Kaks isekat inimest – üks, kes seda teab, et ta seda on, teine aga seda endale ei tunnista / Vinguja Printsess / Muu tilulilu

Sai siis Kanal 2 peol käidud. Võrreldes eelmise aastaga, siis oli see tõesti veidike igavam, aga siis sai kanal 20 ka, nüüd polnud juubel (ja kuna ma ainult kahel peol olen käinud, siis mul rohkem võrdlusmaterjali pole). Tegelikult oleksin ma kindlasti lõpuni olnud, aga kuna pidin saatesse minema, siis ei mänginud välja. Ma nagu loll eeldasin, et öösel kell 01.00 on lihtne taksot saada, aga kus sa sellega – nüüd tundus tõesti, et hilinen ning natuke aega on sinine ekraan. Kuid nagu tavaliselt juhtub, läheb mul alati õnneks, sest üks kanali töötaja oli kaine autojuht ning viskas mu stuudiosse ära, seega jõudsin 10 minutit enne saate algust😀 Mu hea õnn pole mind õnneks maha jätnud, ptüi-ptüi!😀 Viimased 1,5 tundi jõin nagunii peol ainult vett, sest kuna ma teadsin, et pean tööle minema, siis ei saanud enam veini edasi libistada… Kuigi oleks tahtnud😀 Einoh, ma oleks võinud veini edasi ka juua, aga mul on hea distsipliin, seega ma tean, millal ma võin end rohkem lõdvaks lasta ja millal mitte😀

Nädalavahetuse veetsin Terminaatoriga. Kui ma laupäeva varahommikul tema juures maandusin (mul on ju ta korterivõtmed endiselt), siis ta magas oma iluund😀  Ei, ei, ma ei läinud niimoodi, et ta ei teaks, meil oli see diil juba olemas (kuigi ma olen ju üks kord niimoodi ka läinud, aga siis olin ma tõesti täis kui tarakan :D). Isegi, kui vahel tekib see mõte, et jääme kohe kaisus tuttu, siis… selle mehe kõrval väga rahulikult kohe tuttu ei saa jääda, sest noh… teadagi, eksole😀

See nädalavahetus nii emotsionaalne polnud, aga tegime pilte. Ei, mitte koos, samuti mitte alasti (ma olen otsustanud mitte enam endast alasti pilte teha, välitmaks igasuguseid probleeme, mis mul minevikus nende pärast ette on tulnud, just meeste tõttu siis😀 See oli lihtsalt vahemärkuseks, ega kumbki meist nagunii neid ei tahtnudki teha :D), vaid lihtsalt mina temast ja tema minust. Mul oli juhuslikult digikas kaasas, mida ma tavaliselt eriti endaga kaasas ei kanna, sest ma ei viitsi (ja kuna mu moblaga saab ainult helistada, sõnumeid saata ning lutsu visata, siis see variant ei mängiks nagunii välja, et telefoniga pildistada).

Tegelikult ajab vahel mind Terminaatori otsekohesus natuke närvi. Ma olen sellega küll juba päris ära harjunud, kuid siiski – mitte täielikult. Ja siis vahel tekib mul selline ärapanemise vajadus, et ma hakkan mingit teemat ajama, millel tegelikult vbl polegi mingit arendust, vaid ainult sissejuhatuse juurde see jääbki. Ning siis ma ketran seda väga pikalt edasi, et jõuda mingile järeldusele, mida ma nagunii juba tean (ja mida Terminaator ka juba ammu teab). Kuid ma ei saa sinna midagi parata, et ma selline olen. Ja noh… õnnestuks siis see nii-öelda ärapanemine, aga mitte kunagi ei õnnestu😀 Terminaatoriga vähemalt küll mitte.

Mu üle-eelmise postituse kohta ütles Terminaator, et seal oli ainult üks peaaegu õige kommentaar, aga mille lõpp oli siiski vale. Ja kuigi seal oli 42 kommentaari vist (koos minu vastustega neile), siis ma teadsin kohe, millist ta silmas peab (nii palju ma seda meest ju ometi tunnen :D). Ja ma ei eksinudki. See viimane kommentaar, kus räägiti võrdväärsusest ja sellest, et ma ei ole võrdväärne ning ma olen liiga nõrk tema jaoks – vale osa oli tema arvates siis see, et Terminaator oma mõistmatuses ei näe, milline päästev väärtus võiks Printsessil tema jaoks olla. Ta ütleski mulle, et ma ei ole piisavalt tugev. Veel. Ma ütlesin, et esiteks ma ei saagi olla, sest ma olen nii noor – ja teiseks ma ei tahagi, sest kui see tugevus tähendab seda, et ma olen parajalt skeptiline ega usalda mitte kedagi, siis see pole päris see, kes ma üldse olla tahan. Kui me eelmisel nädalal telefonis rääkisime, siis ma ütlesin ka Termikale, et mina olen alati see roosamannavahuline Jaanika, kes usub oma südames, et inimesed on ilusad ja head. Terminaatori arvates olen ma vahel ikka parajalt isekas, aga ma ei saa sellest isegi aru😀 Ehk siis – ma usun hoopis, et inimesed on ilusad ja head, kui neil on mulle midagi ilusat ja head pakkuda😀 Eks ta ole, ka nii võib tegelikult seda sõnastada, sest mina lihtsalt ei tunnista väga, et ma isekas olen, kuigi ma seda olla võin. Terminaator teab ise ka seda, et ta on parajalt isekas inimene ega eita seda (nagu mina tavaliselt enda puhul teen, sest ma olen ju see boheemlaslik lillelaps, kes ei teeks kärbselegi liiga😀 Yeah right :D). Mis minu puhul alati mu kasuks minevikus on mänginud, ongi see, et ma pealtnäha võin nii ingli mulje jätta😀

Kuidagi läks jutt ka minu ja mu mineviku meeste peale ning Terminaator ütleski, et ta endiselt ei suuda mõista, mida need mehed mulle andnud on, kui ma siiani ei olnud isegi tõsiselt head seksi kogenud. Terminaator on mulle mitu korda maininud, et tuleviku tarbeks peaksin ma meestega üldse isekam olema. Kunagi ta ju mainis mulle, et kui ma praegu ta korterist väljuks ja mõni pikemat kasvu ning pruunisilmne ilus poiss vastu kõnniks, siis ta ei saaks kindel olla, et ma kohe liimile ei läheks. Sest naised armastavad ju kõrvadega, eriti mina, aga kui lisaks sellele jutule on ka väga hea välimus, siis ongi kohe 1:0 tehtud.

Telefonis mainis ta mulle eelmisel nädalal veel seda, et ta on üpris kindel, et mina leian endale enne mehe kui tema naise, sest mul on lihtne inimesi usaldada, temal aga mitte. Et tegelikult see oleks omamoodi omapärane, kui nii-öelda õpilane oma õpetaja hülgaks, aga eks see sellisel juhul just niimoodi lähekski.

Ehk siis jah- omapärased vestlused meil😀 Ning pühapäeva öösel olin ma isekas, sest ma ei pidanud esmaspäeval vara ärkama ning pläkutasin jälle poole ööni, Terminaator aga pidi😀 Kui ma oleks ise ka pidanud, siis ma ilmselt oleksin suhteliselt ruttu tuttu jäänud, aga noh… vbl ka mitte😀

Sõbranna saatis sõnumi eile, et ta on nelja päevaga juba 115 kilomeetrit oma Hispaania palverännakul kõndinud. Ehk siis 28 km päevas põhimõtteliselt. Ma kujutan ette, kuidas ma sellisesse kõndimisse suhtuks, esimesed 10 km ning mul oleks toss juba väljas😀 Kunagi üheksandas klassis oli meil mingi matk oktoobri vaheajal ning ma siis mõtlesin, et oleks ka huvitav osaleda. Esimesel päeval oli meie võistkond kõige tublim, kõndisime kõige rohkem (seal oli see teema, et pidi teatuid kohti pildistama, mis läbitud said). Teisel päeval aga hakkas lund sadama (jah, oktoobris) ning mul olid tossud jalas, mis tähendas seda, et mu jalad hakkasid natuke külmetama. Ega siis ei jäänudki muud üle, kui meie juhendajad pidid meile auto järele kutsuma, sest mitte keegi ei suutnud enam taluda, kuidas Jaanika vingus, et appi, mu jalad külmetavad, ma ei jaksa enaam😀 Õnneks ma polnud ainuke, kes vingus, lisaks 15-aastasele Printsessile ei meeldinud see ilmamuutus ka üheksa-aastasele neiule, seega me koos halasime esimesed viis kilomeetrit😀 Ja võite aimata, et kuna see päev läks meie võistkonnal metsa, siis kaotasime kõigi päevade lõikes ehk siis jäime viimaseks😀 Pole vaja vist lisadagi, et ega teised mu võistkonnas olnud inimesed mind eriti hästi järgmised kolm päeva ei vaadanud. Ja ilmselt selle tõttu ma viimasel ööl kogesingi oma esimese ja siiani ka ainsa laagri pasteerimise – ehk siis terve magamiskott oli hambapastat täis!😀 Ja see polnud minu magamiskott üldse, laenatud peretuttavalt, seega jah – mu ema just õnnelik ei olnud, kui pärast seda hambapastat seal nägi (sest tema sõbranna tütre magamiskott oli see).

Tegelikult lapsena ja teismelisena olin ma maailma kõige suurem vingats üldse. Vahel sõbranna endiselt meenutab, kuidas ma ei suutnud mitte kunagi leppida sellega, kui ta tahtis kuhugi mujale sööma minna, sest mina käisin siis ainult Hesis ja Mäkis. “Mulle muud kohad ei meeldi!” nähvasin ma vist kogu aeg. Selles mõttes olen ma ikka palju tagasi tõmmanud ning natukenegi normaalsemaks inimeseks muutunud. Hea seegi!

Ma ostsin endale täna kaks paari teksaseid, lisaks veel ühed püksid, siis veel uue käekoti ning kaks paari kõrvarõngaid. Neid viimaseid kulub mul nii palju, Kanal 2 peol kaotasin jälle ühe lemmiku kõrvarõnga ära😦  (ilmselt suures tantsuhoos). Eelmisel aastal suutsin ühe nädalaga kolm paari ära kaotada või katki teha. Kõrvarõngaid ei ole mitte kunagi piisavalt. Naljakas on aga see, et ma olin kunagi täiesti teksainimene, aga nüüd mul eriti teksaseid polnudki, pigem just kleidid ja seelikud (kolm paari oli tegelt, aga ma ei kandnud neid eriti). Ja nüüd kogu selle krempli peale läks 100 eurot nagu niuhti ära. Tegelikult tahaks veel jakki ja saapaid (kuigi mul on, aga tahaks veel ning Tartus ootavad mind ühed saapad, mis mu õele ei meeldinud, muretses need Inglismaalt, aga ei kandnud neid üldse – ehk saan endale, meil on sama jalanumber, aga kuna ma pole kaks kuud oma kodulinnas käinud, siis ma ei tea :D) ja miljon muud asja, aga… Peaks lotot mängima hakkama😀 Kuna ma ei mängi, siis ma ei saa ka vinguda, et ma kunagi ei võida. Mu isa mängib kogu aeg, aga mitte kunagi vist ei võida. Mu ema mängis ka, aga ta ka eriti ei võitnud. Üks kord võitis 10000 krooni – siis oli just see asi, et vaatasime Eurovisiooni ning ta kontrollis järgmisel päeval oma piletit – kuna ta oli müüja, siis seal kaupluses lasi kontrollida ning enne, kui ta eesruumist tagaruumi jõudis, siis kogu personal juba teadis, et ta võitis😀 10000 krooni oli just selline summa, mida veel Tartus väljastati (küll aga mitte poes, pidi postimajja vms minema), et oleks üle selle olnud, siis oleks pidanud Tallinnasse minema. Kuigi nad nagunii vist panid selle võidusumma pangakontole, aga väljastamiseks oleks pidanud Tallinnas ära käima vist.

Sel korral lasen ma bikiinivahatuses ikka puhta platsi teha. Kuigi Terminaator ütles, et talle meeldiks ikka maandumisrada (küll aga veits suurem kui praegu, praegu on liiga pisike riba), siis mulle see ei meeldi. Ta viskas nalja, et teeb markeriga ette selle riba suuruse, haha😀

Peaks vist tuttu ära minema. Või siis seebikat vaatama. Või siis sööma😀

24 thoughts on “Kaks isekat inimest – üks, kes seda teab, et ta seda on, teine aga seda endale ei tunnista / Vinguja Printsess / Muu tilulilu

  1. Ilmselt olen su “fänn”, sest vaatasin pildigaleriid peo külalistest, et sind märgata. Uudishimu on tugev jõud, millele on raske vastu panna nagu öeldakse, sest tegelikult mind väga huvitas, et mis sa sellisele suhteliselt glamuursele üritusele selga paned. Ma oleksin osanud kõike oodata, aga mitte seda, et sa vanaisa vanas pintsakus kuumale üritusele lähed. Anna andeks mu otsekohesus, aga teiste säravate ja ülisäravate kostüümide seas torkas see kohe eriti valusalt silma. Vähemalt olid sinu meik ja soeng seekord rahuldavad. Ma tean, et kriitika võib olla järjekordselt valus, aga sa oled selle jälle ise ära teeninud.

    Mis puudutab isekust, siis iga mõistlik ja eneseteadlik inimene loob enda ümber enda valitud vahenditega sobiva keskkonna kus ta tunneb enamuse ajast vaimset rahulolu. Üks näiline isekuse omadusi võib olla teadmine kui sa tajud suhteliselt kiiresti uudses olukorras ära, et midagi ei meeldi või ei sobi või on lausa talumatu ja siis tegutsed selle nimel, et seda vältida või vastavalt vōimalusele muuta see endale sobivamaks või talutavamaks. Aga seda võib vabalt nimetada ka lihtsalt arukaks valikuks.

    Sinu Terminaator ilmselt teab väga täpselt mida ta tahab, milleks ta tahab ja milleks see kasulik on…Sulle endale ekslemisaega veel paistab jätkuvat, aga see ongi põnev:)

    • Haha, sa siis vist ei vaadanud korralikult, mis teistel seljas oli, aga see selleks😀 Pealegi oli see nagunii jakk, mille ma andsin ära. Ja kriitika ei ole minu jaoks kunagi valus, sest kui sa mind ja mu blogi piisavalt tead, siis sa tead ka seda, et ma olen kriitika suhtes suhteliselt immuunne – ju sa tead seda ise ka, olles mu blogi piisavalt lugenud🙂

      Ja Terminaatori osas nõustun🙂

    • Ja kui nii võtta, siis ehk järgmisel aastal suudan jaki ka siis paremaks saada, vähemalt olen sinu nägemuse järgi edasi arenenud, sest meik ja soeng olid rahuldavad😀😀 Step step by step… nagu öeldakse ju😀😀

    • No kus neid pilte näeeb? Tahaksin ka näha ja otsin ja otsin, aga Jaanikat küll pole kohanud veel ühegi peal.😦

  2. Printsess, sulle peaks preemia andma selle eest kuidas sa suudad nendele kriitikute kommentaaridele vastu öelda😀

    • tähelepanuväärne ja märkimisväärne ei peaks olema mitte see kuidas sa kriitikale vastad vaid see kuidas sa selle kriitikaga toime tuled ja kas sa sealt midagi kasuliku suudad endale leida ja sellest aru saada.
      Jah, üks asi on lihtsalt lambist mahateha, teine asi on konstruktiivne kriitika. Vähemalt mina pidasin seda küll suhteliselt konstruktiivseks mitte destruktiivseks.

  3. Nüüdseks juba suhteliselt tuntud tüdrukule anti võimalus ennast näidata tähelepanuväärsel üritusel. Tal oli võimalus olla mõjuv oma nooruse iluga, oli võimalus silma paista. Paraku on tänapäeval kõik välimusega seotu ülehinnatud ja sel põhjusel sarnaseid üritusi korraldataksegi, et “tähed” saakisid ennast näidata. Saaksid särada. Ilmselt Printsess ei tea seda. Ilmselt Printsess tahabki jääda silmatorkamatuks halliks hiirekeseks. Igavesti.

    P.S. Mis mõttes andsid oma jaki ära? Kinkisid pärast üritust mõnele prükkarile?😉

    • Kui sina oma jakke prükkarile kogu aeg kingid ja neid õnnelikuks teed, siis on see sinu probleem – mina andsin selle riidehoidu ja peol olin ikka kleidiga🙂 Ma loodan, et need jakid, mis sa enda garderoobist prükkaritele oled andnud, on neid ka õnnelikuks teinud… Oot, ma kohe lähen küsin ühelt kerjuselt, kas see ikka oli piisavalt soe, mis sa talle andsid😀

      • Täiesti aegunud ja koledaid kaltse ei ole tõepoolest mõtet riidekapis hoida – seega lähevad taaskasutusse jah.

      • Kui ma teaksin, et moeguru ise annab mulle siin nõu, siis ma vbl isegi kuulaks. Aga kuna ma seda ei tea, siis igasuguse teise samasuguse “matsi” arvamusi, mis on kole ja mis mitte, ma küll arvesse ei võta🙂

  4. Vaatasin ka huvi pärast neid pilte ja tõesti, seal oli igasuguseid! Teksad ja teksatagi (ja veel sinine) on ikka kordi hullem variant.

    Esimesel kommenteerijal on kehv päev? Proovi ikka ennast teisiti lõbustada.😉

    • Mul on ka vahel tunne, et kui mõnedel inimestel on pahad päevad, siis nad tulevad ja elavad seda mu blogis välja😀 Ega siis midagi, ma soovitaks neil rahulikult sisse hingata ning suhkruvett juua😀

      • Ei ole, aga ikka ruigad? Mis ora Sind siis tagant poolt torgib? Räägi ära, hakkab endal ka kergem. Sest vaevalt, et see nüüd Su elu nii katastroofiliselt mõjutab, kuidas Printsess riides käib, seal peab muud olema. Aga noh, samas mõne elu keerlebki ümber hilpude, ei saa pahaks panna, erinevus rikastab.

  5. Huvi pärast läksin ka siis vaatama, mis vanaisa vana pintsak Printsessil seljas oli..

    Minu arvates nägi Printsess väga ilus välja, ilmselgelt olen ma ka mats, kes moest ei tea midagi.:P

    • Jah, nagu näha on mood nagu perse, igaühel oma😀 Ja mõnede inimestega on see asi, et sa lihtsalt ei meeldi neile, vahet pole, mis sul seljas on või ei ole😀

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s