Inimesed muutuvad… Kuid kas tõesti ainult paremaks?

Kui ma parasjagu just omas maailmas pole, siis mulle meeldib inimesi jälgida. Enamasti ma seda esimest just aga olen, seega seda jälgimist ei tule just väga tihti ette. Väljas söömas käies meeldib mulle seda aga siiski teha, mõnikord juhtun kuidagi veel selliste inimeste lähedal istuma, kes vestlevad huvitavatel teemadel või tunduvad ise huvitavad persoonid olevat – või siis meenutavad mulle midagi. Nagu tänagi.

Ootasin rahulikult oma toitu, kui märkasin, et kõrvallauas istuvad noormees ja neiu –  neiu oli näoga minu poole, noormees seljaga. Esmapilgul tunduski, et neiu on kuskil 18-19, noormehe kohta oli raske öelda, sest selja järgi ei suuda vanust pakkuda😀 Kuna nad rääkisid suht valju häälega, siis taipasin, et neiu suhtes oli mul õigus olnud, sest ta rääkis, et ongi hetkel abiturient. Lõpuks sain aru, et neil on esimene deit käsil, noormees rääkis enda tööst ja huvidest (ehk siis oli vast kuskil 27-28). Neiu mängis kogu aeg juustega ning oli aru saada, et noormees meeldib talle – samuti vadistas ta niimoodi, et õnnelik naeratus oli kogu aeg peas. Rääkisid üldiselt huvidest, suhetest, lõpuks isegi seksist (ja ometi olin ma seal kokku vast maksimum 45 minutit, samas nad istusid enne mind seal ja hiljem jäid ka edasi sinna).

Ka noormehele tundus neiu meeldivat. Järsku hakkas noormees neiu käsi puudutama ja ütles, et tal on ilusad käevõrud (ettekääne, et neiut puudutada :D). Samas noormees ise väga sõna suust välja ei saanud või oli ta lihtsalt viisakas, sest neiu ainult rääkis. Ja rääkis… Ja rääkis😀 Ja ise naeratas ja oli nii õhinal ning ilmselt õnnelik oma deidi üle.

Meenutas mind ennast 18-aastaselt😀 Ka sellepärast, et mul oli siis kombeks endast vanemate meestega väljas käia. Kui ma 18 olin (pärast Esimesest lahkuminekut), siis ma iial ei läinud välja 18-19-aastase noormeestega, sest nad tundusid minu jaoks liiga igavad, ikka 25 ja rohkem, vahel lausa 30. Ja ma samamoodi vadistasin väga palju. Eks ma teen seda nüüd ka, aga no siis ma tegin seda veel rohkem. See oli veel see aeg, kus ma tõsimeeli arvasin, et kõik mehed on ilusad ja head. Ja tegin paljusid asju niimoodi, et ma ei teadnud nende põhjust, aga ma tegin. Olin kohati isegi palju vahetum. Siis ma ei arvanud, et ma võin ise parajalt isekas inimene olla. Siis ma ei teadnud, et mehed võivad parajalt isekad olla. Nüüd… olles ise mitmeid kordi noahoope saanud ja ise neid ka mitmeid kordi löönud, on maailm hoopis teistsugune.

Vahel ma igatsen seda kõike taga. Seda lapselikku naiivsust, mis mul siis oli. Jah, mul on seda endiselt, kuid aastad on mõnes mõttes oma töö teinud ning skeptilisust on palju juurde tulnud. Nüüd deitides meestega ma teen osasid liigutusi või ütlen vahel teatuid asju, sest ma tean, kuidas neile reageeritakse. See kõik on juba tuntud rada… Kui mulle noormees väga meeldib, siis ma võin muutuda väga tagasihoidlikuks neiuks. Millal selline asi ometi juhtus? Kes seda enam mäletab, ehk Võrratuga?

Tegelikult on see kurb, kui sind mitte miski enam reaalselt ei üllata. Sest sa oled seda kõike juba kogenud, küll teistsuguses võtmes, aga oled (ei räägi siinkohal seksist).

Just sellepärast ehk mulle meeldiski selle noore neiu maailmapilt sel hetkel. Ega ei tea, kas neil teine kohting ka tuleb, aga just see, kuidas ta suutis olla nii… kammitsemata. Mitte selline rafineeritud neiu, kelle iga sõnavõtt oleks läbimõeldud ja kaalutletud, sest ehk… sest ehk muidu mõistab see temast veidi vanem noormees teda valesti. Ega mina ka õnneks seda pole, kuid ometi… olen ma nüüd palju skeptilisem.

Naljakas, et mina sellistest asjadest kirjutan. Mina, kes ma kirjutan suhteliselt vabalt ka väga intiimsetel teemadel, aga mul võib vabalt mingi blokk ette tulla, kui ma pean sellistel teemadel näiteks konkreetse inimesega rääkima. Mina, kes ma võin vabalt nii paljudest asjadest rääkida ja ometi on olukordi, kus peab minult sõnu tangidega välja kiskuma.

Ja ma istusin seal kohvikus ja mõtlesin, et sel neiu nii veab. Sest tema jaoks on see kõik veel suhteliselt uus maailm. See, kuidas ta nii süütult oma juustega mängis, teadmata ehk isegi, et see noormehele nii väga meeldib… Mida vanemaks sa saad, seda enam sa tead, kuidas käituda flirtivalt, tähelepanu püüdvalt, kuidas jätta muljet – ja kuidas teha seda niimoodi, et tegelikult poleks aru saada, et sa tegelikult tead suurepäraselt, mida sa teed. Kuidas mängida neid mänge, ilma et sa isegi saaksid aru, et sa mängid. Mida vanemaks sa saad, seda enam sa tead, mida mehed sulle teatud olukorras vastavad; mida tähendavad teatud kehaliigutused jne. Ja vahel sa tahaks, et sa ei teaks seda kõike. Või vähemalt ei arvaks end nii teadvat, sest kui tulebki selline isend, kes sind üllatab, siis sa arvad, et see on juhus.

Aastad muudavad su palju isekamaks. Ja inimesed, kellega sa sel eluteel kokku puutud, aina võimendavad seda. Ja naljakas on see, et kuigi vanasti võtsid sa haigetsaamisi hoopis rohkem südamesse, ei kartnud sa seda siiski nii palju kui nüüd. Ja nüüd sa pigem põgened, et asi nii ei läheks. Või lööd noa enne selga, kui sulle lüüakse. Selles mõttes oleks nagu tagasilangus toimunud.

Miks on mul tunne, et ma olen viimasel ajal veel rohkem muutunud? Ma vist isegi tean selle põhjust, aga see on ajutine värk. Kindlasti.

53 thoughts on “Inimesed muutuvad… Kuid kas tõesti ainult paremaks?

  1. Sind küll🙂 – lapsejutt…
    “samuti vadistas ta niimoodi, et õnnelik naeratus oli kogu aeg peas”…sen mingi pullikakk ju?
    Kohe mitte ei taha sinu postitust kritiseerida, sest sa oled hullumeelselt ja samas nunnult naiivne, aga mainiks nohnii heasoovlikult, et pead veel väga kõvasti vaeva nägema, et veidigi tasemel, veidiga ilukirjandusliku moega üllitisega hakkama saada.
    Ma saan väga hästi aru, et sul on vastapandamatu kirjutamistung, aga…palun ära aja mingit jura🙂

    • Haha, ma pole ammu ühegi kommentaari üle nii palju naernud😀 Heas mõttes🙂

      Noh, aga tegelikult saab küll naeratada niimoodi, et ise samal ajal vadistad, silmadega naeratad noh😀 Ma tegelikult mõtlesin seda, et tal silmad särasid ja ta naeratas kogu aeg, kui ainult sai.

      Ilukirjandus pole jah minu teema, tean seda ise ka. Pole eriline olustiku kirjeldaja. Mu jutu point oli täna pigem see, et nostalgia tuli peale, hakkasin mõtlema, et olin 18-aastaselt samasugune🙂

  2. Kuule, ma ka naeratan koguaeg (sest muidu on mul räme bitchface😀 ) ja näpin oma juukseid ka, aga ma teen seda ka sõprade ja sõbrannadega koos olles, ega pannud seda ise tükkaega tähelegi. Ei tasu liiga tõsiselt võtta neid ajakirjadest õpitud kehakeeli ma leian. Nende järgi ma flirdin iga kell ja kõigiga, valimatult. Aga see on tõesti pullikakk.

    • No sina seda neiut ei näinud ka. Vaevalt, et sa niimoodi sõbrannadega koos olles naeratad. Aga kui naeratad, siis jumal sinuga😀

      • Nemad ehk tõesti flirtisid, aga üldiselt nii palju kui ma neid kehakeeleasju lugenud olen, siis minupuhul on kõik jumala vale😀 eriti nõme on see – “käte rinnale ristamine väljendab närvilisust ja negatiivset või kaitsvat suhtumist” ma siis kaitsen ennast igas asendis, kui kuskil seisma pean ja suhtun negatiivselt, sest mulle lihtsalt ei meeldi, kui mu käed ripuvad – ebamugav on😀

      • OH! Ma nüüd leidsin wikipeediast, kus see sama jutt, mda just kirjutasin oli rubriigis “Kehakeeleõpikute väärtõlgendused” SOBIB! Naeratamine ja juuste näppimine selle all muidugi kirjas ei olnud

  3. Printsessi raamaturiius on teadupärast AUKOHAL naissoost isendeid ülihariv ja õpetlik teos nimega Cosmopolitan.
    Grete (ja kõik teised pimedusega löödud), sa vōta kätte ja tutvu ikka asjakohasest lektüürist igast nutikate ja tulevikus vajalike nippidega, wiki on nōrkadele.

  4. Sinu uus pilt siin on üks ōnnestunumaid, ei saa silmi lahti sellelt:)
    Õpi sellest, kullake, kuidas edaspidigi sobiv valgus ja poos jms. leida. Ole tubli!

  5. lugesin seda ja mõtlesin… 18-19 aastaselt õnnestusid sellised teadlikud mängud ja olukordade juhtimised mul hästi. teoorias olen siiani tugev, aga praktika on nii roostes. nüüd on tulemas esimene deit üle mitme aasta ja kardan küll, et lõpetan nagu see neiu. piinlik, kui äkki ka satub keegi sedasi jälgima😀

  6. Ilus! Selle pildi peal näed väga hea välja, uus look sobib sulle, teeb sind sensuaalsemaks. Jätka samas vaimus😉

  7. Tohib küsida, kas päriselt tundsid ära kellest jutt oli või millest selline meelemuutus ?
    Sattusin juhuslikult vaatama seda ja üllatusin😀

  8. Jaanika, sul oleks meigikoolitust vaja.. See sinine lauvärv ei lähe kokku erksa punaka huuleläikega. Reegel on, et kui silmad on tugevad, siis huuled tagasihoidlikumad ja vice versa. Hetke pildil on rõhutatud nii silmad kui huuled (ja seda mitte ilusalt), et teeb lõpuks välja selle, et miski pole rõhutatud, kui mõlemad osad karjuvad. Oeh…

  9. Kuule aus, sa pole ikka veel aru saanud,et Jaanika pole kindlasti see naine,kes meigiks end nii nagu mõni meigi õpik ette näeb! Kõvad teadjad siin kommenteerimas . Kui te kõik käitumisetiketiga ka nii kursis oleks kui teiste asjadega,oleks maailm parem paik🙂

  10. Nõustun Eelaga! Tundub küll, et Jaanikale pole mõtet soovitusi jagada. Kui inimese enda arvates on kõik kõige paremas korras, siis ei saa ju mingit muutust oodata. Pealegi teatud kontingendi jaoks ta ju ongi ilus ja “pandav” just nii nagu ta praegu on🙂 ja noh, olgem ausad – eks see teine Eesti ta eesmärk ongi ju😀

    • Merr, kui sa nii esimese Eestiga kogu aeg enda arust suhtled, siis õnnitlen. Ma kujutan ette, kuidas igal hommikul mullivannis šampust jood ning sulle head ning paremat süüa hotellituppa süüa tuuakse. Aa, õigus, sa ei elagi Radissoni parimas hotellitoas? Mis esimesest Eestist sa siis omast arust jahud?🙂

      • Tänan õnnitluste eest! Ega ei saa kurta tõepoolest oma elu üle🙂 Mullivanni mul küll pole, sest pole väga suur vannis lebaja ning kahjuks tööpäevadel ei saa šampusega hommikuid alustada aga puhkuse ajal on Mimosa hommikubrunchi juures täiesti omal kohal.

        Radissoniga pole mul samuti mittemingisugust pistmist. Eestis viibides eelistan elada oma kodus ning Radisson on täiesti suvaline keskmine hotell. Isegi Tallinnas on kordi viisakamaid kohti, kus viibida.

        Esimest Eestit pole ma kordagi maininud😉 aga ükski täie mõistusega kaine olend ei suudaks ju seda sinu juhitud saadet vaadata. Õigemini – asi pole konkreetselt sinus endas vaid saateformaadis. Fakt on see, et see on labane aga tõepoolest kui sulle meeldib, siis lase aga käia – ameteid on igasuguseid ning kui tarbijad on olemas, siis vist on kellelegi seda tarvis. Samamoodi on meil tarvis strippareid ja prostituute – ausad ametid kõik.

        Ära mine kohe nii äksi täis ega ma paha pärast ei kommenteeri. Lihtsalt on näha, et kui sulle väike makeover teha ning sa natu-natukene suudaksid oma 14 aastase naiivitari maailmast välja näha, siis võiks sinust täitsa asja saada. Samas, mis lõbu oleks mul siis seda blogi lugeda😀 Sinu blogi loen samal põhjusel, miks mõnikord vaatan telekast e-channelit või miks mõni inimene ostab Õhtulehte. Odav saast müüb – pluss tossikeste üle on ikka ajast aega naerdud.

      • Merr, tore, et oma eluga rahul oled, kiidan. Ma olen ka oma eluga rahul, nii et selles mõttes oleme sarnased. Aga ma soovitan selle blogi kohe kinni panna, mine loe Äripäeva, mis sa ikka selle peale oma aega kulutad.

        Ma olen tähele pannud jah, et on inimesi, kes enda arvates hakkavad kohe oksele, kui seda blogi loevad, aga tulevad alati tagasi, nagu truud kutsikad. Mingisuguse enesepiinamise uus level? Kui mind miski nii häiriks, siis ma küll ei viitsiks end sellega vaevata, aga noh… see olen ju ainult mina🙂 Mis ma ikka targematega vaidlema hakkan😀😀

      • Nii et selles mõttes oleme me veel sarnasemad. Mulle meeldib enda elust kirjutada ja ma tunnistan, et see on juba puhtalt minu probleem (vihjan nendele lugejatele, kes loevad seda blogi samal eesmärgil, mis sina), aga ka teil, armsad lugejad, on päris suured probleemid, kui te peate end kellegi enda jaoks täiesti mõttetu inimese käekäiguga kursis olema. Nii et pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad😉

  11. Püha jumal, ma pole enne kordagi seda saadetud vaadanud ja nüüd neid klippe vaadates – see ongi see “kvaliteetsaade” mida sa teed ja mis on su elu karjäär ja väärt töökoht???
    Kulla neiu sa ikka saad aru, et see öine hoorasaade (andke andeks aga teistmoodi pole seda võimalik nimetada) on ainult mõeldud impetsillidele ja tõmbab sinu maine ikka tugevat alla.
    Ma ei kujuta ette kuidas sul tulevikus õnnestuks saada mingi tõsiseltvõetav töökoht kui sa sellist timbu-limbu saadet oled juhtinud.

    • Püha jumal, kas sa ei mõista, et Youtube pannaksegi kõige veidramad kõned ever? Kes see paneks normaalseid kõnesid sinna? Need lihtsalt ei tekitaks mingit emotsiooni.

      Millal ma olen öelnud, et see mu elu karjäär oleks?🙂 Jälle pannakse mulle sõnu suhu.

      Ja ma küsiks hoopis, et kuidas saab mind kritiseerida inimene, kelle kogu tekstis on nii palju vigu, et ma kahtleks ise sügavalt, kas ma sellise naise tööle võtaks🙂

    • Irooniline, et soovid kasutada sõna imbetsill, kuigi ei oska seda kirjutada. Varja siis oma rumalust ja kasuta teinekord mõnda muud sõna ehk?😀

      • Jah, mul tekkis sama mõte, kui seda kommentaari lugesin. Me kõik teeme vigu, aga kui sa hakkad teiste kohta arvama, et nad on imbetsillid, aga ei oska ise seda sõna kirjutadagi… Mida see siis sinu enda kohta näitab?😀😀 Mõtlemiskoht, ma ütleks🙂

  12. Sinu tekst:
    Püha jumal, ma pole enne kordagi seda saadetud vaadanud ja nüüd neid klippe vaadates – see ongi see “kvaliteetsaade” mida sa teed ja mis on su elu karjäär ja väärt töökoht???
    Kulla neiu sa ikka saad aru, et see öine hoorasaade (andke andeks aga teistmoodi pole seda võimalik nimetada) on ainult mõeldud impetsillidele ja tõmbab sinu maine ikka tugevat alla.
    Ma ei kujuta ette kuidas sul tulevikus õnnestuks saada mingi tõsiseltvõetav töökoht kui sa sellist timbu-limbu saadet oled juhtinud.

    Peaks olema:

    Püha jumal, ma pole enne kordagi seda saadetud vaadanud ja nüüd neid klippe vaadates – see ongi see “kvaliteetsaade”, mida sa teed ja mis on su elu karjäär ja väärt töökoht???
    Kulla neiu, sa ikka saad aru, et see öine hoorasaade (andke andeks, aga teistmoodi pole seda võimalik nimetada) on ainult mõeldud imbetsillidele ja tõmbab sinu maine ikka tugevat alla.
    Ma ei kujuta ette, kuidas sul tulevikus õnnestuks saada mingi tõsiseltvõetav töökoht, kui sa sellist timbu-limbu saadet oled juhtinud.

    Ma ei ütleks, et mina oleks täiuslik, aga jah – ei maksa tulla teise maja loopima, kui ise elad ka ehk klaasmajakeses. Kuidagi selline oli see ütlus, mul hetkel see täpsemalt ei meenu.

      • Ei, ma ei ole tähenärija üldiselt. Aga kui sa tuled tähte närima, siis võin ma samamoodi seda vastu teha. Kui tahad Prillitoosi või AK-d vaadata, siis palun väga – need on ETV peal🙂 Kanal 12-nel ongi hoopis teine sihtgrupp, aga see selleks.

        Ja mu tulevase elu pärast ei maksa ka muretseda, küll ma hakkama saan🙂 Ja kui ma ka ei peaks kunagi tulevikus tööd saama, siis sina ei pea sellepärast nagunii muretsema. Ma olen täiskasvanud inimene ja teen ise oma valikud.

  13. Tere, Jaanika. Mul on üks küsimus..suhete teemal. Kuidas öelda mehele (kellega väljas käid, lõbus on, seksite, AGA pole paar), et kas sellest võiks midagi enamat tulla? Ja mitte kõlada meeleheitlikuna.
    Tänud

    • Ma vastan jaanika eest ka… Äkki ta arvab midagi teisiti aga…

      Olge siis koos, have fun ja ära teegi muud. Naudi seda mis on ja kuidas on. Mida sa loodad, et muutub kui sa talle ütled, et “nüüd oleme paar”?

    • No kõik oleneb sellest, mis signaale mees sulle varem saatnud on. Kui ta on sinuga aus olnud ja sulle öelnud, et ta tahabki ainult sellist chilli värki, siis pärast selle ütlemist võib ta nelja tuule poole jalga lasta, sest tema sinuga suhet ei taha. Või siis ütleb, et ta ei taha sulle haiget teha, aga tema sinu vastu sama ei tunne – ehk siis ütleb seda, mida sa juba niigi tead. Sellisel juhul ei olegi eriti midagi teha, sa kas lepid selle olukorraga või otsustad edasi liikuda. Lõpmatuseni ei saa kedagi oodata. Ja loota, et ehk juhtub ime. Enamasti seda ei juhtu.

      Võib olla ju ka see variant, et tema arvab samamoodi nagu sina, aga tal on samasugune hirm. Et äkki sina ei taha end siduda vms – jah, ka meestel on sellised hirmud, kuigi nad ei pruugi neid välja näidata. Kui te sellest omavahel rääkinud pole, siis ei saagi ju kumbki pool teada, mida teine tahab. Mulle tundub, et sinu olukorra puhul te sellest omavahel rääkinud ei ole, sest muidu sul poleks sellist küsimust tekkinud.

      Ausus on oluline. Jah, kui sa talle ütled, et sina tahad enamat, siis võid riskida sellega, et tema nii ei arva, aga siis saadki teada, kuidas tema asja näeb. Ja kui sina tahad ikka olla midagi rohkemat kui lihtsalt a la nädalavahetuse seks, siis pead edasi liikuma. No tegelikult midagi ei pea tegema, võib ka ootama jääda, et mis edasi saab, aga üldiselt ei saa midagi edasi. Ja kokkuvõttes saad sa aina rohkem haiget.

      Nii et ma olen Henryst erineval arvamusel. Kui sul on ikka tunded olemas, siis pole mõtet niisama lolli ka mängida. Alustuseks võidki ju küsida, et kuidas tema teie suhet näeb – ja sealt edasi vaikselt küsimustega minna. Kui saad endale ebameeldiva vastuse, siis on nõme küll (tean, millest räägin), aga siis sa vähemalt tead, kuidas olukord on.

      Sest tundeid niisama lihtsalt vist ikka maha suruda ei saa. Et seda ma küll ei soovita, et kui mees ütleb, et talle sobib selline sekssuhte vms variant, mis teil hetkel on – ja et me võiksime teisi ka kõrvalt panna – ja sa siis teedki niimoodi, sest tema käitub ka nii. Kaotajaks jääd sellisel juhul ikka sina, sest sul on tunded. Ja tal pole, tema jaoks teistega magamine on sellisel juhul käkitegu.

      Juba sellepärast soovitan ka aus olla, et vbl arvab mees samamoodi, aga kardab, et sina nii ei arva. Et kogu tõde teada saada, peabki rääkima. Ja olema valmis selleks, mis tuleb – olgu see siis hea või halb. Hea siis sinu puhul see, et ka tema tahaks midagi tõsisemat ja halb siis see, et tema leiab, et suhet ta sinuga ei taha.

  14. Oh jumaluke, Cosmost ei tasu nüüd küll mingeid elutarkusi ja näpunäiteid ammutada. Seesugune lektüür on nii mööda, kui vähegi olla annab. 14-aastastel tüdrukutel EHK kõlbab sellist asja lugeda, kui sedagi…

    • Cosmpolitan on ajaviide. Täpaselt nagu igasugused sarjad jne, mida inimesed vaatavad. Pole seda kunagi selle mõttega lugenud, et oh, see on mulle nüüd 10-neks käsuks.

  15. Kas sul on olnud tahtmist või plaane oma tulevast karjääri hispaania keelega seoses teha? Minna õppima hispaania filoloogiat, või miks mitte isegi kunagi ette võtta kirjanduse tõlkimine?

    • Ei, hispaania keelt pole ma kunagi ülikoolis õppida tahtnud. Mulle ei meeldi keele sellisel kujul õppimine. Ja veel vähem tahaksin ma midagi tõlkida, pole minu teema.

      Mulle küll meeldib hispaania keel ja puha, aga ma ei ole seda kunagi tahtnud niimoodi õppida. Või tõlkimisega tegeleda.

  16. Muutustest rääkides ei saa mainimata jätta, et tume juuksevärv sobib sulle palju paremini Jaanika. Näed palju, palju, palju kaunim välja ja juuksed tunduvad ka tervemad, ära enam tagasi heledaks küll mine, tumedam toob su näojooned ilusti välja, annab sära. Blondid pole alati ilusamad😉

  17. Tead, sa väga meeldid mulle. Meeldib sinu isiksus ja suurepärane kriitikataluvus ja rahulikud vastused kritiseerijatele. Meeldib su blogi ja isegi kui sa kirjutad sama juttu uuesti, siis mina ikka loen🙂 Tean, et oled öelnud, et sind ei huvita, mis sulle räägitakse su välimuse suhtes ja oled ikka selline nagu oled…Ja seda enam ma mõtlen, et võin siis ju sama hästi ka lihtsalt välja öelda oma mõtted, mis nagunii kellegile siin korda ei lähe😛 Olen nõus, et see sinine lauvärv ei sobi kohe üldse😦 Ja eriti iära rikub üldmulje see kui silmad alumiste ripsmeridade alt hõbedaseks/siniseks vööbata. Tahaks sulle meiki teha ausalt öeldes😀

      • Ma arvan, et ka seitli korralikuks tõmbamine parandaks üldmuljet oluliselt. Muidu näed selline natuke lohakas välja

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s