Kilpkonn kipub endiselt mu unenägudesse…/ Taktika, kuidas mind asju tegema panna :D

No umbes nädalake tagasi nägin ma jälle väga veidrat unenägu. Ka sel korral oli sellega seotud kilpkonn, nüüd ta küll ei kukkunud ennast surnuks, aga digimuutus väga suureks ning peksis kogu korteri segamini! Nimelt kõigepealt kukkus ta akvaariumist välja ja kuna ma olin üksi kodus, siis ma ei julgenud teda unenäos millegipärast sinna tagasi tõsta. Kutsusin naabri appi, kes selle küll ära tegi, aga iga sekundiga hakkas kilpkonn suurenema, seega ta suutis sealt üsna ruttu uuesti välja tulla. Lõpuks oli asi nii hull, et olin sunnitud trepikotta põgenema ja helistasin Härrale, kes oli parasjagu tööl. Ta helistas mingile teisele naabrile, kes vaatas korra korteriuksest sisse ja ütleski mulle, et see kilpkonn on hiiglane – ja veel täiesti segaseks läinud, sest akvaarium on ammu puruks ja nüüd lammutab ta korteri ka maatasa. Seesama naaber suutis küll megakiiresti seal sees käia ja mulle paksemad riided tuua (olin õhukeses kodukleidis) ning ka saapad haarata, aga sokke mitte. Ja mina seal unenäos närveerisin sellepärast, et ma pean paljad jalad saabaste sisse suskama, aga väljas on külm… kuigi samal ajal polnud korterist enam mitte midagi järel! Härra siis lubas telefonis kohe loomaarsti kutsuda, aga ma ütlesin, et selleks ajaks on see terve kortermaja ammu maha lammutatud, sest kilpkonn suureneb iga sekundiga. Ja siis ma ärkasin üles, jällegi suht paanikas. Island, miks sa küll mu unenägudesse sellisel moel tungid?😀 Kribasin taolise staatuse ka Facebooki ja keegi vastas mulle sealt, et Freudi psühhoanalüüsi teooria järgi olla kilpkonn unenägudes falliline sümbol!😀 Haha, okei siis😀 Kas see polnud mitte hoopis niimoodi, et asjade suurenemine unenägudes on seotud selliste asjadega? Nojaa, mu unenäos ka kilpkonn digimuutus megasuureks koletiseks… Olgu mis on, aga Island, sa ei pea armukade olema, et ma Härra tähelepanu röövin, sest ta ju ikka käib vahel niisama akvaariumi juures vaatamas, et mis seal teed, mõnikord võib ta sind oma 15 minutit niimoodi niisama jälgida. Nagu mina isegi kusjuures mõnikord teen😀 Ja sa võid ikka mu unenägudesse tulla, aga mitte nii markantsel moel, eksole🙂

Pühapäeval nägin ma oma kahte parimat sõbrannat korraga! Käisime pannkooke söömas ja rääkisime väga pikalt. Ma olen alati maininud, et ma pole eriti suur sõbrannataja, aga nende kahe naise jaoks olen ma alati olemas – ja ma tean, et nemad minu jaoks ka. Kui jutt lõpuks söögitegemisele läks, ütles üks mu sõbranna: “Ma endiselt ei suuda uskuda, et me sinuga söögitegemisest räägime, Jannu (arutasime parasjagu, kuidas kinoad valmistada, ma kiitsin seda neile ka, nad pole proovinud. Ja mu üks parim sõbranna kutsub mind alati Jannuks). Inimesed tõesti muutuvad, sest mina mäletan veel aega, kui sa ütlesid, et seda päeva ei tule iial, millal sa süüa tegema hakkad.”

Eks ta ole. Mina mäletan ka seda aega, sest ega see nii ammu ju polnudki. No enne Härraga tutvumist ma küll natuke juba midagi tegin, aga pigem kord kahe kuu jooksul kui sedagi. Nii et selles mõttes on progress märgatav küll jah. Kuigi mulle endiselt meeldib igasuguseid muid asjatoimetusi edasi lükata, sest kui tihtipeale öeldakse meestele, et miks naised tuletavad neile meelde, et nad peavad midagi tegema, kui nad juba pool aastat tagasi seda tegid, et küll see mees end millalgi kokku võtab, siis minu puhul kehtib sama põhimõte. Härra vahel mainib mulle, et ma võiksin midagi teha, aga ma kahe tunni pärast vaatan ikka telekat edasi. Ja siis ta mainib uuesti ja ma ütlen, et küll ma teen, aga ma veel ei tea, millal ma seda teen😀 Ja lõpuks ma siis võtan end käsile ja teen selle asja ära. Ja siis ma vahel virisen, et miks ta mulle pinda käib mingi asjaga, kui ma ütlesin, et ma millalgi teen selle ära, küll ma siis ka teen😀 Aga siinkohal tekibki lihtsalt küsimus, et see minu millalgi võibki vabalt poole aasta pärast ka olla. Aga eks ma ikkagi millalgi võtan end kokku ja teen ära. Härraga ma natuke vingun ja siis ikkagi teen selle asja ära, mis on ka suhteliselt uus käitumine minu jaoks, sest mineviku Jaanika olekski ainult vinguma jäänud ja trotsi pärast poleks mitte essugi teinud. Nüüd ma vist mõistan, miks minevikus on meestel minuga raske olnud😀

Samas on Härral mingi omapärane taktika ka mind asju tegema panna. Kui ta oli mitmeid kordi järjest ise kööki koristanud, siis ühel hommikul enne tööle minekut ta lihtsalt mainis: “Jaanika, äkki sa palun koristaksid nüüd ise köögi ära? Päris tore oleks töölt tulles korras köök eest leida. Aitäh sulle.” (eelmisel õhtul jäi koristamata ka). Kuna mul oli vaba päev, siis ta teadis, et ma saan seda teha küll. Esiteks. Ja teiseks… Kui ta niimoodi palub ja lõppu aitäh ka ütleb, siis ma lihtsalt ei saa keelduda! Seega manipulatsioon missugune😀 Ja kui ta töölt koju tuli, siis köök säras😀

See pool aastat, mis ma Härraga koos olen olnud, on väga super olnud. Ajaliselt tundub see mulle endale kõvasti rohkem, sest see Härra-eelne aeg oleks nagu kellegi teise elu, mida ma elasin. Ta on väga hea mees (jaa, ka tal on oma vead, aga meil kõigil on). Ja ta on see mees, kellele ma olen valmis kokkama, kelle puhul ma olen valmis natuke rohkem koduperenaine olema. Võib-olla oligi varem asi selles, et mitte ükski teine inimene mu minevikus ei tekitanud minus seda tunnet, et ma tahaksin, et ma viitsiksin midagi reaalselt teha? Temaga on kõik teistmoodi. See tunne, mis ma tema vastu tunnen, on suur. Ma armastan teda. Ja ma tunnen, et iga päevaga muutub see aina suuremaks, aina tugevamaks, aina paremaks🙂

7 thoughts on “Kilpkonn kipub endiselt mu unenägudesse…/ Taktika, kuidas mind asju tegema panna :D

  1. Fakt, et su mees peab sinult köögi korrastamist lausa paluma, näitab lihtsalt, et sa oled äärmiselt lohakas naine (st isegi su kallim ei usu, et sa oma vabal päeval iseenese algatusel hakkaksid midagi asjalikku tegema)😀

    • Ma usun, et eriti kellelegi ei meeldi laisad ja lohakad inimesed, aga mind ajas närvi mõte, et köögi sassis olek näitab, et just NAINE on lohakas. Minu meelest on loomulik, et koristab see, kellel on vaba päev või kellel on rohkem aega. Kui mõlemad on võrdselt rakkes, siis koristavad ka MÕLEMAD. Loogiline ju?

      • Nii meil on ka üldiselt niimoodi. Kui ma ka tahaksin vahel viilida, siis Härra ei lase😀 Teda ei pea tagant utsitama selliste asjade puhul, aga mind vahel veits veab. Ja sellega ta saab imehästi hakkama, lausa liigagi hästi😀

  2. See kommentaar ei väitnudki, et sassis köök viitab just nimelt naise lohakusele, vaid viitaski sellele, et kui isegi vabal päeval peab partner (vahet pole siis kas mees või naine) oma teisele poolele meelde tuletama (mainima/paluma/kaudselt märku andma), et too võiks ka vahelduseks kööki koristada, siis järelikult see teinepool (antud juhul siis naine) ise selle peale pigem ei tuleks ja kvalifitseerubki lohakaks. Loogiline ju oleks, et kui ühel on vaba päev või ka muidu rohkem aega, siis ta ka kasutab seda muuhulgas kodu korrastamiseks (mitte et teine tuleb töölt koju ja hakkab siis nõusid pesema ja sööki valmistama vms).

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s