Peost, sõbrannast/ Kui südames on seletamatu rahu…

Ma tahtsin juba ammu kirjutada ka eelmisest reedest, kui me kambaga väljas käisime. Ma polnudki ammu nii suure seltskonnaga väljas käinud: Härra, mu sõbranna ja tema kallim, Pihiisa ja tema sõber, siis veel üks Pihiisa sõbranna ja tema kallim (selle sõbrannaga suhtlesin ma veebruaris 2014, kui ta Pihiisa sünnipäeval käis). Istusime terve seltskonnaga Ristiisas ja õhtu oli väga tore🙂 Ühel hetkel mõistis Pihiisa sõber, et tema ja Pihiisa on ainukesed vallalised, seega peaksid nad varsti naisi sebima minema😀

Nad läksidki ära, meie jäime veel sinna, aga hiljem läksime seltskonnaga edasi Illegaardi, kus ma pea täiega ära lõin(seal liitusid meiega uuesti ka Pihiisa ja tema sõber). Härra ka alati ütleb, et küll ma suudan end kõikjale ära lüüa ja kõik ümber ajada😀 Ja nii ongi. Kuna Härra oli tol õhtul kaine autojuht, siis olin mina ainult purjus.

Mu sõbranna on alati mu kallimate suhtes väga skeptiline olnud. Ma olen vist maininud ka, et mul on kaks parimat sõbrannat, üks neist on väga chill ja teine mitte nii chill😀 Me mingi aeg olime tülis ka, aga nüüd oleme jälle väga head sõbrannad. Samas ei saa teda vist süüdistada ka, sest ega mu meestevalikud teab mis head alati olnud pole. Ja tol nädalavahetusel ta mainis mulle, et Härra on ainuke kallim, kes talle meeldinud on. Ja sõbranna kallim ütles ka, et kui ma peaksin selle suhte pekki keerama, siis tuleb mul temaga tegemist. Siinkohal meenus see hetk aastal 2010, kui sõbranna alles oma kallimaga suhtlema hakkas, siis ühel peol rääkisin ma selle noormehega päris tõsist juttu, sest nägin oma sõbrantsi palju nutmas. Et kui sõbranna ühes pubis WC-sse läks, siis ma ütlesin tüübile, et kui teda veel nutma peaks ajama, siis tuleb tal minuga tegemist jne. Jah, ka sõbranna kallim on Härraga päris hästi jutule saanud, sest kui nad esimest korda nägid, siis hakkasid “Vanaisa” multika nalju tegema. Meie sõbrannaga muidugi vaatasime teineteisele mõistmatult otsa, sest meie ei ole nende naljadega eriti kursis (kuigi ma nüüdseks vist juba natuke olen ka :D). Ma pärast mainisin Härrale ka seda (teda ei olnud siis, kui nad mulle seda mainisid). Ta ütles, et see on ju ainult tore, kui ta neile meeldib.

Täna keerasin ma näiteks kastme tegemise pekki. Ma ei ole eriti hea kastmete valmistaja ja kuna ma olen selline inimene, kes eriti ei küsi ka midagi, siis läks kõik aia taha. Härra siis ütleski, et Jaanika, miks sa ei küsinud siis, kuidas seda õigesti valmistada😀 Aga praeguseks on ta vist mõistnud, et ma olengi selline inimene, kes ei küsi tihtipeale midagi, vaid teebki oma äranägemise järgi. Härra on selles mõttes teisest puust, sest tema küsib. Näiteks eile ta tahtis endale printerit osta ja siis luges mulle mitmed variandid ette, aga kuna käis parasjagu “Su nägu kõlab tuttavalt” (see saade on minu jaoks püha😀 ma ei liiguta selle ajal lillegi. Juss Haasma on ikka nii andeks ja nii vinge, ta oleks pidanud eile võitma ka), siis ma ei pööranud sellele eriti tähelepanu. Pealegi minu jaoks on need numbrid täiesti tuumafüüsika, seega ma nagunii ei saaks neist aru. Ma siis ütlesingi Härrale, et mina ei telliks printerit netist, vaid ostaks kohapealt, aga Härrale jälle nii ei meeldi. No ta ongi kaalude tähtkujust, seega peab alati mõtlema ja arutlema, et kuidas asju teha😀 Et selles mõttes me oleme erinevad jah.

Me olimegi eelmise nädala koos Tallinnas, nüüd oleme Tartus. Kolmapäeval sõidan ma veidikeseks Tallinnasse. See on päris omapärane, et kuigi ma elan reaalselt Tallinnas ja tema Tartus, siis me oleme praktiliselt kogu aeg koos, sest tal on korra kuus nädal aeg kaugõpe Tallinnas ja mina saan oma tööd väga tihti Tartus teha. Et ma praktiliselt olengi kogu aeg Tartus. Et kui me vahel kolm päeva isegi ei näe, siis see ei tundu väga pikk aeg, sest me oleme tavaliselt nädal aega järjest vähemalt koos, hetkel juba pea kaks nädalat isegi.

Väike vahepala: Härra küsis, et palju sõnu mul hetkel kirjutatud on. Ütlesin, et 649, ta siis mainis, et polegi ju nii palju, sest ta on harjunud, et tavaliselt on ikka üle 1000 ära. Siis küsis veel, et millest ma kirjutan, ütlesingi, et sellest nädalavahetusest ja kastmest, samuti sellest, et ma ei küsi kunagi, kui ma midagi teen. Härra siis mainiski, et kui mingi mure on või ei tea, kuidas asju teha, siis tuleb küsida😀

Ma olen nii õnnelik. Ma ei oska seda isegi seletada, sest ma tunnen mingit sisemist rahu, kui ma Härrat vaatan või talle mõtlen, üldse temaga koos olles. Naljakas olukord tegelikult, sest terve see eelnev postitus tuli nii kergelt, aga nüüd tahtsin midagi veel lisada selle kohta, et ma olen nii rahul ja õnnelik, aga… vot ei oskagi enam. Jäin teda lihtsalt korraks vaatama ja süda läks nii soojaks. Ja ometi oleme me koos olnud ainult kaks kuud (kuigi tundub palju kauem, minu jaoks tundub see kõvasti kauem, aga vbl on asi selles, et me olemegi algusest peale väga palju koos olnud). Ja nüüd ma naeratan siin nagu mingi lollakas ja…😀

4 thoughts on “Peost, sõbrannast/ Kui südames on seletamatu rahu…

  1. Ma ei taha tegelikult üldse negatiivselt kommenteerida, sest olen alati sulle vaikselt kõiges pöialt hoidnud, aga see postitus…oli nii mittemidagiütlevalt igav ja pikk. Nii pika teksti kohta sain teada vaid seda, et su peikal on huumorisoon ja sina ei oska kastmeid teha. Pigem kirjuta siis juba harvem ja sisukamalt.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s