Väike ja nõme keelevääratus…

Vaatasime Reporterit ja seal näitas naist, kellel on 12 last.

Mina: Appi, mingi üheksa aastat oled rase oma elust. Kuidas tal kõik nimed meeles on? Ja mõtle, kui lapsed on samal ajal teismelised, sellel naisel peavad küll terasest närvid olema. Isegi üks laps on koorem…ee…vastutus (ma tegelikult tahtsin ka öelda vastutus, mitte koorem, aga ma ei tea, miks see sõna mul enne tuli).

Härra veits mõtlikuna: Koorem? Laps ei ole kunagi koorem.

Mina: Ei olegi, ma mõtlesin vastutus ikka. Mina 12-ne lapsega küll hakkama ei saaks.

Härra: 12 on palju tõesti, aga ükski laps ei ole kunagi koorem.

Ma küll endiselt arvan, et ma niipea veel lapsi ei taha, aga samuti ma ei arva, et nad koormad oleks. See läks nüüd küll halvasti natuke. Ma olen siin blogis kunagi ka kirjutanud, et ma olen suht lastekauge inimene, mis ei tähenda seda, et ma neid kunagi saada ei tahaks, aga ma pole selline naine iial olnud, kes teiste laste puhul mõtleks, et endal võiks ka juba olla. Samas tehti mulle juba siis selgeks, et teiste laste puhul ei peagi sellist tunnet tekkima, sest nad pole sinu jagu 😀

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s