Kui WC-paberist ja tampoonidest saab korduvkasutatav kraam…

Lugesin Ebapärlikarbi postitust, kus ta kirjutas sellisest blogist nagu nullkulu.ee. Ma pole temast seda täispikka artiklit lugenud ja tema blogi ma kindlasti lugema ei hakka, sest see pole minu teema… Ja mul ei ole ökoinimeste vastu mitte midagi, suur respekt, et nad viitsivad ja jaksavad ning tahavad keskkonnasõbralikult elada. Mina ise olen selles mõttes see inimene, kes kasutab kilekotte, ostab tihti poest uusi, sest kodust jäi kaasa võtmata. Kui mul oleks lapsed, siis ma kindlasti ei jändaks korduvkasutatavate mähkmetega, sest ma lihtsalt ei viitsiks. Ehk jah Pamperseid just ei valiks, kuna need pidavat kõige vähem nahasõbralikud olema (Lipsukese blogist lugesin!). Mu point on see, et ma pole üldse öko. Ilmselt ei saa ka kunagi olema. Jah, rikun planeeti ja ennast jne, aga mis seal ikka. Üks kord me sureme kõik nagunii. Jah, ma tean, et siis võiks ju oma järeltulijatele parema planeedi kindlustada, aga no sorri, ei viitsi mina nii pikalt ette mõelda. Kui tahavad, mõelgu ise. Minu panus sellesse kõigesse on see, et ma ei viska prügi maha. Punkt.

Kui nüüd tagasi tulla selle naise juurde, kes kõike ise teeb, siis üks asi on see, et sa teed hambapastat ise, teine ja hoopis äärmuslikum on see, et sa kasutad korduvkasutatavaid tampoone ning teed endale voodilinadest WC-paberit! Ütlesin ka seal postituse all, et rahapuudus ei saa kohe kindlasti sellise eluviisi põhjuseks olla, sest inimene, kes pole ikka üldse oma sissetulekuga rahul, ei hakka lambist voodilinadest WC-paberit treima, vaid hakkab pigem mõtlema, kust pappi juurde saada. Mina pigem küsiksin, et kust see kõik alguse sai. Jah, ilmselt see naine ongi ökoinimene terve oma elu olnud, aga kas ta lihtsalt lambist ärkas ühel päeval üles ja mõtles, et jeeeee, tänasest rullin ise oma tampoonid ja vetsupaberi! Ja mida elukaaslane selle peale kostis? Või olid nad juba varem koos? Artiklist tuleb see ehk välja, aga ma seda lugenud pole.

Mina arvan, et selle asja taga on hoopis midagi muud kui suur ökoarmastus või rahapuudus. Igavus? Palju vaba aega? Mingi isiksusehäire? Mõned inimesed ei taha lihtsalt teha seda, mida kõik teised teevad. Kui tavainimene läheb õhtul trenni või loeb raamatut, siis tema saab öelda, et on vetsupaberi ja tampoonide valmistamise/pesemise aeg! Vaat kus lugu, hoopis midagi isikupärasemat!

Ma üldse ei kritiseeri teda, aga kust selline nii-öelda radikaalne ökoarmastus ikkagi alguse sai? Tavaliselt on sellistel inimestel alati mingi lugu rääkida. See vast vaevalt tõenäoline on, et eelmine mees ütles, et tead, neiu, mulle meeldiks, kui sa natuke vähem tarbiksid ja rohkem asju ise teeksid. Ja siis hakkas tal peas lambike põlema, et nüüdsest hakkan ma ise kõike tegema – ja seda sõna kõige otsesemas mõttes! Ja siis vajus mehel lõug maani, kui ta taipas, et naisel on tõsi ikka täiega taga. Nii et asi peab siiski milleski muus olema.

Mina hakkaksin ainult sellisel juhul korduvkasutatavaid tampoone ja voodilinadest vetsupaberit kasutama, kui mu kõrval oleks püstoliga inimene, kes vastasel juhul lubaks mulle kohe kuuli pähe lasta. Muudel juhtudel jookseksin ma sekundiga minema, kui keegi seda paluks ega tuleks enam iial tagasi. Aga see olen ainult mina.

Kuidas on lugu teiega? Valmistaksite voodilinadest vetsupaberit ja kasutaksite korduvkasutatavat merekäsna, et end päevade ajal võimalikult mugavalt tunda?

11 thoughts on “Kui WC-paberist ja tampoonidest saab korduvkasutatav kraam…

  1. Kusjuures ma just lugesin täna seda täspikka artiklit (kui tahad, võin sullegi lugeda anda) ja mõtlesin, et jesus christ. Et likka wayy to äärmuslik tavainimese jaoks, aga eks seal ongi tekkinud mingi.. Kinnisidee olla võimalikult öko inimesel. Mõtlesin ka, et kas ta käib siis kaubanduskeskuse wcs ka oma lapikesega ja võtab musta lapikese siis koju kaasa, et ära pesta (ta pidi muidu peale wcs käimist kohe oma lapikesi pesema). Tsiteerin: “Pärast kasutamist peseb lapid kraanikausis vee ja seebiga puhtaks. Suure pere puhul võiks lapid kaanega anumasse kokku koguda ja pesumasinas kuuma veega läbi pesta, soovitab Maryliis. Kahtlen – vett kulub nii väga palju. „Ma mõõtsin ära, ma pesen ju nagunii käsi,“ ütleb ta, „ühe lapi pesemiseks üle kahe liitri ei lähe.“”

    Ja kilekotte ta ju ka ei kasuta, et kuhu ta oma lapid siis paneks, eksole😀 Aga samas ütles kartuleid ostab ikka nt Rimist puhta südamega, mitte talunikelt jne, kuna tudengirahakotiga ei kannata. Muid kuivaineid pidi tellima ka hulglaost, mitte ökopoest. Aga WC paber? Ma ka ei saa aru, kuidas ta elukaaslane kõige sellega kaasa läheb ja kas ta on siis ka nii äärmuslik…Muideks artiklist ei lugenud välja, kas nad olid elukaaslasega juba enne koos. Hämmastav jah. Aga artikkel ütleb ka, et ökoÄärmuslane😀 äärmuslik tõesti! Nendest käsnadest on juba mõnda aega juttu tehtud, minu meelest mingi aeg oli ka popp blogides arutada. Ma siis juba ka lugesin ja mõtlesin, et sounds nasty. Samas ega teine ökode lemmik mooncup ka väga parema kirjeldusega asi pole😀 Las siis teised katsetavad, ma ise ka ei sooviks😀

  2. Esiteks – vabandan kohe ette, et kommenteerin, sest natuke palju alkoholi keres.

    Aga tsiteeriksin Hardo Pajulat:

    “”Kui sõge jõuk nõuab verd – seni küll ülekantud tähenduses – ka siis kui kook mingite arvutuste järgi justkui kasvaks, siis mõelgem korraks, milline nõiasabat saab alguse olukorras, kui pirukas tõesti kord kiiresti koomale tõmbuma hakkab. Olukorras, kus läänes on süüa veel küllalt, käib seda suurem jagelemine oma “õiguste” üle. Viimaseid on aga toiduga võrreldes alati vähe, sest kui kõht täis, saab seda suurema kirglikkusega jaurata selle üle, kas valimisõigus peaks laienema kassidele (karmimates oludes pistetakse nad teadupärast pikemata nahka).”

  3. Mina arvan, et see inimene leiutab mõttetult jalgratast😀
    Hulga lihtsam oleks tualeti kõrvale paigaldada väike käsidush, millega end pesta pärast igat käiku ja tampoonide asenduseks on juba välja mõeldud korduvkasutatav mooncup.

    • Like Merjele!
      Ma mõtlesin ka, et miks siis mitte juba go all Indian!? See lapipesemismajandus tundub palju raiskajalikum ja ebahügieenilisem. Mõnusad niisked bakterite kasvulavad ju ja veel käsipesu mitte kuigi kuuma veega kindlasti. Ma lugenud ei ole, aga kus need kõik veel kuivavad ja kui puhtaks ta need saab?😀

  4. ” Mina hakkaksin ainult sellisel juhul korduvkasutatavaid tampoone ja voodilinadest vetsupaberit kasutama, kui mu kõrval oleks püstoliga inimene, kes vastasel juhul lubaks mulle kohe kuuli pähe lasta. Muudel juhtudel jookseksin ma sekundiga minema, kui keegi seda paluks ega tuleks enam iial tagasi. ”
    Naersin südamest, sest noh täpselt nii mõtlen ka mina. mul tuleb kananahk peale paljast mõttest

  5. Mulle teeb ökoinimeste puhul nalja see, KUI selektiivne nende eluviis sageli on. Selle konkreetse artikli puhul jäi silma, kuidas see naisterahvas muretseb sojapiima tetrapakendi pärast.
    Why on earth nad üldse sojapiima tarbivad? Keskkonnavaenulikumaks on suht raske minna, arvestades selle tootmisele ja transpordile kulunud ressurssi. Lisaks on tõestatud, et sojal on inimese hormoonsüsteemile märkimisväärne (ja sugugi mitte positiivne) mõju – soja käitub inimeses nagu naissuguhormoon. Kui meesterahva suurenenud rinnad meeldivad, aga keskkond muret tekitab, on sojapiima tegelikult võimalik ka ise valmistada..
    WC-lapid on, nagu eelpool välja toodud, korralik bakterite kasvulava. WC-paber on ju tehtud ümbertöödeldud paberist ning laguneb imelihtsalt.

    Ise olen normaalne keskkonnasäästlik inimene. Jah, mul on kodus riidest mähkmed, Mooncup ja pesufunktsiooniga prill-laud, sorteerin pakendeid, komposteerin (oma aed), ei võta iga kord poest kilekotti, eelistan võimalusel (kohalikku!) mahekaupa, liigun palju jalgsi-rattaga, aga lolliks ka ei lähe selle pärast. Kasutan vajadusel ka ühekordseid variante, ostan imporditud kaupa ja reisin vahel ka lennukiga, aga piiran lihtsalt neid miinimumini.

  6. Jah, mina arvan ka, et keskkonnasäästlik saab olla mõistuse piirides. Ja olen täiesti nõus ka sellega, mida eelpool mainiti, et mõttekam oleks ju WC-sse käsidušš paigaldada lasta, mitte nende lappidega jännata. Ja sellest ka aru ei saa, et kui ta tõesti juhtub kuskl avalikus kohas tualetti kasutama või kellegi pool, siis kas veab oma lapid kaasa? Kuhu ta need siis paneb, kui kilekotti ei kasuta, mingisse paberkotti? Ja kui inimene oleks ikka täiesti öko, siis ta ju ei ostaks kartulit Rimist, ta mõtleks välja võimalused, kuidas siiski talunikelt seda teha, ka sellisel juhul, kui rahakott pole puuga seljas.

  7. Mulle tundub, et antud juhul võib väga ökoäärmusliku naisterahva lugu hoopis keskkonnasäästliku eluviisi propageerijatele karuteene teha, kuna enamus inimesi nii ekstreemset käitumist ei mõista ja seostavad ka mõistlikul määral enda maailmast hoolivaid inimesi selliste “totakamate” tegevustega nagu korduvkasutatav WC-paber. Ise pean enesestmõistetavaks ägedate riidest kottide kasutamist (lõputu hulk ilusaid disaine ja erinevalt kilekotist need ootamatult katki ei lähe), paberi ja muu prügi sorteerimist (pole ju keeruline, kui konterinerid maja ees), prügi mitte maha viskamist (prügikastid iga nurga peal), seda et iga puuvilja pole vaja eraldi kilekotti pakendada, seda et ühe peatusevahe kaugusel asuvasse kohta ei pea autoga sõitma, hammaste pesemise ajal ei pea kraanist vesi jooksma jne- elementaarsed asjad.
    Maailma vastu hea olemiseks ei pea olema mingit sütitavat tegurit või mõnda inimest, kes käskis nii teha. Mõned inimesed tahavadki lihtsalt ennast ümbritseva vastu head olla ja ausalt öeldes on natuke häbi ka, sest kõik see halb, mis planeediga on toimunud, on meie enda liigi süü. Kui absoluutselt kõigil oleks nii ükskõik (nagu antud blogi autoril), siis oleks olukord lihtsalt veelgi hullem 😦 Alati saab öelda, et ah las keegi teine teeb, aga kui kõik nii mõtleks, siis ei saakski midagi kunagi tehtud. Endast on alati kõige kergem alustada!

  8. Ma vajaks ka püstoliga meest ennast sihtima, et midagi sellist teha. Huvitav, kui talle külla minna, siis kas peab oma paberi kaasa võtma v lappe küsima. A kujutage nüüd ette, et te ei teaks, et sellel kellele külla lähete selline kiiks on. Ja siis istute potil, kõik asjad tehtud ja hakkate paberit otsima. Ja siis majaemand suunab teid lappide juurde. Huvitav, kas külalised saavad siis nimelised lapid? Või vähemalt uued, et pererahvas siis ise pärast peseb neid?
    Ahh, igal ühel omad kiiksud. Äkki ta ongi seda tehes õnnelik?

    • Vot ei kujuta ette jah.Vôi ehk sõbrad-tuttavad teavad, et neil nii on?
      Kui ise niimoodi rahul, siis ongi kõik hästi, tänapäeva maailmas ei tohiks tegelikult miski enam üllatada…(kuigi mind see siiski üllatas).

      • Eks inimesed vist harjuvad kõigega. Ma olen jahmunud, sest seda on raske ette kujutada. Nagu keegi eespool mainis, siis lihtsalt veega pesta oleks ju oluliselt ökom.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s