Miks deitimine oli kunagi palju lihtsam?

Ma olen alati olnud selline neiu, keda meikimine/ehted/kleidid/kingad/kotid vms on vägagi külmaks jätnud. Ma arvan, et oma esimese ripsmetuši sain ma kuskil 20-aastaselt, mida ma kasutasin umbes kolm korda aastas (Mehhikos olin ma pool aastat täiesti ilma meigita). Jah, 16-aastaselt meikis mu õde mind tihti, sest tahtsin vanem välja näha ning pubidesse/klubidesse sisse saada. Mõnikord sain, mõnikord ei saanud. Ja noh, ma paljudel juhtudel valetasin oma vanust ka, sest kui ikka 25-aastane noormees lauda istus, siis ma ei hakanud ju ometi ütlema, et tead, ma olen veel täiesti alakas. Ikka ütlesin, et 18-19 olen. Kui me üks kord sõbrannadega juba kolmanda portsu friikaid ühes pubis tellisime, siis hakkasid noormehed vist küll kahtlustama, et ega me päris täisealised pole😀 (need noormehed istusid meie lauas ning küsisid, mis me soovime). Mina tollel ajal jõin suhteliselt vähe, seega alkohol mind eriti ei kottinud.

Kui ma 18-neselt deitide maailma sisenesin, siis tundus see nii krdi põnev, sest ma olin peaaegu kaks aastat hõivatud olnud. Tollel ajal tähendas see ainult seda:

a) minna sinna kohta kohale, kus kohtamine pidi toimuma (või kui tüüp tuli järgi, siis minna maja ette välja, aga üldiselt ma eelistan, et esimesel kohtumisel saan ma kuskil avalikus kohas kokku). Kõik. Ma kandsin siis ainult teksaseid ega meikinud end mitte kunagi. Enamasti olid jalas spordijalanõud.

Nüüd on asjad natuke teistmoodi. Enne kohtumist ma seisan riidekapi ees ning mõtlen, mida selga panna. Siis ma jõuan otsusele, et panen selle asja, siis ma mõtlen sada korda ümber – ja lõpuks on kell juba sealmaal, et ma hakkan vaikselt hiljaks jääma. Kuna ma VIHKAN teiste hilinemist, siis ma ei saa seda endale lubada, et ma ise hiljaks jään. Siis ma mõtlen, et peaks vist natuke ka meikima😀 Kuna ma saan kokku tihtipeale enne saadet, siis saan kaks kärbest üho hoobiga- kuna ma saate jaoks ju nagunii meigin, siis selline variant mulle sobib😀

Vanasti võisin ma klubis ka täiesti ilma meigita käia. Nüüd mind niisama naljalt klubis ilma meigita ei näe. Samas, ma käin klubides nii harva, sest ma eelistan pubisid. Tallinnas olen ainult ühes klubis käinud ja sedagi ühe korra. Kuid eks pubidega on sama asi. Ja näiteks kellegi korteripeole minnes ma ka meigin ennast enne, varem tundus see minu jaoks eriti mõttetu.

Et selles mõttes oli vanasti deitimine lihtsam😀 Kellad on aga siis, kui ma lihtsalt poodi minemiseks ka end meikima hakkan, sest mina olin vanasti see naine, kes ei suutnud mõista neid neiukesi, kes end alati meikima pidid. Aga niisama poodi minekuks ma ennast ei meigi, sõbrannaga kohvitama minnes samuti mitte. Kui see aga hõlmab juba seda varianti, et ehk me õhtul läheme peole ka, siis on juba teine lugu.

Oh, kunagi olid ju sellised ajad, kus ma võisin vabalt kampsuniga klubisse minna. No tegelikult mitte just päris seda, aga sõbranna sünnale läksin niimoodi ning hiljem viisid teed meid klubisse. Nüüd ma arvestaksin sellise võimalusega, et ehk on hiljem kuhugi edasi suundumine. Ja kui ma isegi ehk ei meigiks, siis meigikott oleks ikka kaasas (see on mul alati kaasas, kui ma niisama ringi käin, ainult peole minnes on pisem peokott, kuhu see lihtsalt ära ei mahuks).

Samas ma endiselt vihkan shoppamist, sest see paneb mu pea valutama. Muidugi ma teen seda, sest elu sunnib, aga näiteks tean ma naisi, kes käivad shoppamas niimoodi, et kõigepealt lihtsalt lähevad kaevad, mis üldse müügil on – ja siis tulevad järgmine päev uuesti tagasi, et mõni asi endale siis soetada. Mina nii ei suudaks. Kui ma shoppama lähen, siis ma alati ostan midagi, sest niisama riideid proovida ning siis täiesti tühjade kätega lahkumine on minu jaoks nii suur ajaraiskamine. Ja mul tekib sellest kohutav peavalu. Ma mäletan Võrratuga shoppamist, mina olin siis see, kes kuskil koridoris istus ja ootas, millal ta mitu tundi poodides kolab😀 Ja kui ta küsis, kuidas see või too asi sobib, siis ma ütlesin, et kärab küll, sest tahtsin juba minema saada😀 Sama lugu oli ka Egoga.

Ehk selle tõttu ma paljud deidid üle lasengi, sest ma ei viitsi end meikida ega riidekapi ees nõutult seista. Palju mugavam on ju kodus istuda ja oma lemmikseriaali vaadata või raamatut lugeda. Kui kaks kärbest saab ühe hoobiga, siis jah, aga muidu mitte😀 Ega ma end kusjuures väga ei meigi ka niisama kellegagi kohvitamiseks (ripsmetušš, huuleläige ja puuder, kui saatesse edasi, siis lauvärv ka), aga isegi seda ei viitsi. Vot, peakski üle pika aja täiesti ilma meigita kellegagi esimest korda kokku saama. Kunagi ju kogu aeg tegin niimoodi! Enam vist ei suudaks😀

13 thoughts on “Miks deitimine oli kunagi palju lihtsam?

  1. Kas see suvine pilt, mis sul üsna alguses oli, ning millest sa hiljem vaid silmad esile tõid, oli sul ilma meigita, nagu mulle tundus? Kuigi väga kindel ei ole selles.

  2. Kusjuures mul hakkavad asjad just nimelt vastupidi minema. Kunagi just meikisin ennast metsikult palju, poodi ei läinud kui täismeiki peal ei olnud.. Nüüd olen isegi meigita kohtama sattunud ja igapäevaselt üldse meikida ei viitsi. Ei pea hiljem põdema mehe ees olemist loomulikuna, kui ta kohe loomulikku mind näinud on.🙂

  3. Mõned naised mu arvates tõesti ei vajagi meiki, nt Printsess. Võib ikka, meikimine on muuhulgas ka eneseväljendus, aga otsesõnu VAJA ei ole, sest “nägu on juba peas”.
    Mõnel jälle on vaja kasvõi natuke meiki, et “nägu” oleks. Mul endal on tumedad juuksed, kuid täiesti heledad kulmud ja ripsmed, lisaks veel väga roosa nahk, mis ripsmed-kulmud veel eriti ära peidab. No ei ole “nägu”, kui ripsmed-kulmud värvimata, ei ole. Palju rohkem pole vaja või ei viitsi, aga olen täiesti teadlik, et päris ilma olen tõsises mõttes näotu.
    (Mis muidugi ei tähenda, et vahel “näotuna” ringi ei lippaks, ma sellest vanusest väljas, kus pidi alati “välja nägema”.)

    Seetõttu mul vahel panevadki kulmu kerkima mingid mimmid, kes räägivad looduslikkusest ja loomulikkusest ja sellest, et ilma on naine kõige ilusam, shallallaa, lilled ja liblikad. Eranditult kõik säärase iba ajajad on kas tõmmud või Printsessi värviskeemiga blondid, kel kogu aeg “nägu peas”. Mitte mingit avaramat vaadet keskmise ugrimugri värvitu näo suhtes…

    • Minul on see teema, et ma olen hästi heleda nahaga ja tänapäeva grillkanade maailmas on see paljude arvates suht negatiivne nähtus. 1,5 aastat tagasi käisin nahaarstil, sest paar sünnimärki oli juurde tulnud (nagu ikka, arvasin ma dr Google abil, et ehk ma olen suremas) – tema ütles ka, et solaarium oleks minu puhul suhteliselt vastunäidustatud. Õnneks pole ma kunagi sinna minna tahtnudki😀 Kuid õnneks oli kõik korras ikka🙂

  4. Ma tahaks ka deitidel käia😦 aga ma ei taha mingit netituttavat jälle või sellist aga niisama ka keegi tõsiselt ei võta, sest ma olen nii pagana lühike. Enamasti aravatakse, et ma olen 16…Võin rahus 30 ka saada ja elusees mõni noormees tänavalt välja ei kutsu. Ja ma isegi ei tea, kus väljas käia üldse…pole kunagi käinud, noh kinos olen😀

    • No netis tutvumine ei ole tegelikult sugugi halb, seal on igasuguseid. Ja õigele mehele ei saa korda minna selline asi, et sa lühike oled. Oma pikkust ju muuta ei saa!

      No esimeseks kohtamiseks sobib mingi kohvik minu arvates väga hästi. Ainult kino on halb variant, sest siis ei saa omavahel suhelda.

  5. Mina olen ka väga lühikest kasvu e. 1,5 meetrit pikk. Võin julgelt öelda, et pikkus määrab väga vähe. Ole enesekindel, sõbralik ja julge ja pikkus ei loe üldse ja hilisemas vanuses ongi parem, kui noorem välja näed. Olen nüüdseks abielus, aga enne seda käisin väga mitmete poiste/meestega väljas ja oma abikaasa leidsin ka interneti teel. Arvan sama, mida Printsess, et õige mehe jaoks ei ole sinu kasv väga oluline. Ma arvan ka, et kohvik on parem koht, kuhu kohtama minna võrreldes kinoga. Ilusa ilmaga saab ka jalutama minna. Mina elan Tallinnas ja oleme käinud nii Kadriorus kui ka Pirita teel ääres.

  6. Minuarust on meikimine täiesti normaalne ja naiselik rituaal. Ilma meigita on enamus naisi justkui nad oleks alles ärganud. Meik toob just rohkem naise ilu esile,kui seda on oskuslikult tehtud. seega, ma pooldan ennem meikimist, kui liiga plangilt kohtumisele minna.

  7. Ma arvan ka, et meikimine on kuidagi naiselikule naisele sisse kodeeritud. Minul nt on ema end alati kenasti ära meikinud ja sama tegi ka vanaema kunagi omal ajal. Kusjuures, ta on tõeline daam, kandis alati väljapeetud meiki, ilusaid riideid, kaunist rebasekasukat.
    Meikimisel ja meikimisel on vahe ka, kui inimesel on selgelt näos mask, mida ei ole osatud peale panna, siis loomulikult pigem mitte tehagi üldse meiki, aga kui meik on kenasti hajutatud, tehtud ühtlaselt ja väga loomulikult, siis on see pigem teretulnud. Ise ei meigi vaid kodusolles. Deidile minnes on must-be lausa jumestuskreem, päikesepuuder, ripsmetušš, lainer ja sutsu lauvärvi.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s