Jutukas neiu ja vaikne noormees

Kuna ma kirjutan seda postitust tahvlist ja ma absoluutselt ei oska selliseid asju veel kasutada, siis ma kujutan juba ette,  et selle postituse kirjutamine võtab kaua aega…  ma muidu olen megakiire kribaja, aga tahvliga olen aeglasem kui tigu. Vaatame, kaua ma vastu pean – ehk hakkab isegi meeldima😀

Olen juba kolmapäevast Tartus olnud. Vahepeal oli Härra sünnipäev  – kuna juubeliga tegemist polnud, siis ta eriti suurelt seda ei tähistanud ka. Selles mõttes oleme sarnased, et meil kummalgi ei ole kombeks oma sünnipäevasid tähistada, kui just juubeliga tegemist pole. Mina oma 25-ndat pidasin ka enda jaoks suurelt pigem sellepärast, et ma polnud mingi 10 aastat oma sünnat tähistanud.

Sünnipäeva hommikul pidi ainult tema vara ärkama, aga kui ta äratuskell tirises, siis tõusin mina ka loomulikult üles, et teda õnnitleda ja talle ta kink üle anda. Kaardi kirjutasin ka megakorraliku käekirjaga, sest ega mu varesejalgadest vist muidu aru ei saaks😀

Käisime ta sünnal Püssirohukeldris Vennaskonda kuulamas. Nii halba helikvaliteeti polnud ma ammu kuskil kuulnud, vokaali ei kuulnud üldse ja ainult põlised fännid said vist sõnadest aru. Vahepeal küll üritati midagi ette võtta, aga asi paremaks küll ei läinud, seega minu jaoks oli see kontsert pigem suur pettumus. No ma pole fänn ka, aga mõned Vennaskonna laulud on täitsa head.

Eelmisel nädalavahetusel käisime Ustava sünnipäeval, mis oli ühtlasi ka soolaleivapidu, sest nad kolisid oma kallimaga uude kohta. Sünnipäev oli tore, kuigi mina ja üks Ustava sõbranna rääkisime kõige rohem😀 Ma muidu ei ole seltskonnas alati see, kes räägib, aga kui teised inimesed on pigem introverdid, siis mul tekib lausa moraalne kohustus olla see, kes piinlikul vaikusel tekkida ei lase. Kui seltskonnas on inimesed, kes teevad seda minu eest, siis ma ei ole see jutustaja, aga kui pole, siis ma lihtsalt pean selle rolli võtma.

Mingil hetkel see Ustava sõbranna küsis, et kas mu peika ongi nii vaikne😀 Uutes seltskondades on mu kallim alati tagasihoidlik, sest ta ei ava ennast nii kergelt. Härra siis ütles, et ta jah palju ei räägigi😀 Oma sõpradega on ta kõvasti jutukam ja minuga ka, kuigi minust vähem räägib ta nagunii jah, aga no ma olengi selline lobamokk, et minuga on vist raske sełles mõttes võistelda😀 Härra mainis, et ta on mind ühe korra suht vaiksena näinud ja see oli siis, kui ma ta emaga tutvusin. Jaa, nii see tõesti on, sest siis ma ei julgenud suurt midagi rääkida😀 Ta ema ei ela Tartus, seega juba sinna sõites oli mul veits närv sees, Härra ka küsis, et Jaanika, kas kõik on ikka korras😀 Ma ütlesin ka, et ma veits närvis😀

Saime pildiraamid ka kätte ja peab tõesti tunnistama, et need on megailusad. Hetkel on mõlemad siin nähtaval, aga oma pildi valges raamis võtan ma varsti Tallinnasse kaasa. Härra mainis, et tal oli ju õigus, kui ta tahtis need raamid tellida😀

Kolmapäeval vaatasime saadet Armastust otsides ja kui seal see haiglast tulnud naine Joelisse vist kohe kõrvuni ära armus, siis ma mainisin ka seda, et naine on vist kohe sillas. Härra küsis siis, et kas ma ei armunud siis esimesest silmapilgust ära. Ütlesin, et eks ikka armusin, mida ta nagunii teadis ka. Ta ütles, et tema ka, mida ma juba teadsin. Ütlesin siis, et liblikad olid kohe olemas ja ta ütles, et tal ka. Ja et praegu on ka. Mul ka🙂 Meil oli see teema, et ega ma alguses väga välja ei näidanud, et nii sillas olen. Nägime teineteist esimest korda 1.septembril ja ma teadsin, et sõidan 3-ndal Tallinnasse tagasi. Kui ta siis küsis, et mis ma homme teen, et võiks kinno minna, siis ma olin õnnelik, sest kui ta poleks seda küsinud, siis mina poleks never seda ettepanekut teinud, et näeme homme ka. Ma lihtsalt tahtsin, et tema teeks. Kui Tallinnas olin ja me üheksa päeva ei näinud, siis hakkas ka tema alati suhtlema. Sest ta lihtsalt meeldis nii väga ja ma ei julgenud ise suhtlema hakata, kartsin liiga pealetükkiv olla. Naised kord on sellised imelikud. Härra on öelnud ka, et panin ta kõvasti proovile igas mõttes, aga ma tahtsin näha, mis puust ta on😀

Kui viimane kord Tartusse tulin, siis oli bussis kontroll! Tallinn-Tartu liinil kontroll. Ma ei saa selle vajadusest aru, kui nagunii bussijuht ju kontrollib pileteid. Samas ma olen kuulnud, et Taisto peal ongi neid kontrolle vahel, ei tea, kas sealseid bussijuhte pigem vaja kontrollida. Ma üldiselt pigem väldin Taistot, sest selle puhul ei või iial teada, kas kohale ikka jõuab, üks kord jäin poolele teele ja meid tõsteti järgmisele Sebe bussile ümber. Siis veel Luxe ei olnud.

Minult küsiti eelmise postituse all, et kas ma ei panegi oma kallimale hüüdnime. Ning ei pane jah. Mainisin, et kutsun teda vajadusel Härraks, seega võib see ta nimi ka olla. Samuti küsiti, et kaua me koos oleme olnud, vastasin ka, et vähe, 1.novil saab kaks kuud esimesest kohtumisest. Kuna suhe konkreetselt algas, on raske öelda, sest ma ei tea. Kui seda Härralt küsisin, siis ta küsis, et kas ma siis ei mäleta, et Trepis meil sai selgeks, et me oleme suhtes. See oli ehk mingi 18 september? Ei tea😀 No see on selge, et suht ruttu tuli see mõistmine. Facebookis küll panime alles umbes nädalake tagasi, et suhtes kasutajaga. Haha, ta üks sõbranna lausa kommenteeris meie suhtestaatust, et lõpuks ometi, et kaua te seda patuelu elate😀😀

Aga ma vist nüüd lõpetan🙂

2 thoughts on “Jutukas neiu ja vaikne noormees

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s