Nostalgia ehk noortepeod Atlantises/ Lugu sellest, kuidas ma uksega võitlen, aga see sunnik on visa hing! :D

Kas tõesti on juba veebruari keskpaik kätte jõudnud? Alles oli suvi ju 😀 Õnneks varsti tuleb uus. Kuigi ma pigem eelistan kevadet, sest see on palju maagilisem aastaaeg minu jaoks.

Vahepeal käis teine parim sõbranna ka Tartus külas, tema polnud Härra korteris veel käinud. Härra oli ise tööl, aga meie veinitasime – ja väga mõnus oli! 🙂 Nagu sõbrannadega ikka, siis juttu jätkub alati kauemaks, nägi nüüd ka Islandi ära (kilpkonn). Meenutasime neid vanu aegu, kui koos noortepidudel sai käidud. Jaa, see oleks nagu eile olnud, kui me 16-aastastena Atlantise noortepidudel käisime. Pidu algas kell 18.00 ja lõppes kell 21.00 – ja need metsikud järjekorrad, mis alati Ati ukse ees olid. Kuldreegel oli ka see, et alati tuli natuke enne peo lõppemist vehkat teha, sest seal riidehoius ei jõudnud iial ära oodata, millal järekord sinuni jõuab, et sa oma jope ometi kätte saaksid (aga kuna me alguses seda ei teadnud, siis ikka passisime päris peo lõpuni). Ka täiskasvanute puhul on klubides vist sama teema, aga kuna ma pole aastaid enam niimoodi peol käinud, et ma alles siis lahkuksin, kui muusika kinni pannakse, siis ma ei oska enam sel teemal kaasa rääkida. Noortepidudel olid lihtsalt nende teismeliste hordid nii suured, sest ega neile ju eriti tihti neid pidusid ei korraldatud ka.

Laupäeval oli esialgne plaan Härraga välja minna. Aga siis algas Eesti Laulu I poolfinaal ja me kumbki lihtsalt ei viitsinud. No tule taevas appi, kui igavad laulud selles esimeses poolfinaalis olid! Õnneks on järgmisel nädalal natukenegi paremad, aga no ühtegi sellist erilist lemmikut mul küll ei ole. Terminaatori ja Põhja-Tallinna “Eiolemulolla” on päris hea järgnevas poolinaalis ja Grete Paia laul on ka päris okei, aga siiski mitte midagi sellist, mille poolt täiega olla (nagu ma eelmisel aastal Stigi ja Elina poolt olin). Kuigi ma ei pruugi seda poolfinaali üldse näha, sest mul on laupäeva õhtul isa juubeli tähistamine restoranis, pärast seda läheme vbl õdedega välja. Kuna mu üks õde on siis üle pika aja Eestis, siis on suht kindel, et ta tahab välja minna 🙂 Viimati käiski ta Eestis ju septembris. Härra näebki laupäeval kõik need isapoolsed sugulased- peretuttavad ära, keda ta veel siiani näinud pole. Võinoh, need, kes sünnale kutsutud on, sest me väga paljude oma isapoolsete sugulastega ei suhtle.

Ma avatasin enda jaoks kinoa! No ma olin sellest varem kuulnud, aga siiani maitsnud polnud. Ja siis nädalavahetusel tegin esimest korda ja väga hea oli. Ja kinoa täidab väga kõhtu ka, Härrale maitses samuti. Ta tegi järgmisel päeval ka seda ja siis mina olen veel teinud… seega suht selle sõltlased juba 😀

Ma olen siin rääkinud ka, et Härra on muidu selline hästi rahulik mees, kelle puhul peab vahel kontrollima, et kas ta ikka hingab ka üldse 😀 Aga üks asi suutis teda küll natuke närvi ajada. Nimelt on tal selline ukselukk korteril, mida on väga raske lahti keerata, sest see on veits… nagu trikiga. Vähemalt minu jaoks. Nii et ma lihtsalt palvetan enne ukseni jõudmist, et ma suudaksin selle lahti keerata ja seda niimoodi, et ma ei peaks rämedalt vaeva nägema. Vahel õnnestub, vahel mitte. No ja siis ma juhtusin mitu korda varahommikul niimoodi töölt tulema, et ma millegipärast ei saanud seda lahti, no ikka mitmeid 😀 Ja seega ta pidi ise üles ärkama ja selle mulle lahti tegema, ta võttis seda suht rahulikult, aga lõpuks ütles, et Jaanika, mis mõttes sa ei saa seda ust lahti, et proovid niikaua ukse taga, kuni sa saad selle lahti! Arvestades mu iseloomu sellistel puhkudel, siis see ajas mind nii närvi, aga lõpuks ma pusisin ja sain hakkama ka. Pärast seda tegi Härra mulle veel ühe võtme keeramise koolituse ja ma saan selle umbes 95 protsendi juhtudest kohe lahti – progress! 😀 Kui sõbrannaga siia tulime, siis andsin talle ka proovida ja tema… sai selle kohe lahti 😀 Seega minu viga ilmselt. Sellistel puhkudel ma mõtlen küll, et ma sain peaaegu täiesti rahatuna Prantsusmaal niimoodi hakkama, et ma ei teadnud, kus ma oma järgmise öö veedan (ole sa tänatud, Couchsurfing, et sa olemas oled!) – aga ühte ust ei suuda lukust lahti keerata! Või olin Mehhikos vabatahtlik ja tegelesin endiste tänavalastega, kes on oma lühikese elu jooksul rohkem näinud, kui me iial ette tahaksime kujutada, aga sain hakkama. Aga nüüd õnneks saan ukse peaaegu kogu aeg ilma suurema pusimiseta lahti. Tundes Härrat, siis ta mingil hetkel oleks mu ilmselt lihtsalt ukse taha pusima jätnud, ka sellisel juhul, kui see oleks mul kolm päeva aega võtnud, ise teisel pool ust öelnud: “Jaanika, sa saad hakkama, ma usun sinusse!” Haha, seda viimast ta tegigi eelviimasel korral, kui ma jälle pusisin täiega kaua, aga siis avas ikka ise. Või siis hoopis see variant, mida ta viimasel korral tegi, et pusin niikaua, kuni ise selle lahti saan. Ja lõpuks sain ka, kuigi ütlesin talle teiselt poolt ust, et tehku lahti ometi, sest mu kannatus hakkab katkema. Ilmselt katkes võtmel ka kannatus või tal hakkas minust kahju, sest selle ukse ma lahti sain. Pärast seda on minu ja ukse läbisaamine igal juhul natuke parem 😀

Hiljem meil oli muidugi Härraga see teemaks, et mis mõttes ta ei teinud mulle ust lahti, vaid lasi mul ise täiega närvi minna ja pusida – mis lõpuks ju toimis ja ma sain selle lahti. Härra siis ütleski, et ta on mulle seda 10 korda näidanud, lisaks umbes sama palju kordi ise ust avama tulnud, seega jah, keegi peab lõpuks järele andma – kas minu võtmekeeramise oskamatus või tema närvid, kui ta kogu aeg peab mulle seda avama tulema. Ta valis esimese variandi 😀

Advertisements

Küsimused-vastused vol 2 (natuke ka blogide ja blogijate eri)

Kuna mulle hakkasid need küsimused-vastused meeldima, siis ma mõtlesin neid veel teha. Aga sel korral mõtlen küsimused ise välja, sest ma ei viitsi kuskilt ekstra neid otsima hakata. Ja natuke on see ka blogide ja blogijate eri, sest paljud küsimused on just sellega seotud.

Kohv versus tee? 

Kohv. Ma ei joonud aastaid kohvi, nüüd öösiti tööl olles ma seda teen, aga muul ajal mitte. Teed joon üliharva. Eelistan pigem vett või mahla.

Sinu suurim reisiunistus, mis on täitunud? 

Mehhiko.

Riik, kuhu sa tahaksid tulevikus kindlasti minna?

Ainult riiki konkreetselt on raske välja tuua, sest terve Lõuna-Ameerika pakuks huvi, aga kui ainult riik, siis Boliivia. Järgnevad Kolumbia ja Peruu (ehk siis ikkagi Lõuna-Ameerika riigid :D).

Kui saaksid osata ühte keelt, mida sa veel sõnagi ei räägi, siis mis keel see olla võiks? 

Hiina keelt oleks päris hea osata, midagi unikaalset. Eestis on nii palju inimesi, kes räägivad hispaania, prantsuse, saksa (inglise ja vene keelt ma ei hakanud üldse mainimagi, see on loogiline, et paljud seda räägivad) keelt, et need keeled pole midagi erilist enam. Aga vot, kui keegi eestlastest ütleks, et tead, ma oskan hiina keelt, siis see oleks juba suur asi.

Millised on need blogid, mille püsilugeja sa kunagi olid, aga enam ei ole? 

Tikri blogi. Ma vahel endiselt loen, aga nüüd pigem harva. Põhjus on vist selles, et kuna nii palju muid blogisid on peale tulnud, siis inimene lihtsalt peab oma valiku tegema. Mul ei ole selle blogi kohta ühtegi halba sõna, aga pole päris see, mida ma kogu aeg lugeda tahaksin. Siis veel Mehe blogi, aga tema puhul on asi pigem selles, et ta kirjutab nii harva ja ma lihtalt ei viitsi vaadata kogu aeg, et kas on midagi uut. Korra kolme kuu jooksul ehk vaatan. Ja ei, ma ei ole endale bloglovinit ka teinud ega tee ka, kuigi seal oleks hea jälgida, et kes kuna midagi uut postitab.

Siis veel Aili blogi, kunagi olin püsilugeja, aga nüüd loen kuus korra või midagi sellist. Jällegi ei ole mul ühtegi halba sõna blogi kohta, aga pärast neid trennipostitusi ma enam ei viitsinud lugeda. Kusjuures ma imetlen inimesi, kes end käsile võtavad, seega selles mõttes suur respekt, aga mulle endale eriti ei meeldi trennipostitusi lugeda.

Hetlini blogi. Ta lihtsalt kirjutab nii harva, et ma olen pigem unustanud selle blogi olemasolu, seega püsilugejaks mind kindlasti enam lugeda ei saa.

Millised on need blogid, mille püsilugeja sa kunagi ei olnud, aga nüüd oled?

Lipsuke, Britt, Eveliis, Marina, Marimell, Mesiliis.

Marina blogi avastasin ma üldse Malluka blogist, kus ta vist kirjutas, et millise blogijaga ta tahaks koos õhtusöögile minna – ja pärast seda hakkasin seda vahelduva eduga lugema, nüüdseks on minust püsilugeja saanud. Eveliisiga on vist sama lugu kusjuures, alguses lugesin vahelduva eduga, aga nüüd võib vist öelda, et olen suhteliselt püsilugeja.

Mesiliisi lugesin kunagi harva, aga mingist hetkest hakkasin rohkem lugema. Ma isegi ei mäleta, miks ma seda järsku rohkem lugema hakkasin, aga pärast seda on mulle see blogi väga meeldima hakanud. Tean teda isiklikult ka, sest kunagi 18-aastastena juhtusime koos töötama.

Marimelli blogisse sattusin ma alguses pigem harva, aga kuna see on blogi, mis pakub vahel skandaali ja kõmu, siis sellepärast jäin lugema, sest eks see köidab ju mind ka 😀

Briti blogiga on mul alati vastakad tunded olnud. Mulle meeldis see blogi algusest peale, aga mind häiris natuke see, et tal ei ole komad alati seal, kus nad olema peaksid. Iseenesest mulle tema stiil väga meeldib, aga alguses ma siiski panin selle blogi mitu korda kinni, sest see häiris mind (mul on seda tulnud ette ka teiste blogidega, samuti mõne eelneva puhul, aga temaga oli see kõige rohkem tajutavam). Hiljem suutsin ma sellest üle olla ja hakkasin siiski seda blogi rohkem lugema. Ei kahetse, sest mulle meeldib selle blogi sisu.

Lipsukest ma ka alguses kogu aeg ei lugenud, pigem juhtusin sinna harva, aga alates mingist hetkest taipasin, et loen seda päris tihti. Kirjutasin hiljuti ta blogisse ka kommentaari, kus ma ütlesingi, et ta on minu meelest nii tubli naine! Ja ta ongi. Olen seda blogi lugenud piisavalt kaua ja saan öelda, et progress on märgatav, ka kirjutamise mõttes.

Milline blogija(blogi) on sinu jaoks natuke igavaks muutunud? 

Haha, mina ise 😀 Kuna ma loen nii mitmeid blogisid, siis ma tean, kuidas lugeja seda asja näha võib. Ehk kui mina oleksin lugeja, kellele meeldisid Printsessi skandaalid ja tema detailne avameelsus seksi kohta, siis nüüd… oleksin ma väga pettunud, et enam sellist asja lugeda ei saa. Boooriiiiiiing! 😀 Ristist kinni ja minek! 😀

Merje ka tegelikult. Ja mitte sellepärast, et mulle ta postitused enam ei meeldiks, aga ta sunnik kirjutab nii harva! 😀 Marss kirjutama, Merje! 😀 Ja varem olid kuidagi natuke huvitavamad postitused ka.

Sinu uued avastused blogide hulgas?

Ebapärlikarp näiteks. Ma ei ole mitte teps nõus kõigega, mida ta kirjutab, aga ometi ta teeb seda suhteliselt tabavalt, vahel küll natuke ülbelt, aga ju ta selline ongi. Olen nüüd hakanud ka seda blogi rohkem lugema. Ja täitsa meeldib (muidu ma seda blogi ju uuesti ei avaks!).

Kuus sidrunit – See on vist suhteliselt uus blogi? Ma olen avastanud, et olen sinna aina rohkem juhtunud. Kui tagasi lähen, siis järelikult meeldib.

Varikasblog – Tema ma avastasin niimoodi, et ta kommenteeris mu blogi ja pärast seda hakkasin teda lugema, isegi kommenteerisin ühe korra 😀 Ja see viimane on sellepärast märkimisväärne, et ma kommenteerin blogisid väga harva, heal juhul kuus paar korda, vahel isegi harvem. Ma olen laisk blogide kommenteerija lihtsalt.

 

Kas su kaaslane väljendab oma emotsioone pigem sõnades või tegudes? 

Kindlasti tegudes. Härra on mulle meie koosoldud aja jooksul viis korda esimesena öelnud, et ma talle kallis olen (no põhimõtteliselt siis kuus korra). Mina olen rohkem öelnud ja ta siis on öelnud vastu. Need viimased kaks korda, mis ta esimesena ütles, juhtusid viimase kahe nädala jooksul, seega progress 😀 Naised vajavad ikka sõnu ja eks ta selliseid nunnusid asju on ikka vahel öelnud, aga et ma söögi alla ja söögi peale neid kuuleksin – seda kindlasti mitte 😀 Samas ma ise ka just eriti agar ilusate sõnade ütleja ei ole, kuigi temast ilmselt rohkem siiski.

Härra on pigem selline mees, kes kingib mulle pipragaasi või õpetab enesekaitset, et mul turvaline olla oleks… kui et toob mulle lilli. Neid on ta toonud ühe korra, aga siis oli mul sünnipäev ka 😀 Samas ta joonistas mind ja see tähendas mulle palju, sest ta tegi seda lausa neli korda, sest esimesed kolm olid veits mööda ikka.

Mida sa praegu tahaksid? 

Kevadet! Kopp on ees sellest sügisest talvest, kus soppa on nii palju.

 

Mis su lemmiksöök on? Ja lemmikjook?

Kodune kartulisalat. Ananassi-ja tomatimahl, ei oskagi öelda, kumb rohkem meeldib. Kunagi mulle tomatimahl üldse ei maitsenud, aga nüüd on üks lemmikutest.

Lemmiklinn Eestis?

Tartu. Ja Haapsalu meeldib ka, kuigi ma seal ainult ühe korra käinud, aga nii sügava mulje jättis see linnake mulle.

Kas “Titanic” on sind nutma ajanud? 

Ei. Mitte kunagi.

Kui tihti sa pisaraid valad? 

Eks ikka tuleb vahel ette, aga hetkel ei mäletagi, millal ma viimati nutsin. Järelikult piisavalt ammu.

Kui saaksid üheks päevaks oma sugu vahetada, siis kas teeksid seda? 

Üheks päevaks jaa, aga rohkemaks ei taha. Aga korraks tahaks teada küll, kuidas oleks meheauga elada ja kuidas oleks mehena seksida 😀

Aga hetkel head ööd 🙂

Küsimused ja vastused

Leidsin Malluka blogist küsimuste-vastuste postituse ja mõtlesin, et vastan ise ka neile. Mulle ju sellised asjad on alati meeldinud!

Mis on viimases sõnumis, mille kirjutasid ja kellele see oli?

Sõbrannale ja midagi sellist tavalist, mida sõbrannad ikka omavahel saadavad, telefon on kaugel, ei viitsi täpselt vaatama hakata, mis seal oli.

Mis kellast sa tavaliselt ärkad?

Nagu jumal juhatab, vahel kell 15.00 päeval, vahel kell 06.00 hommikul. Näiteks homme ärkan ka kell 06.00, sest sõidan pärast nädalat Tartus olemist Tallinnasse.

Kas sa kardad hilisõhtul üksinda jalutada?

Tartus mitte iial, Tallinnas oleneb, kus ma jalutaksin, aga üldiselt pigem mitte.

Mida sa teed, et lõõgastuda pärast pingelist päeva?

Vaatan mingit head sarja või passin niisama netis. Või loen blogisid või kirjutan ise mõne postituse.

Kus leidis aset su viimane suudlus ja kellega see oli?

Härraga ja täna hommikul, voodis.

Kas sa sattusid koolis tihti jamadesse?

Ei. Ma olin harju keskmine, seega päris hull asi polnud. Gümnaasiumis jäin küll matas suvetööle, aga tegin selle siiski läbi häda ära. Reisikorraldust kutsekas õppides olin ma suht musterõpilane, aga eks ma enamasti spikerdasin 😀 Aga millal ma seda viimast ei teinud? Ma olin spikrite tegemises alati meister ja mind ei heidutanud isegi see, kui ma vahele jäin, sest noh, see tundus palju kergem ja mulle meeldis kohati ka see põnevus, et kas jään vahele või mitte. Psühholoogiaõpetaja arvas keskas, et ma olen geenius ja sain kõik tööd 5+, aga siis ta avastas, et ma olen hea spikerdaja 😀 Põhikoolis pidime muusikaõpetuses ooperit La Traviata vaatamas käima ja ma tegin selle neti kokkuvõtte põhjal ära, klassi parim töö jälle 😀 Õps mainis, et kohe on aru saada, et olen ooperisse väga süvenenud olnud, aga ma lihtsalt oskasin kirjutada niimoodi, et jäi mulje, et ma tõesti käisin seda vaatamas. Reaalainetes mul gümnaasiumis nii palju kahjuks ei vedanud, meil oli karmid õpsid, kelle puhul ei saanud puksi teha, tarka pinginaabrit ka enam polnud, sest olin ju kooli vahetanud.

Kas sa saad kergelt aru kahemõttelistest naljadest?

Oleneb. Vahel saan, aga vahel mitte.

Kas sulle on pakutud narkootikume ja kas oled keeldunud?

Kanepit on pakutud, olen keeldunud. Muud jama pole isegi pakutud. Enne hakkab solgiaugus päike paistma, kui ma mingit narkootikumi proovin.

Kas oled kohanud kedagi, kes on pannud sind mõtlema ja asju teisiti nägema?

Ikka olen. Niimoodi konkreetselt välja tuua on raske, aga neid inimesi on ikka olnud.

Kas sa tarvitad narkootikume?

Ma vist juba mainisin, et pole iial proovinud ega tee seda samuti. Seega ei.

Ütle midagi veidrat, mis sind erutab.

Nii ei oska küll öelda. Suht tavalised asjad erutavad 😀

Millele sa viimasel ajal palju mõelnud oled?

Sellest kirjutan ehk paari kuu pärast 🙂

Kas sa tavaliselt kallistad esimesena?

Oleneb, keda ma kallistama pean. Võõraid inimesi never! Ja mulle ei meeldi, kui võõrad mind ka lambist kallistama kukuvad.

Kas sa suudad kerida omale ise suitsu?

Ei. Pole vajadust olnud proovida ka. Ei proovi ka!

Kas sul on tätoveeringuid? Kas sa tahad neid juurde teha?

EI, EI! Ma ei plaani kunagi endale ühtegi tätoveeringut teha.

Kas sa oled vaimselt tugev inimene?

Üldiselt küll jah. Vähemalt võõrastega küll, omadega vbl mitte alati, kuigi mu sõbrad väidavad, et ma olen hästi tugev inimene. Eks mingi paks nahk on aja jooksul ikka tekkinud.

Kas sa oled füüsiliselt tugev?

Absoluutselt mitte. Väga nõrk inimene olen füüsiliselt.

Kas sa arvad, et sa oled hea inimene?

Ma olen nende inimestega väga hea, kes seda minuga on. Kui keegi mulle minu meelest keerab, siis ma võin vahel ikka päris julmalt tagasi teha. Hiljem küll kahetsen, aga sellistel puhkudel tegutsen ma emotsioonide ajendil.

Nimeta üks asi, mida sa tahaksid oma elus praegu muuta.

Ma olen suht pessimist vahel, võiks rohkem optimist olla.

Mida sa enamasti hommikuks sööd?

Ma vanasti ei söönud hommikust, nüüd mingi puuvilja tavaliselt söön.

Kas kõik väärivad tõe teada saamist?

Mitte alati. Ma üldiselt pooldan alati tõde, aga on olukordi, kus tõde ei ole kõige parem variant.

Mis on viimane vale, mida ütlesid?

Ei teagi niimoodi öelda. Vbl lubasin Härrale süüa teha, aga siis sel päeval ikka ei teinud.

Nimeta kaks asja, mida on lihtsam teha kui tunnistada.

Oma tundeid tegudega välja näidata, mitte sõnadega. Ehk siis lihtsam teha kui tunnistada. Rohkem hetkel ei tulegi pähe.

Kui palju suhteid või flirte sul elu jooksul olnud on?

Kes neid lugeda jõuab?:D Flirte umbes mustmiljon, aga suhteid… No ikka on olnud, kõige rohkem kooselamist Esimese ja nüüd siis Härraga. Teistega ma päris nii koos ei elanudki ju.

Kui mitu südant sa murdnud oled?

Raske öelda, aga kaks vähemalt: Omakasupüüdmatu ja Ego. Aga minu oma on ka mitu korda murtud!

Nimeta kolm asja, mis sulle enda juures meeldib.

Ma oskan enamasti hinnata seda hetke, milles ma olen. Ma suudan uutes olukordades suht hästi hakkama saada. Ma küll kardan teatuid asju, aga kui ma oma hirmust üle saan (ja alati saan, aega võtab vahel ainult), siis on mind raske peatada.

Kas sul on palju sõpru, kellega aega veeta või mõned üksikud?

Palju tuttavaid, aga neid inimesi, kelle pärast ma tulle hüppaksin, on ülivähe.

Mis on viimane film, mida vaatasid?

“Kuuma piruka” viimane osa “Klassikokkutulek”, mis telekast tuli. Naerda sai palju, mulle on veits labased komöödiad alati meeldinud!

Millal sa viimati kinos või teatris käisid?

Ammu. Teatris ikka väga ammu. Peabki seda parandama!

Kas õpid oma vigadest?

Vahel on vead sellised, mille puhul muud üle ei jäägi, kui neist õppida.

Mida sa oled õppinud “valusalt”?

Esmamulje on krdi petlik ikka.

Mis paneb sind end vanana tundma?

Muusika, mida ma kuulan. 80-ndad ja 90-ndad on mu lemmikud ja tavaliselt kuulavad 80-ndaid inimesed vanuses 35 +.

Milliseid keeli sa oskad?

Eesti, inglise ja hispaania keelt. Teoorias võiksin osata ka saksa, prantsuse, itaalia ja soome keelt, sest olen neid mingil eluperioodil õppinud, aga neid ma siiski kahjuks ei oska. Vbl saksa keeles suudan end tutvustada ja natuke midagi veel öelda, aga see on ka kõik.

Kui oluline on sinu jaoks privaatsus?

Ma olen vist suht avameelne siin blogis olnud, seega vist ei ole oluline 😀

Kas sulle meeldib tihti üksi olla?

Nüüd enam mitte, sest ma olen harjunud kellegagi koos olema. Muidu meeldis küll jah.

Mis on sinu lemmik lastenimed?

Kahjuks ei saa öelda, sest kui peaks juhtuma, et ma kunagi sedapsi jääksin, siis ehk on see blogi veel isegi alles ja kui ma oma lastest kirjutada tahaksin, siis ma kasutaksin hüüdnimesid (ega paneks iial ühtegi lapsepilti blogisse), aga suure tõenäosusega ma just need nimed oma lastele paneksin, just selle tõttu ma neid ei avalikusta ka.

Mis rikub sinu jaoks vestluse ära?

Kui inimene arvab, et tal on alati õigus. See on tegelikult kivi mu enda kapsaaeda ka.

Mis on sinu arvamus teise võimaluse osas?

Suhtes pigem mitte. Vana suppi ikka üles ei maksa soojendada, nagunii läheb jälle hapuks.

Kui sa saaksid valida ükskõik kelle maailmast, siis keda sa sooviksid oma õhtusöögile külalisena kutsuda?

SONYA SMITHI! Minu lemmik seebikastaar! Kes siis ei mäletaks seebikaid “Tahmanägu”, “Maria Celeste” ja “Rosangélica”? Ma olin siis nii väike, aga mäletan neid nii hästi. Nüüd mängib Sonya Smith peategelaste emasid, sest ta on liiga vana peaosalise rolli jaoks.

Kas sa sooviksid olla kuulus? Millises valdkonnas?

Kuulus kirjanik oleks päris tore olla.

Kas sa harjutad enne telefonikõnet teksti, mida edastada tahad? Miks?

Mitte iial. Ma olen nii harjunud telefoniga rääkima.

 

Kas sul on mingi aimdus, kuidas sa sured?

Kui mul kuskilt valutab, siis ma hakkan googeldama ja arvan, et olen suremas. 2013-ndal aastal ma reaalselt kujutasin ette, et mul on ajukasvaja, sest mul olid suured peavalud. Kujutasin juba arsti ukse ees ette, et mulle öeldakse, et mul on paar kuud elada jäänud. Kuna oli jaanuar, siis ma mõtlesin, et ma ei jõuagi enne surma langevarjuhüpet teha. Tuli välja, et mul oli lihtsalt palju pingeid (kuigi enda arust nagu polnud). See googeldamine on üks kole asi! Siis saab sõrmevalust ka endale vähi tekitada.

 

Mille üle sa siin elus kõige rohkem tänulikkust tunned?

Nende inimeste üle, kes mind ümbritsevad.

Kui saaksid muuta midagi seoses sellega, kuidas sind üles kasvatati, siis mis see oleks.

Mul oli liiga palju vabakasvatust. Oma lastele ma seda ei lubaks.

Kui sa avastaksid hommikul, et sul on üleloomulik võime, siis mis see oleks?

Nähtamatu oleks täitsa huvitav olla.

Mida sa hindad sõprussuhtes kõige rohkem?

Et ma saan seda inimest täielikult usaldada.

Mis on sinu parim mälestus?

Kui mõnel luulekonkursil mingi koha sain, need olid alati head mälestused lapsepõlvest.

Milline on sinu halvim mälestus?

Ema surm.

Millist rolli mängivad sinu elus armastus ja kiindumus?

Väga suurt rolli.

Millised olid suhted su emaga?

Me olime ülimalt lähedased. Ta oli minu jaoks kõige kallim inimene maailmas. Ma vahel ikka nii igatsen teda… Ma küll ei vala enam pisaraid sellepärast eriti, aga sellele mõtlemine teeb mind alati väga kurvaks.

Üks piinlik moment su elus.

Eks neid ole ikka olnud, üks kord unustasin saates mikrofoni peale ja laulsin kõvasti ja valesti “Juulikuu lund” kaasa. Ilmselgelt oli see väga piinlik, sest viisi ma ju ei pea 😀

Ja üks lisaküsimus ka : kas Weekend või We love the 90`s festival?

VIIMANE IGAL JUHUL! Härra eelmisel aastal võitis Weekendi pileti ja jäi sellega ka rahule, mina sinna ilmselt läheksingi ainult sel juhul, kui ma võidaks selle pileti, aga ma olen üsna kindel, et see ikkagi ei meeldiks mulle üldse, vbl ei läheks isegi siis. Retrofestival on nii minu teema, kui üldse olla saab!