ka põhjus, miks rasedaks jäädes Tartu servast vanematele lähemale tagasi kolisime.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s