Lauris Reiniksist, peost ja omapärastest inimsuhetest

Paljud blogijad siin kribavad, et neil on jõulutunne põhimõtteliselt augustist saati olnud… Mina nendega ei liitu, sest kuigi mulle jõulud ja lumi isegi meeldivad, piisab mulle sellest, kui detsembris on lumi maas (eriti jõuludel ja uuel aastal). Kui oktoobris või isegi novembris peaks lumi maha tulema, siis tahaks kellelegi molli anda, ausõna. Ma ei mäleta, mis aastal meil tuli juba oktoobris megapaks lumi maha, aga siis ma olin kogu aeg mossis, sest nii varajane lumi ei meeldi mulle. Ja jõuluasju ei taha ma enne detsembri keskpaika näha ka mitte, aga suuremates poodides võib end jõulumöllu juba oktoobri keskpaigas matta. Mul niigi hakkab igas poes alati pea valutama ja kui veel nii palju värve on, siis on see tunne veelgi kohutavam.

Samamoodi ei taha ma lumeraasugi enam märtsiks näha. Aga 23-ndal detsembril ehk mu sünnal peaks kindlasti lumi maas olema, sest kui ei ole, siis ma olen ka nukker. Novot siis, inimesed pole kunagi täiesti rahul!😀

Kui mu sünnipäevast veel rääkida, siis Härra ütles mulle, et tal on kingitus juba täiesti olemas (muidugi ta ei avalikustanud, et mis see on). Kuu aega varem juba. Mitte nagu mina, kes viimasel õhtul Kaubamajja jooksis ja mõtles, et appi, mis ma kingin, mis ma kingin😀 Eriti suur feil oli veel selles, et me pidime linnas nägema (olin siis korraks isakodus) ning ma mõtlesin, et ma enne jõuan kingituse ära osta ning siis näeme. Aga me juhtusime samasse bussi, sest ta viis auto hooldusesse, seega ma olin temaga juba enne kingituse ostu koos. Ja kui me väljas sõime, siis ma ütlesin, et kle, mees, käi üksi autol hoolduses järel, et mul vaja veel linna jääda ning pärast tule mulle järgi. Ütlesingi, et homme seletan, miks niimoodi vaja on. Ta sai asjale pihta küll, aga no ikkagi veits feil, ma ütlesin ka, et mulle üldse ei sobinud see, et me nüüd bussis trehvasime niimoodi😀

Nädalavahetusel käisime Lauris Reiniksit Atlantises kuulamas. No oh sa kurivaim, kus see mees oskab ikka ennast liigutada! Ning ta ei higistanud ka üldse, kuigi tal oli valge särk seljas, muudkui tantsis samal ajal ning oli üldse selline energiapomm. Mulle ta laulud meeldivad, sest ta oskab nii hästi eesti keelt hääldada, kuigi ta muidu seda üldse ei räägi. Aga vähemalt suudab ta sõnad nii korralikult ära õppida, selles mõttes müts maha ta ees. Nunnu oli see, et terve kontserdi aja olime Härraga ümbert kinni, just niimoodi, et ta tagant kallistas mind – selline embuses olemine on mu lemmik🙂

Enne pidu tuli jutuks ka see, et enam ei kutsuta neid Härra ekse mitte mingitele üritustele, sest arvatakse, et mulle see ehk ei meeldi (Härra ise selle orgunnimisega ei tegele, aga kui mingid peod vms, siis neid väga ei kutsuta). Ma siis ütlesingi Härrale, et nüüd arvatakse, et ma olen mingi ülbe piff, kes ei luba tal kellegagi suhelda😀 Ma olen tegelikult suht chill ja ma ütlesin ka, et minu pärast ei pea kedagi kutsumata küll jätma. Ma lihtsalt seal Tartu- Tallinn bussis vbl ei arvestanud päris sellise avameelsusega, aga elasin ka selle üle. Jah, ma ilmselt oleksin võinud sellele endisele boonustega sõbrannale kõvasti rohkem haiget teha, sest naised vist ei saa väga kergelt Härrast üle, aga miks ma oleksin pidanud seda tegema? Ja see teine eks, keda üldse enam kuhugi ei kutsuta, ei taha vist ise ka eriti tulla, sest talle ei meeldi Härrat teise naisega näha. Nagu mina oleks see paha naine, kes nende silmarõõmu kõigilt röövinud on😀 Nagu seebikas ausõna😀

Seal seltskonnas on veel inimesi, kes on omavahel eksid või kellest üks osapool on olnud armunud, aga teine pole jne. Et siis kui ühe inimese kutsud, siis ei saa teist kutsuda, sest ta on kas kellegi eks, keegi on temasse armunud olnud, aga tunnetele pole vastatud jne. Härra ise tutvustas kevadel ühte head sõbrannat ja head sõpra omavahel, kellest oleks võinud asja saada, naine armus mehesse ära, aga mees naisesse ei armunud. Ma siis ütlesingi Härrale, et ühes seltskonnas on ohtlik niimoodi tutvustada, sest kui nüüd asi neil pekkis on, siis tema jääb ju mõlemale sõbraks – ja päris raske on ju pooli valida, see tähendab, et ei tohigi, peab erapooletuks jääma. Võinoh, nad enne polnud ühes seltskonnas tegelikult, aga kuna Härra neid tutvustas, siis nüüd nagu on, aga samas peab Härra nüüd ise ka vaatama, et keda kuhugi kutsuda saab, sest sõber ja sõbranna väldivad teineteist – mees ei taha naisele haiget teha ning naine ei taha uuesti haiget saada. Et näiteks kui on peole minek seltskonnaga ning see sõber peaks teise naisega flirtima vms, siis saaks sõbranna haiget seda nähes jne. Kui kõik see matemaatiline arvestamine välja jätta, siis on tegemist väga vinge seltskonna ning väga toredate inimestega🙂

Ma olen vist maininud ka, et Härra jääb suht sama kergelt purju kui mina, isegi veel kergemalt. Kuna ta joob suhteliselt harva, siis ilmselt sellepärast. Laupäeval oli ta päris vindine😀 Muidu ta on selline tagasihoidlikum, aga siis rääkis nii palju. Ma olen teda varem ka purjus peaga näinud ning eks see ole loomulik ka, et siis inimesed räägivadki rohkem, aga tema puhul on see vahe ikka mäekõrgune. Mina räägin alati suht palju, seega minu puhul pole see vahe nii märgatav. Ma ütlesin ka, et ma pole harjunud, et ta nii palju räägib😀

Nädalavahetusel viisin Härra esimest korda oma isakoju. Ta mu tädi ning ühte õde on juba näinud, aga mu isa veel siiani ei olnud (mina olen ta ema kaks korda näinud, ta ema ei ela Tartus, vaid tunnike Tartust). Mu isa oli paar õlut joonud, seega jutukam kui tavaliselt. Aga vene kroonu albumitest Härra vähemalt pääses, kuigi mu isal on kombeks neid alati näidata. Samuti tahab ta näidata oma miljonit Kaitseliidu vormi ning üldse rääkida sellest, kuidas tänapäeva 20-aastased joosta ei jõua, sest tema pea 65-aastasena suudab kordusõppustel vms noortele silmad alati ette teha. Ma vahel mõtlen, et kellesse ma läinud olen, sest mu ülejäänud pere on suhteliselt sportlik alati olnud, isa eriti. Õed mängisid omal ajal korvpalli, ema samuti, isa on alati trenni teinud. Mind vist leiti kapsa alt, sest ma olen nii mõneski teises asjas oma perekonnast erinev – mulle ei meeldi ristsõnu lahendada, mu ülejäänud perekond teeb seda kogu aeg, ema tegi samuti. Härrale sporditeemad istusid, sest tema on ka väga sportlik inimene.

Ega me kaua ei olnud, kokku vast mingi paar tundi. Näitasin Härrale oma pilte ja ta sai kreepsu, kui kuulis, et mul arvutis umbes 40 000 pilti endast😀 Ma ütlesin, et päris kõigil pole mina peal, aga enamikel küll, umbes 3000 neist on Mehhikos tehtud.

Eelmisel nädalavahetusel vaatasime “Su nägu kõlab tuttavalt” ning ma ütlesin, et kui Lenna peaks kolmandat korda järjest võitma (siis ta oli kaks korda järjest võitnud), et siis ma lähen protestimärgiks täiesti alasti tänavale. Härra ütles vaid: “Ma sul lähen”😀 Õnneks kolmas võit jäi olemata. Mul ei ole Lenna vastu midagi, aga ilmselgelt on teised temast lihtsalt üle, seega ma ei mõista, miks teda alati võitjaks topiti. Aga eilne saade näitas, kui andekas on Rolf Roosalu! Ma finaalis hoian pöialt küll Juss Haasmale, aga olen ülirahul, et Rolf ka finaali sai🙂 Ta on seda väärt.

Me oleme siin arutanud, et mis jõuludel teeme, ilmselt lähme minu isakoju ning siis tema emakoju ka. Ma küll sel aastal oma sünnat ei plaani suurelt pidada, aga sugulaste eest vist päris ära ei põgene, pealegi langeb mu sünna nagunii jõuludega peaaegu kokku.

Siin vahepeal mängis Härra kitarri ning kuna tal on nüüd printer, siis printis laulusõnu välja – nii talle kui mulle. Mina küll eriti ei laulnud, sest ma ei oska laulda, aga tema mängis samal ajal kitarri ning laulis ka. Ta on kitarri kuskil seitse aastat osanud, hakkas ise netist õppima, sai noodid jne selgeks. Ta üritas mulle ka õpetada, aga ma olen liiga kärsitu inimene selliste asjade jaoks. Kui miski mul kohe välja ei tule, siis ma löön käega, eriti sellisel juhul, kui see teema mulle eriti huvi ei paku. Ta mängis Kelly Family lugusid (issand, kui hea bänd see ikka on! kuulasin seda viieaastasena kogu aeg, sest vanemad õed armastasid sellist muusikat). Ning siis “Öö Chicagos” ka, mida me mõlemad kaasa laulsime (no ma suht vaikselt, aga siiski :D). Kui ma julgen kellegi ees laulda, siis see tähendab, et tunnen end selle inimesega eriti vabalt, sest kahjuks on mulle elevant kõrva peale astunud, viisi ma ei pea😀

Meile mõlemale on viimasel ajal huvi pakkuma hakanud tantra. See tähendab, et me oleme selle kohta lugenud, aga midagi teinud veel pole. Ma rääkisime sellest esimest korda siis, kui olime mingi kuu aega koos olnud, et me mõlemad oleme lugenud selle kohta, aga pole muud teinud. Tahaks koolitusele minna, aga see on nii krdi kallis (150 eurot üks kord). Kõigepealt peaks üldse tantramassaaži minema ja seda kogema, siis saaks edasisest rääkida. Hakkan vist raha koguma, aga no krt, jõulud tulekul jne😀 Ühest korrast ei saa midagi selgeks. Nii vinge oleks tegelikult tantrast rohkem teada. Uuel aastal ehk!🙂

6 thoughts on “Lauris Reiniksist, peost ja omapärastest inimsuhetest

  1. Lauris oli tõesti tõsiselt hea. Mulle ka väga meeldis ning kuigi peo tuju ei olnud, olin lõpuks õnnelik, et ikka läksin. Lava ees seistes avastasin mingi hetk ka selle, et teie kaks mu taga seisite.

    • Jaa, Lauris oli tõesti väga hea🙂 Mina kahjuks ei näinud sind, sest ma ei tea, kes sa oled.

      Aga teinekordki lähen Laurist kuulama.

  2. Kuule jõulud ja sul ju sünnipäev ka tulemas, küll sa selle tantra raha kokku saad. Ja sa loodad sõbrannade eest pääseda oma sünnipäeval?😀 Ai ai ai 😀

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s