Mitme erineva mehega peaks elu jooksul magama? /Komplimentide tegemisest/ Eurovisioonist ja Superstaarist

Sina, kes sa googeldasid “Mitme erineva mehega peaks elu jooksul magama” ja minu blogisse jõudsid, siis mul on sulle üks ülioluline teadaanne (pane see endale kõrva taha või raiu pähe!) – vahet pole! Päris nukker oleks ju, kui oleks olemas mingi lisamaks, kui sa näiteks 25-ndaks eluaastaks oled maganud ainult ühe mehega või näiteks oleks see number juba nii suur, et ise ka ei tea, et siis peaks ka lisaraha välja pritsima (no esimene variant siis liigse neitslikkuse ja teine siis liigse litsakuse printsiibi alusel). See oleks karm (kes mulle rääkis, et kunagi oli meestele olnud lastetusmaks, et kui teatud vanuses lapsi ei olnud, siis pidi maksma? Või nägin seda unes? Et kutsuti veel peenisemaksuks kulisside taga vms? No ei mäleta, aga keegi kindlalt rääkis, aga nüüd jääbki painima, et kas päriselt või unes – oh mind lootusetut unustajat)😀

Ma olin kunagi tõesti arvamusel, et päris nukker lugu ongi nendega, kes noorest peast oma tõelise armatuse leiavad ja siis terve elu ainult ühe inimesega sängi jagavad. Nojah, jätame petmise võimalused ära, sest seda nagunii tehakse, aga on ju ikka olemas neid inimesi, kes ei peta. Ja siis terve elu söödki seda ühte suppi ainult, mitte midagi muud. Vahepeal on ajad aga mööda läinud ja nüüd ma leian, et mis see minu asi on, kas ja kuidas keegi oma elu elab. Magad elu jooksul ühega – palun! Magad sajaga – palun! Ei esimene ega teine variant välista seda, et kas sa oled õnnelik või õnnetu, mõlemad variandid on võimalikud.

Ehk siis vastus su küsimusele on siililegi selgem – just nii paljude erinevate meestega, kui sa ise tahad! Sest vahet ei ole, mis see arv on, inimestele jääb see nagunii ette. Kui see on liiga väike, siis oled nunn; kui on keskmine, siis sa oled igav, sest kes ikka tahab harjukeskmine olla ja kui on liiga suur, siis oled lits. Nii lihtne see tegelikult ongi – mis tähendabki aga seda, et lihtsam on mõelda sellele, mida sa ise tahad, mitte sellele, mida teised sinust arvavad või sinult ootavad. Sest nad alati ootavad midagi muud, usu mind.

Hiljuti sain pragada, et ma ei ole eriti hea komplimentide tegija. Võinoh, mis pragada, ma lihtsalt mainisin, et “ega nii ju ka eriti midagi viga pole”, mis vist ei kõlanud väga lootustandvalt – jah, tõsi see on, pidin ise ka nentima, et ma eriti komplimente vist ei tee! Ja kui ka teen, siis ei oska neid teha. Või ei suuda silmavärvi meelde jätta, hea et ma enda omagi tean😀 Ma ei ole kunagi eriti hea detailide märkaja olnud, kuigi naised tavaliselt pidid seda olema, aga ma ei ole. Ma kujutan ette, et kui keegi tahaks mu moblas sobrada ja paneks selle hiljem hoopis teise kohta tagasi, kus see algselt võetud oli, siis ma ei märkakski seda. Ja asi pole selles, et mind ei huvitaks, aga ma lihtsalt ei märka neid asju.

Kui nüüd Eurovisioonist rääkida, siis ma lootsin Eestile muidugi kohta esikolmikus, sest see laul on lihtsalt nii hea! Samas jäin Rootsi võiduga rahule, sest ka see laul meeldis mulle, veel võitis südame Itaalia laul, ka Serbia oli päris hea. Üleüldiselt oli sel aastal palju parem tase kui eelmisel. Ja mulle meeldib Stigi puhul see, kuidas ta intervjuusid annab; mõnikord on ajakirjanikelgi tükk tegemist, et aru saada, kas ta viskab nalja või räägib tõsiselt (sest kui ta viskab nalja, siis ta jääb selle juures ülitõsieks ning väljapeetuks). Ja mõnikord nad ei saagi aru, et Stig teeb nalja ja teevadki artikli sellest, kuidas Stig WC-paberit ostab (ja kui palju ta seda ostab). Koos Elinaga moodustasid nad ülivõimsa duo ja noh – kes nendesse Stigi kutsikasilmadesse küll ära ei armuks, mis meid need kolm minutit saatsid. Kui näiteks võrrelda Rootsi võitjaga, kes on küll välimuselt selline pretty boy ja ilmselt niidab paljud naised jalust, siis Stig on kuidagi palju omapärasem ning seksikam.

Kui nüüd Superstaarist rääkida, siis… ma olen ülipettunud, et Kristjan Kannukene superfinaali ei jõudnud. Ma ütlen ausalt, et alguses ei osanud ma temast suurt midagi arvata, aga vbl ta ongi selle saate jaoks liiga eriline. Ma pigem lootsingi, et tuleb poistefinaal ja seal oleks juba raske olnud, et kelle poolt olla, sest ka Jüril on väga võimas hääl. Ma ei arva, et Gertu oleks halb laulja, absoluutselt mitte, ta on väga hea (nad kõik on ju, kes 10-ne parima hulka jõudsid), lihtsalt… oleks olnud midagi teistsugust, kui Kristjan oleks superfinaali jõudnud. Aga ju see polegi eriti loogiline, sest Superstaar peab olema rahvainimene, peab massidele meeldima – Kristjan teeb hoopis teistsugust muusikat. Ja tõesti, Tanelil on õigus, ta ennustab peaaegu iga kord saatest lahkuja kahjuks õigesti, kuigi ta alati ütleb selle nime, kelle puhul ta pigem loodaks, et see inimene ei lähe välja. No eks näis, mis finaalis saama hakkab, aga nüüd hoian pöialt Jürile. Kuigi tegelikult suurt vahet ei ole, sest kõik, kes nii kaugele jõudnud on, nagunii saavad oma lauljakarjäärile tuult tiibadesse; kes vähemal, kes rohkem määral.

Ja kui elust veel rääkida, siis ma olen mõelnud viimasel ajal sellele, kui palju rolli meie elus mängib juhus. Või on see saatus? Kes teab, aga kuidagi viimasel ajal on see eriti rolli mänginud, olen hakanud suhtlema inimestega, kellega kunagi ammu sai suheldud, aga siis jäi see millegipärast tagaplaanile. Omapärane mõelda isegi, et eluteed vahel nii käänulised on.

2 thoughts on “Mitme erineva mehega peaks elu jooksul magama? /Komplimentide tegemisest/ Eurovisioonist ja Superstaarist

  1. Ma olin ka algusest peale Kristjani poolt. No niiiii äge kutt! Annaks nii palju värvi meie muusikamaastikule juurde. Aga küllap ta teeb seda niigi. Ilma selle tiitlita saab ka.🙂

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s