Ropendamisest/ Kui sul on tunne, et sa armud samasse inimesse mitu korda :D

Nagu me kõik teame, siis ropendamine on üks väga kole asi. Mina pean patuga pooleks tunnistama, et ma pole iial olnud see neiu, kes suudaks täiesti ilma ropendamata hakkama saada. Jah, ma olen küll aja jooksul end parandanud, aga siiski – need sindrinahad ehk roppused ikka vahel lendavad suust. Viimasel ajal on mu põhiväljendiks olnud da fakk, mitte WTF, vaid lihtsalt ütlengi alati, kui imestan millegi üle või närvi lähen vms – da fakk. Ja vahel niisama ka, lihtsalt lambist. Muid roppusi ma ei kasuta nii palju.

Kui me reedel Härraga ta ema juurde sõitsime, siis ma ütlesin millegi kohta jälle da fakk. Härra oli minult juba varem küsinud, et miks ma seda nii palju kasutan. Ma ei osanudki öelda, sest see on mu parasiitväljend. Aga seal autos oli meil selle kohta vestlus.

Härra:  Jaanika, kas sulle ei tundu, et sa ropendad liiga palju? Et 14-aastasele sobiks ehk jah, aga sa oled 25. Miks sa seda da fakki kogu aeg kasutad?

Mina:  Ee, ma ei teagi. See on mu parasiitväljend? Täpselt nagu sina ütled väga tihti mõistlik (ta tõesti kasutab seda sõna väga palju).

Härra:  Jah, aga sõna mõistlik ei ole roppus. See on lihtsalt kole, kui seda da fakki kogu aeg kasutad.

Mina:  Vist on jah… Aga see on parasiitväljend, täpselt nagu mul on veel selles mõttes või selles suhtes. Need pole küll roppused, aga point on sama ju.

Härra:  No aga asenda see da fakk millegagi. Ma ei tea, kas või issand jumal vms.

Mina:  Ma kunagi ropendasin kõvasti rohkem. Sa oleks vist siis kreepsu saanud😀 Sa ju ei ropenda kunagi ja oled alati nii korrektne kõiges.

Härra:  Ei ole alati nii korrektne kõiges. Ma lihtsalt arvan, et see pole ilus väljend, et nii tihe ropendamine ei ole kena. Eks minagi olen kunagi ropendanud, aga nüüd 27-aastasena oleks suht veider, kui ma nii palju ropendaksin. Ja ma üldse ei heida seda sulle ette ega kurjusta, aga lihtsalt märgin ära. Ja ma ei arva, et sellepärast, et sa oled naine, on ropendamine inetu. See on nagunii inetu. Jah, ma saan aru, et vahel harva ikka võib, aga sul on see igapäevane ju suht. Just see da fakk.

Mina:  Sa vist ikka tahad minust normaalset inimest teha?😀

Härra:  Ilmselgelt😀 Aga lepime nii kokku, et üritad selle da faki ära kaotada.

Mina:  Olgu, aga sa pead mulle ütlema, kui ma seda jälle kasutan. Minu jaoks on see nii loomulik, et ma ei pane ise tähelegi.

Härra:  Teeme nii🙂

Ja ma ise tõesti ei märganud, et see väljend mulle nii omaseks on saanud. Kui ma nüüd mõtlen, siis ma pole üldse Härrat ropendamas kuulnud. Mina aga… oijah, häbi tunnistadagi, aga lisaks da fakile lendavad vahel muud neljatähelised roppused ka, õnneks küll kõvasti vähem, aga siiski.

Vot sellistes olukordades tekiks tavalisel Jaanikal trots. Mis mõttes tuleb keegi mulle ütlema, et ma ropendan liiga palju, miks keegi minuga õiendab jne, mis see tema asi üldse on? Kuid Härraga on see teistmoodi. Võib-olla on asi selles, et ta suudabki kõike nii mõistlikult mulle lahti seletada, ilma kurjustamata, ilma kritseerimata.

Käisime nädalavahetusel väljas ja ma tundsin peol olles, et armusin temasse veel kord ära. Aga mismoodi ma saan armuda inimesse veel kord, kui ma juba olen temasse armunud?😀 Me pärast klubi ka vestlesime sellel teemal. Härra küsis, et mis mõttes ma alles nüüd ära armusin, ammu pidin olema ju, et kuidas nii, et alles nüüd, et tema on esimesest silmapilgust ja ma pidin ju ka olema😀 Ma ütlesin, et olingi, aga nüüd kuidagi vist armusin uuesti😀 Ütlesingi, et ma olen temaga nii palju järjest koos olnud ja alati nüüd ka sellised liblikad kõhus pole (näiteks siis, kui ma ta peale solvunud olin vms), aga nüüd jälle on. Nii imelik värk mul Härraga üldse. Aga ainult heas mõttes, sest…

Ma olen sellest east väljas, et vaadata mehi ainult nende välimuse pärast. Olen ju minevikus nii palju kordi orki lennanud. Härra meeldib mulle välimuselt väga: pruunid silmad, 186 cm pikk, selline malbe naeratus jne. Kui ma enne nägemist ta pilte nägin, siis tundus ta kõvasti noorem kui 27 (no siis ta oli 26 ka, oktoobris sai 27). Kui ta habeme täiesti ära ajab, siis näeb 23 välja. Tal on selline nädalane habe hetkel ja see on lihtsalt nii seksikas minu meelest. Ja see kõik meeldib mulle väga, aga tema sisemuses on midagi, mis mind nii väga köidab. Olenemata sellest, et vahel ta kaalutleb asjade üle nii kaua ja ma muutun selle aja jooksul nii kärsituks – ja mõtlen, et sealt mu esimesed hallid juuksekarvad tulevadki😀

Ja siis ma mõtlen, et ma tean teda nii vähe. 2,5 kuud ainult. Kuigi me oleme sellest ajast vist pea kaks kuud kogu aeg koos olnud – kas siis Tallinnas või Tartus. See algas kuidagi nii kiiresti ja suht kohe oligi kindel, et suhtes (hehe, kuigi seksini läks omajagu aega, sest… no ma tõmbasin pidurit kogu aeg ja ta ootas. Mingi aeg  ta viskas nalja, et ehk jõuludeks seksime. ütlesin siis, et ehk läheb kiiremini😀 ta ütles, et eks ta ootab siis :D).

Nädalavahetusel küsis Härra minult, et kas ma üldse tean, kui ilus ma olen. Normaalne naine oleks ehk tänanud, aga ma ütlesin, et tean küll jah, olen alati teadnud😀 Et see mu probleem pigem ongi olnud, et ma olen alati endast heal arvamusel olnud. Ta ütles, et on ka põhjust😀

Tegelikult tahaksin mitmest asjast veel kribada, aga no täna ei jaksa enam.

Olge tublid ja ropendage samuti vähem🙂

5 thoughts on “Ropendamisest/ Kui sul on tunne, et sa armud samasse inimesse mitu korda :D

  1. No mina arvan, et kui on ikka tõeline armastus, siis mees suudab sind armastada ka tingimusteta, ehk siis sinu plusside ja miinusega. Selle all mõtlen, et kui sul ongi pahe vahepeal ropendada, siis ta peaks lihtsalt leppima sellega. Minuarust hakata inimest muutma, on kohatu. Meeste pärast muutuda pole ammugi mõtet😀

    • Ma olen sinuga nõus, aga ropendamine pole kunagi kedagi kaunistanud🙂 Oleks mingi muu aspekt, siis jah. Ja ma ei ropendanud vahel, vaid ikka suhteliselt tihti. See on nagu suitsetamine, millest enamik inimesi siiski loobuda tahavad (mitte mina, sest ma pole iialgi suitsetanud, aga näitena sobib väga hästi).

    • Pean nõustuma. Kui hakatakse juba nii alguses inimese kallal vinguma ja teda muutma, siis.. Sealt head nahka ei tule. Mina olen tavaliselt siis hakanud partneri kallal vinguma ja virisema, kui armumine üle läheb ja enam koos ei viitsi olla. Seda on juhtunud kahel korral ja oleme mõne kuu jooksul ka lahku läinud.

      Kindel, et sa tal nt lihtsalt “rebound” suhe pole?

  2. Jjjjaaaa, ma armusin ka oma (nüüdseks) eksi niimoodi mitu korda ära, kui näiteks istusime väljas ja ma lihtsalt vaatasin teda ja tundsin, et oufakk, see ongi minu mees või… Kuigi olime koos elanud juba paar aastat selleks ajaks. See on niiiiiii äge tunne, ma peaaegu ei mäletanudki selle võimalikkust enam.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s