Debiilsusel ei ole piire (ehk siis lugu sellest, miks peaks keegi väikest last solvama?)

Pole vist suur uudis, et ma vahel loen teiste blogijate Ask.fm-i kasutajaid – ja no sealt leiab ikka tõelisi “pärleid”. Et anonüümselt blogijate suhtes kräppi lendab, teavad vist enamik, aga juhtusin Lipsukese Aski ja pidin pikali kukkuma – milline inimene ütleb kahekuuse lapse kohta kole? Üks asi on tõesti see, kui solvatakse blogijaid ennast (kuigi ka see näitab seda, et endal on midagi korrast ära), aga öelda seda väikse lapse kohta?

Blogijad on täiskasvanud inimesed ja saavad ennast vajadusel kaitsta (mis muidugi ei tähenda seda, et neid peaks sopaga üle valama), lapsed ei saa. Mul küll lapsi ei ole, aga ma kujutan ette, kui pask tunne see võib olla, kui niimoodi öeldakse. Eks lapsevanemad on oma laste suhtes ju eriti emalõvid, seega seda enam.

Kui ka näiteks uudiseid lugeda, siis isegi kõige positiivsema uudise all on alati mingid negatiivsed kommentaarid. See on alati nii. Kui mõni tuntud ja hea eesti laulja esineb kuskil ja sellest kirjutatakse, siis kommentaarides on ikka, et pangu end põlema või see naine/mees ei oska laulda. No see viimane kommentaar on veel enam-vähem, sest maitsed ongi erinevad, aga enamasti lendab midagi väga negatiivset ka sekka.

Kui nüüd algse teema juurde tagasi tulla, siis üks asi on sõimata blogijat, teine ja kõvasti hullem ning värdjalikum on teha sama lapse kohta. Lapsed on pühad. Ei, ma ei ole mingi eriline ninnunännutaja ning võõraid beebisid nähes ma ei lähe härdaks jne, aga inimesel peab peas ikka päris mitu kruvi logisema, kui niimoodi solvama hakatakse? Mis teil viga on, tegelt ka?

47 thoughts on “Debiilsusel ei ole piire (ehk siis lugu sellest, miks peaks keegi väikest last solvama?)

  1. Kas sa arvad, et kahekuune laps saab aru, kui talle öelda, et ta on ilus või kole? Muidugi ta ei saa ja seega ei tunne ta ka mingit vajadust end kaitsta. Seda öeldakse ikka ema solvamiseks.

  2. Heh, ma sattusin kunagi peale mingile arutelule/kommentaariumile kus üks naine kurtis, et vihkab täiega blogijaid, sest neile ei tohi üldse oma arvamust avaldada. Oli tema siis enda sõnutsi konstruktiivset kriitikat viisakalt edastanud ja saanud sellepeale sõimu osaliseks ja ei mõistnud miks.

    Mis see konstruktiivne kriitika oli? See, et paarikuune beebi pidi omama väga muljutud ja rõvedat nägu ja üldse meenutama rohkem tüdrukut kui poissi, nii et ilmselt tuleb homo ja peab mahakandmisele saatma!

    Vot sulle konstruktiivsust.. :))

    Ja täpselt samamoodi on ka mulle öeldud, et mul on rõve ja paks titt, kellele tuleks meiki näkku panna, et kainena vaadata kannataks, see pidi ka olema konstruktiivne ja abistav kriitika.

    Mina mõtlen hoopis, et Eesti on tõesti e-riik, kui isegi hullaris lastakse patsiente netti möllama🙂

    • Halleluuja…Britt, sinu kommentaari peale oleks ma peaagu toolilt maha kukkunud. Inimesed on ikka ogarad, võtavad endale õiguse kommenteerida asju, mille kohta nendel pole mingit kobisemise õigust. Misasi on konstruktiivne kriitika väikelapse välimuse kohta??? Konstruktiivse kriitika mõiste sisust ei saa sellised kriitikud üleüldse aru. Ja mis on üldse igasuguste asi kellegi välimust kommenteerida? Sellega näitab inimene ainult, et ta on üks ebakindel ja kibestunud uss, kes enda ebakindlust kompenseerib teiste arvustamisega. Vot sellised inimesed on koledad.

    • Oh issand, Britt, jube mõelda lausa, et sellised inimesed eksisteerivad… Aga vaikselt jääb jah mulje, et hullarist kirjutavad või siis sealt põgenenud hoopis.

  3. Ma lugesin ka seda ja sama moodi kommenteeris üks tal ka blogis (ilmselt sama inimene). Lihtsalt hämmingusse ajab ja ma saan aru miks tekib tahtmine enam lapse pilte mitte postitada.
    Eks see ole omaette teema, kus mõned leiavad, et üldse oma alaealise lapse piltide netti riputamine on nende õiguste rikkumine jne… Aga vaadates nüüd selle nurga alt, et paljusid emasid siiralt huvitabki see igapäevane elu ja lapse areng ning mingi jobu rumalate sõnade pärast see piltide panek lõpeb, siis ongi lihtsalt kurb.
    Mina olen sama moodi teadlikult vähendanud oma lapse piltide riputamist blogisse, sest kunagi ei tea, millal keegi leiab, et võiks tulla ja mulle hinge sittuda. Küll ei ole mulle veel halvasti selle pärast midagi öeldud, aga eks alati ole esimene kord:/
    Kurb, et mõned inimesed on nii pisikesed, et tunnevad vajadust end anonüümselt suureks ja uhkeks teha.

  4. Mul on ka korra olnud juhtum, kus ilmselgelt mulle haiget tegemise eesmärgil pandi väga rõve kommentaar mu lapse kohta. Enne, kui ma jõudsin reageerida sellele, pandi see kommenteerija nii paika teiste lugejate poolt. Mul jäi vaid ka mõtiskleda, et mis inimene suudab midagi sellist väikse lapse kohta öelda.

  5. Ma saan aru, et sellist asja välja öelda on inetu ja iga ema jaoks on just tema laps maailma armsaim jne. Konstruktiivse kriitika alla beebi välimuse kommenteerimine kohe kindlasti ei kategoriseeru, aga mõned lapsed on tõesti koledamad kui teised. Ilu on vaataja silmades, aga ma arvan, et kellegi jaoks ei ole kõik beebid välimuselt ühtemoodi armsad.

    • Kindlasti, aga see läheb kindlasti nende asjade alla, kus kellelgi ei ole vaja seda “ausat” arvamust teada. Eriti kui ei ole veel küsitud “mis sa mu lapse välimusest arvad”. Konstruktiivne kriitika eeldab tõesti ikkagi seda, et sa saad asja muuta. Olgu lapse välimus milline tahes, et tea kust kohast seda muutma saaks hakata:/

    • Muidugi nõus, sest võin ausalt öelda, et ka mina ei pea kõiki beebisid armsateks ja olen isegi osasid enda lapse pilte vaadates muianud, et noh..pole just alati kõige õnnestunumad pildid🙂

      Aga ma arvan, et see on kuidagi ikkagi mingi moraalikoodeksiga seotud, et kõike, mis sülg suhu toob, ei pea tingimata välja ütlema. Paraku tundub, et paljudel on lausa karjuv vajadus absoluutselt kõik endast välja saada. Tähendagu see siis niisama lahmimist, et kõik-kõik-kõõikkkkk on lollid või see ja too beebi on hirmus kole. Ise nad muidugi arvavad, et on teinud heateo ja seisavad õige asja eest : aususe😀

  6. Ma loodan, et Printsess ei mõtelnud päris hästi läbi kui kirjutas kokkuvõtteks: “üks asi on sõimata blogijat, teine ja kõvasti hullem ning värdjalikum on teha sama lapse kohta.”

    Ka täiskasvanud blogija, mistahes inimese sõimamine, s.h. koledaks nimetamine on inetu.

  7. Jaanika, ma mõtlesin, et ma selles teemas sõna ei võta aga…

    Ma õnne ei hakka sulle soovima, sa ei paneks seda tähelegi kui õnn su õuele saabuks ja sa ei oskaks sellega midagi tarka peale hakata. Ma soovin sulle tarkust edaspidiseks sünnipäevapuhul.

    • Ma tänan sest oletan, et tegu on heatahtliku sooviga. Kuigi ma jõule ei tähista, sest esiteks on see religioosne “püha” teiseks on see ära rikutud selle massitarbimisega ja kommertsiga.

      Kui ma peaks hakkama religioosseks, siis oleks see pigem budism kui kristluse mingi vorm.

      • Talvine pööripäev sul nüüd mõni religioosne püha…

        Aga ei maganud ma midagi maha, kui sa just selle aasta jooksul ära surra ei kavatse. Issand äkki annab mõne aasta veel sulle, nii et 26.11.15 on kõigil võimalus sulle tarkust soovida. Ja sitt, kust ja jõudu, nagu vanad eestlased ütlesid.

  8. Henri ja budist???
    No kamoon, sul ikka kasvõi natukene enesekriitikat on ve? Pakun, et budismi antonüüm on henriism.

  9. Ega jah. Westons on oma kättemaksuhimuga juba praegu pool budisti valmis, nii et loogiline, et ta selle variandi valiks…

  10. Krt, oleks teadnud, et Henrikesel sünna oli, oleks mõne kasutatud kondoomi kõrvale pannud vms, midagi hingele ikka. Aga noh, nüüd sai vähemalt varakult teada, saab terve aasta valmistuda, et korralik kink teha.

      • Ma ei ole päris elus kellelegi KUNAGI selliseid kingitusi teinud, aga eks seda, et me terve elu erineva arengutasemega elanud oleme, poleks olnud mõtet tõestama hakatagi.

      • No sa hetkel (ma ei tea kui vanana) tahtsid teha kingitust… Ehk, et mõtled sedasi praegu nagu mina siis kui ma olin 10-13. See kas sa oled seda teinud või mitte see pole oluline. Oluline on see, et sa sedasi praegu üldse mõtlesid.

        Aga miks kasutatud kondoomid sulle hingelähedased on sellest ma ikka aru ei saanud

      • Jaanika, mina oskan endaüle naerda küll… Labaseid ja lamedaid nalju aga ei tunnista naljadeks. Lamedad naljad täiskasvanult on märk arengupeetusest.

      • No ma nii kindel ei oleks, võtad kõike alati isikliku rünnakuna, kui keegi midagi sinu kohta üldse ütleb.

  11. Mina olen aru saanud, et Henry tunneb iroonia ja sarkasmi siis ära, kui need on puust, punased, suured, ja kui nendega talle parasjagu pähe taotakse. Muudel juhtudel jäävad asjalood tema jaoks ähmaseks ja igaks juhuks võib igat kommentaari käsitleda rünnakuna ning kohe üleolevalt vastata. Ise niiiii õnnelik, et jesss, panin ära.

    Ja siis imestab mingi Kunksmoor, et ma kunagi midagi “asjalikku” ei kommenteeri. Mille kuradi pärast? Inimesed ei käi loomaaias selleks, et näha paaviane ooperit laulmas ja malet mängimas, ikka sitasõda minnakse filmima.

    • Miks ma peaks isegi eeldama, et siinses blogis käivad inimesed ironiseerivad? Ei peakski! Ei ole keegi siin suutnud ironiseerida sedasi, et see töötaks sellena millena võiks üks ironiseerimine töötada.

      • Jah, nii on, meie, mannetud surelikud, ei ole lihtsalt suutnud ironiseerimisevääriliselt ironiseerida. Ilmselt kui sa kogemata järve kukud, siis mitte sina ei komistanud, vaid toimus äkiline järvevee relokalisatsioon.
        Palun kirjuta nüüd, et selline asi sootumaks ilmvõimatu on, sest et seal, kus sina elad, järvesid üldse polegi ja kuidas meie sinust ju tegelikult mitte midagi ei tea.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s