Väga emotsionaalne nädalavahetus/ Kui Printsess tahab eemale tõmbuda, aga saab Terminaatoriga veelgi lähedasemaks… /Tohuvabohu tundemaailmas

Sina, kes sa googeldasid: “Kui ma olen armunud, siis kuidas seda tõestada?” Hmm, omapärane küsimus. Kellele sa seda tõestama pead? Iseendale? Sellele inimesele, kellesse sa armunud oled? Ilmselt see inimene ei usu sind siis või? Tegelikult on lausa omamoodi, mida inimesed googeldavad… ja milliste otsingutega minu blogisse jõutakse. Siit blogist nüüd küll vastust sellele küsimusele ei leia, sest ka minu tundemaailm on piisavalt tohuvabohu… Eriti viimasel ajal…

Kõik sai alguse tegelikult reede öösel. Olin parasjagu stuudios, kui Terminaator mulle helistas (kuna ta teab, et reedeti ma nagunii töötan, seega olen sellisel kellaajal ka üleval, kuigi ma oleks nagunii kell 00.00 üleval, sest ma olen ööinimene :D)- saate alguseni oli veel piisavalt aega. Ja ta ütles, et ta lähebki… Nimelt juba umbes kuu aega oli ta mõtteid mõlgutanud, et kas minna Soome elama ja tööle, aga ta oli alati pigem sinna eitava vastuse poole jäänud. Seega uudis iseenesest ei tulnud mulle üllatusena, aga… Kui ta ütles, et nüüd on üpriski kindel, et ta lähinädalatel siiski läheb, siis see ikkagi mõjus mulle. Tundsin, kuidas pisarad ise põskedel voolama hakkasid… Ma nii üritasin sellest üle olla, nii üritasin. Kuid kasu ei olnud… Sellistel hetkedel tekibki mul see nii-öelda kaitserefleks – ehk siis ma tahan näidata, et mul ongi kõigest suva. Kuid see ei õnnestu. Terminaatoriga mitte kunagi.

Kui me laupäeval nägime, siis ma ei osanud kuidagi olla. Ühtpidi oleksin tahtnud ta embuses kogu aeg olla (mida ma nagunii ka olin), aga teistpidi… oleks tahtnud põgeneda ja öelda, et fakk, las meie suhtlemine lõpeb siinsamas. Nagu Terminaatorgi mulle öelnud on, et vahel on tal tunne, et tahaks mind “vallandada”, sest neli kuud ehk “katseaeg” on juba läbi saanud sellest ajast, mil me teineteist esimest korda nägime, aga jällegi on miski, mis tagasi tõmbab, millest ta ise ka hästi aru ei saa. Ma usun, et iga kord, kui ma uue postitusega lagedale tulen, hoiab ta hinge kinni, et mida ma jälle kokku olen kirjutanud (nüüd küll vast enam mitte nii palju, aga siiski…). Ja mina… Mind ajab vahel nii närvi tema provotseerimine, tema uskumatult aus otsekohesus. Mina, kes ma olen suhteliselt roosamannavahuga harjunud… Ohjah…

Terve nädalavahetuse olin lausa levist väljas, sest mul oli aku tühjaks saanud ning mul polnud laadijat kaasas, seega saatsin sõbrannale Facebooki Terminaatori numbri (ma oleks muidu ise hellanud, aga kuna mul peale enda numbri pole mitte ükski telefoninumber peas, seega ma ei saanud, kõik ju telefonimälus), sest meil oli diil, et ta värvib pühapäeval mu juukseid. Kui sõbranna siis hellas, leppisimegi temaga kokku, et mis kell me pühapäeval minu juures kohtume.

Terve nädalavahetus oli kuidagi emotsionaalne, me rääkisime Terminaatoriga nii palju… Vahel ongi mul tunne, et ma olengi nagu mingi noor kutsikas, kes saab mingeid nõuandeid… Kuna Terminaator kutsub mind mu perekonnanime järgi (mitte keegi ei ole seda kunagi varem teinud), siis seda enam see niimoodi tundubki. Ta mainis mu eelmise postituse kohta, et seda oli päris meeldiv lugeda (ma arvan, et esimene postitus, mida tal oli meeldiv lugeda), aga samas küsis ka kohe, et kas ma tahan siis olla see Jaanika, kes ei analüüsinud nii palju… või see, kes seda nüüd teeb. Ja ma ütlesin talle, et ma tegelikult ka ei tea. Ja ma ei teagi. Vahel on mul tunne, et ta on mu elu pekki keeranud, sest… kõik on nii teistmoodi…

Isegi seks. Ma olen seda nelja tähega sõna elus ikka päris palju harrastanud, aga… Ma siiani ei uskunud, et on olemas mees, kes keerab kogu selle krempli peapeale, mida sa varem uskusid või arvasid end seksist teadvat. See, kuidas ma ennast tänu talle ka paremini tundma õpin – see on uskumatu tunne tegelikult. See on nagu adrenaliin, mida sa vajad. Aga samas on seal nii palju muid komponente, mida on raske isegi sõnadesse panna…

Pühapäeval värvis sõbranna siis mu juukseid, seega olen nüüd rohkem blond. Kuna ta läheb homme viieks nädalas Hispaaniasse palverännakule, siis ma ei näe teda päris pikalt, seega juttu jätkus minu juures kauemaks (Kallike, edu sulle ning oktoobris tähistame su juubelit järgi!). Ka Terminaator liitus meiega hiljem, seega istusime minu juures, jõime natuke ning rääkisime. Kuna mu sõbrants oli temast palju kuulnud, siis ta teadis arvestada, et Terminaator ongi väga konkreetne ja otsekohene, muidu ta oleks ilmselt šoki saanud😀 Ma ise ütlesin ka Terminaatorile, et kui ma poleks temaga enne nii pikalt telefonis suhelnud, siis ma oleksin meie esimesel kohtumisel kohe minema kõndinud, pidades teda ülbikuks😀

Terminaator oli ka mu sõbrannaga päris aus, ütleski, et ta ei ole minusse armunud, aga on miski, mis alati tagasi tõmbab, ka seda “vallandamise” juttu mainis ta talle. Mõlemad said arutada selle üle, et Printsessil on kombeks end väga palju korrata, mu vaene sõbranna on seda 13 aastat pidanud taluma, aga Terminaator ütles, et ta isegi need neli kuud olen ma end VÄGA palju korranud😀 Mu lugejad teavad ka, et see on mul kombeks, seega jah😀 Ka isiklikus elus ma teen seda, harjumus missugune.

Sõbranna siis küsiski Terminaatorilt, et kas see vastab tõele, et tüüp mind perekonnanime järgi kutsub, hehe😀 Jutt läks muidugi mu blogi peale ja sõbranna ütles, et tegelikult on see üpris uskumatu, et ma üldse Terminaatori soove selle blogiga seoses arvestan, sest see ei ole mulle omane käitumine. Ei olegi kusjuures, sest blogi on minu jaoks väga oluline. Nagu mu tempel.

Hah, ma näitasin neile mõlemale korraks oma uut mänguasja – ühte suurt vibraatorit, mille ma endale hiljuti muretsenud olin😀😀

Hiljem saatsime sõbranna ära ning siis käisime veel minu kodu lähedal asuvas väikses poes, mille ees Terminaator muidugi tutvusi sobitas. Ta on lihtalt selline mees, et ta võib lambist kuskil mingite inimestega rääkima hakata – seega rääkisime mingite tüüpidega seal ees natuke. Üks neist (neid ainult kaks tegelikult oligi) mainis mulle, et on mind päevases jutusaates mitu korda näinud. Ma usun, et see oli seesama noormees, kes Terminaatorile väljakutse esitas, et kas tal õnnestub selle poemüüja number saada (kuna seal tavaliselt töötavad vanemad daamid, aga sel korral oli umbes 20-ndates vene keelt kõnelev neiu). Mina muidugi paugutasin peale ja ütlesin, et hui ta selle numbri saab. Ja teada on, et kui Terminaatorile midagi sellist öelda, siis ta peab proovima😀

Niikaua, kui Terminaator seal sees asjatas, et numbrit saada, rääkisin ma tüüpidega edasi. Kuna meie takso tuli juba ette, et Terminaatori juurde suunduda (Termika tuttav, kes teda põhimõtteliselt tasuta veab, kui vaja… ja ootab ka, kui vaja :D), siis ma viskasin sellele noormehele nalja, et ma saaksin selle taksojuhi numbri ka kiiremini, kui Terminaator selle neiu oma… Tüüp ütles, et ma tema numbri saaksin veel kiiremini, sest ta annaks selle ilma küsimatagi😀 Ma küll keeldusin, aga noh… hea teada siis vähemalt😀 Ja siis rääkis veel, et tegelikult on päris tore mind päriselus ka näha, et muidu telekast näeb jne. Ja mainis, et loodab mind veel seal poe juures kohata, et sama kandi inimesed jne.

Kui Terminaator 20 minutit hiljem poest välja tuli, siis pidi ta kahjuks ütlema, et tal ei läinud see asi õnneks. Samas võis seal keelebarjäär ka tekkida, sest see neiu räägibki ainult vene keelt ja kuigi Terminaator seda mingil määral oskab, siis ma usun, et mitte nii palju siiski (aga ma ju ei tea, sest ma ise ei oska vene keelt üldse).

Siis me läksimegi taksole ning suundusime Terminaatori juurde. Kuna see Termika tuttavast taksojuht on venelane, siis nad terve tee rääkisid, aga millest – aru ma ei saanud, sest mu vene keele oskus on null😀 Enne käisime veel Statoilist läbi ja vahel mind lausa hämmastab, kuidas Terminaator suvaliste inimestega jutule saab, kas või järjekorras hakkab rääkima. Ma ise selline ei ole, mitte kunagi.

Pühapäeva öösel jäin päris ruttu tuttu, sest olin suhteliselt vässu. Esmaspäeval olin päevases saates ja Terminaator helistas saatesse – see osa küll telekasse enam ei jõudnud, aga kuna pärast saadet me veel vastame umbes 25 minutit kõnedele, siis saavad inimesed selgeltnägijatele ka eetriväliselt helistada. Kõigepealt rääkis minuga umbes 10 minutit (ootas järjekorras, et liinile pääseda) ja siis küsis selgeltnägijalt oma tuleviku kohta. Öösaatesse on ta küll varem helistanud, aga päeva omasse vist mitte… Või üks kord helistas ja rääkis minuga ainult? (siis kui selgeltnägijal oli teine liini kinni). Appi, ma ei mäleta enam😀 Igal juhul naljakas oli, kui ta enda kohta küsis, ma jäin isegi siis ametlikuks ning teietasin teda😀 Kuigi mina seal eriti nagunii ei rääkinud, ikka selgeltnägija.

Kui saade läbi sai, ei andnud hing mulle rahu ning ma lasin selgeltnägijal endale ja Terminaatorile kaarte panna. Ma ei ole seda mitte kunagi varem teinud (ka ainult endale mitte), sest ma pole tahtnud.

Tegelikult oli huvitav kuulata, kuidas ilma minupoolsete kommentaarideta selgeltnägija aru sai, et Terminaator on väga seksuaalne isiksus ning me oleme väga erinevad, et tema ongi selline hästi domineeriv ja jõuline, aga samas hetkel ma just sellist inimest oma ellu vajangi – ja et mina olen selline rahulik ning mõistev tema suhtes – ja just seda vajab tema oma ellu hetkel. Ja et tegelikult me pole kumbki armunud, aga me hetkel veel ei mõista, miks meie suhtlus meile mõlemale vajalik on. Ja kuidas me teineteist tegelikult aitame. Ja et kuigi ma kardan, et pikemas perspektiivis mõjub Terminaatoriga suhtlemine minu jaoks halvasti, siis tegelikult see ei ole niimoodi, sest oma südames ta ei ole halb inimene, kuigi ta pealtnäha võib sellise mulje jätta. Minu kohta ütles selgeltnägija veel, et mehed jäävad mind veel pikaks ajaks elus saatma, sest ma tõmban neid millegipärast ligi, aga kahjuks on sellega ka see oht, et ma ei saa aru, millistega neist maksab lävida ning millistega mitte. Kuid ka see oskus pidi aja jooksul aina paremaks minema.

Eile oligi kõige emotsionaalsem päev, mis ma Terminaatoriga veetnud olen. Kuna ma oma peas olin juba mõistnud, et ta varsti lähebki ära ning hakkab Eestis kord kuus käima, siis… mis tähendab ka seda, et temal tulevad uued tutvused ja ilmselt uued naised (näiteks see sama Soomes elav eesti naine, keda ta siiani näinud pole :D)… ja mul samamoodi ju, uute meeste näol. Terminaator mainis mu sõbrannalegi, et ta usub, et maksimum kaks nädalat suudan ma ilma meeste tähelepanuta olla. Ma ütlesin naljaga, et äkki ikka kuu veab välja😀 Terminaator seda ei uskunud😀

Ja ma hakkasingi eile blokeerima. Mul on selline teema, et kui ma kardan haiget saada, siis ma hakkan nimelt endale vastu töötama – ehk siis Terminaatori puhul tahtsin eemale tõmbuda… et kui juba läheb ära, siis mingu. Ja vbl on parem, kui läheb niimoodi, et me oleme tülis – see on mu kaitserefleks ju… Kuid Terminaator sai sellest aru ning… ütleski, et ta ei taha, et ma seda teeksin. Ja mina? Mida tegin mina? Hakkasin pillima nagu väike laps. Ma olen seda varemgi paar korda Terminaatoriga teinud, aga siis on põhjused hoopis teistsugused olnud. Ja siis mainis Terminaatorgi, et läksin ühe sammu kaugemale, aga tulin kaks veel lähemale. Ja nii me siis teineteise embuses kallistasimegi

Ka hiljem oli meil väike tüli. Ma ei ole Terminaatoriga kunagi tülitsenud (kui see blogivärk välja jätta), aga sel korral… meenutas see juba seda Printsessi, kes on suhtes. Ohumärk? Ilmselgelt. Ja just sellisel hetkel suutis Terminaator oma stoilise rahu säilitada, tema, kes tavaliselt provotseerib… Ohjah… Tegelikult ma olengi temast ju sõltuvuses… Nii emotsionaalselt kui ka seksuaalselt. Jah… Just nii ongi.

Kui me pärast kogu seda emotsionaalset värki seksisime, siis… see oli midagi veelgi kirjeldamatut. Isegi need suudlused selle ajal… Ma ei ole kunagi kellegagi niimoodi suudelnud, ma ei uskunud, et ma üldse oskangi niimoodi suudelda (ega vist varem ei osanudki). Kõik need hellitused, suudlused… kõik seksiga seonduv… See, kuidas sa tunned, et iga su keharakk ihaldab seda meest; kuidas kogu ülejäänud maailm sel hetkel seiskub- ja kuidas on kaks keha, mis mängivad oma muusikat. Seda kõike on raske isegi minusugusel kirjutamishullul sõnadesse panna, vbl seda ei annagi teha. See on üks sellistest hetkedest, kus ülejäänud maailma ei eksisteeri, on vaid see hetk ja need kaks inimest, kes on selle peategelased.

(Ma oleksin tahtnud terveks ööks tema kaissu jääda, aga ma pidin tööle minema, seega ei saanud. Taksos olles ajas taksojuht mind närvi, sest ta pläkutas nii palju, aga ma viisakusest ei öelnud, et see mind häirib. Sellistel hetkedel ma tahaksin otsekohesem olla ning käratada, et krt, viige mind vaikuses punktist A punkti B. Muidu mul pole jutukate taksojuhtide vastu midagi, aga on olukordi, kus see mind häirib. Nagu eile näiteks).

Kõik levelid on minu jaoks muutunud. Terminaator on minu jaoks nagu seksiguru olnud… ja ma ei taha, et see lõpeks. Ma tahan ennast veel avastada, tahan, et ta oleks veel olemas. Kuid ometi…

ei ole see kõik ainult seks. Ma ei tea, kas ma olen armunud või ole… Vbl olen, aga ei taha seda endale tunnistada jne. Kuid mind see nii väga ei huvitagi, sest on, kuidas on. Nüüd ei olegi muud öelda, et tuleb, mis tuleb. Eks elu viib meid nagunii millalgi lahku, aga seda näitab ainult aeg. Ja niikaua kavatsen ma seda nautida. Kuid ta nüüd ära ilmselt läheb, siis on see küll raske, aga ikkagi ma ei taha mõelda, et appi, mis siis saab. Tuleb see, mis tulema peab.

Kui muudest asjadest rääkida, siis nägin eelmisel nädalal Pihiisa (see noormees, keda blogi kaudu tean ja kellega hästi läbi saame, enamasti küll kribame Facebookis). Käisime linnas korra istumas ja tore oli, ma polnud teda sada aastat näinud. Mingi suure soenguga naine istus ka samas kohas, tekitas lausa huvi teistes klientides. Keegi, kes värvib näo ka siniseks ning kellel on umbes meetrine soeng püsti aetud. Ma vahepeal mõtlesin, et lähen küsin, mis värk sellega on, aga ei julgenud. Istusime Pihiisaga ühes pubis akna all ja türklane läks oma sõbraga mööda. No see, kes mulle lilli kinkis, kui selles kebabikohas söömas käisin. Ta tundis mu ära, haha😀 Ta vahel ikka küsib Facebookis, et mis värk on, aga ma ei vasta, peaks üldse sõbralistist ära kustutama. Tere ta muidugi ütlema ei tulnud, sest nägi, et olen mingi noormehega väljas😀 Kui sellest rääkida, et Eesti on tõesti väike, siis nii Terminaator kui Pihiisa on mingil perioodil oma elus kokku puutunud Villu Parvetiga ning mõlemad arvavad, et see mees on ikka tõeline sitapea (millest ma varem olin kuulnud, aga isiklikku kokkupuudet ju pole).

Ahjaa, seda ka, et oma õega leppisin ära. Võinoh, ega me nüüd tülis just polnud, aga me polnud kaks kuud suhelnud. Pühapäeval pidin nagunii talle hellama, sest mu õepojal oli sünna, aga kuna poisiklutt on juba kooliealine, siis on tal endal ka mobla – sain selle numbri  ka ning helistasin talle ka isiklikult. Alles ta ju sündis, aga nüüd on juba seitsmene… Aeg ikka lendab!

Kaks sündmust ka seoses keelekaga. Üks kord tuli raadiost just sel ajal Terminaatori lemmiklaul, kui ta mulle keelekat tegi (Prayer in c, hetkel talle meeldib see väga) ja ma sain just selle laulu ajal O ka😀 Teine kord oli aga niimoodi, et me vaatasime “Saladusi” ja reklaam tuli ning teadagi noh…😀 Ja kui Terminaator mulle keelekat tegi, siis oli seal mingi kahtlane vägistasmisstseen, seega ta katkestas selle tegemise ja ma ütlesin ka, et see on kuidagi awkard situatsioon, et see pole jah just see taust, mis võiks olla. Ega vist mitte jah😀 Ehk siis hiljem jätkasime oma tegevust🙂

Ma nägin Terminaatorit juba unes ka. Nägin unes, et olime seal alevikus, kus ma väiksena elasin ning seal oli mingi turuplats, kus inimesed müüsid midagi. Oli veel krooniaeg ning Terminaator andis müüjale 1000 krooni, 500 krooni eest tahtis juua osta ning ülejäänud 500 krooni viskas letti ning ütles, et kui ta järgmine kord tagasi tuleb, siis olgu müügikohal palju suurem kasum😀 Ja millegipärast isegi mu unes kõik kuulasid teda, keegi ei hakanud vastu vaidlema, haha😀 Oeh, isegi unes teeb alateadvus minuga selliseid trikke.

Oma kallile sõbrannale soovin ilusat Hispaaniat ja palju jaksu ning jõudu kõndimisel, sest selle palverännakuga kõnnib ta viie nädala jooksul oma 400-500 kilomeetrit kindlasti. Ole tubli, kullake!🙂

42 thoughts on “Väga emotsionaalne nädalavahetus/ Kui Printsess tahab eemale tõmbuda, aga saab Terminaatoriga veelgi lähedasemaks… /Tohuvabohu tundemaailmas

  1. Ma soovitan sul lugeda seda posti: http://www.therulesrevisited.com/2013/03/men-dont-fall-in-love-same-way-women-do.html
    Kogu see blogi on huvitav, kuigi tuleb endale aru anda, et kóik seal on vaid úhe mehe arvamus, niisiis ei saa seda vótta puhta kullana. Aga kui juba mótlema paneb, siis on eesmárki táitnud🙂
    See konkreetne postitus, mis ma sulle linkisin, seletab úsna tápselt, miks sina tunned praegu ennast nii nagu tunned. Ehk et kuigi on tómme ja kóik, siis minu arvates liigud sina armastuse suunas, tema aga on seal, kus alguses oli. Loomulikult on tekkinud hoolimine ja harjumus ja kóik muu, aga tunded kui sellised seisavad paigal? (kúsimárk on pandud meelega, ega ma ju tápselt ei tea)
    Tahan sind lihtsalt hoiatada, et kui vága kaua selliseid poolpiduseid suhteid játkad, siis vóid ise lópuks táiesti puntras olla…

    • Ohoh, see on tõesti hea blogi, hakkan sealt teisi postitusi ka lugema🙂 Ja selle mehe postitus on vägagi loogiline, kui nüüd mõelda.

      Olen isegi sellele mõelnud, et millalgi võin täiesti puntras olla…

  2. Ohoo. Rännaku lõpp-punkt on sõbrannal Santiago? Natuke teemast välja, aga ma leian, et see on tore, ma siinkandis ei ole ühtki teist eestlast veel kohanud🙂

    • Jaa, on küll🙂 Kuid eks ta vaatab, kaua ta jaksab kõndida. Tal konkreetset päevaplaani paigas pole, vbl päris Santiago de Compostelani ei jõua, sest ta ei tea, palju ta päevas jaksab kõndida. Alustab ju Bilbaost ja Santiagoni on üle 500 km, aga homme alustab ja tagasi on Eestis 16-ndal oktoobril – ehk siis umbes viis nädalat kõnnib. Ta tegi ikka väga suure eeltöö ka Eestis, et millistes palveränduritele mõeldud hostelites tasub ööbida ja millistes mitte. Ja kuna ta räägib hispaania keelt C1 tasemel, siis keeleprobleemi tal nagunii ei tekiks🙂

      • Tore, edu tall! Tuleb õigel ajal, varem suvel vaat et ei olnudki hostelites kohti, see suvi on camino ikka väga-väga populaarne olnud üle kogu maailma. Tundub, et Eestis seevastu on ta vähem tuntud, aga seda huvitavam ongi!🙂

      • Jaa, see oli mu sõbranna mõte pikka aega, nüüd siis viib ellu!🙂 Eestlaste hulgas pole see jah nii populaarne, mina näiteks ei suudaks seda teha, sest ma pole eriline kõndija. Kuid imetlen inimesi, kes selle teekonna ette võtavad🙂

  3. Väga hea lugemine, kohe tunda, et kirjutad siiralt ja südamest. Vahepeal neid heietamisi lugedes (need, kus end kordad) tekib küll tunne, et MIKS ma seda loen aga see siin on juba hoopis teine tera!
    Ja tore näha, et oled ise kasvanud ja arenendud Terminaatoriga suheldud aja jooksul. Olen Su pikaaegne lugeja, kuid just viimased pool aastat olen tähele pannud, et mõned postitused on ikka väga head, just see, kuidas sa iseend avastad ja näed uusi tahke.

    • Aitäh heade sõnade eest!🙂 Ma ise tunnen ka niimoodi, et olen edasi arenenud ning näen nii palju uusi tahke, eelkõige endas loomulikult, aga üldiselt ka.

  4. Sa tunned tema suhtes niimoodi ju sellepärast, et Terminaator teeb endalegi teadmata kogemata PUA värki! Kritiseerib sind otsekoheselt, tõukab sind endast eemale, on selline hästi iseseisev/sind oma ellu ei vaja – klassikaline PUA. Mida sitemalt õrna naist koheldakse, seda rohkem teda mehe poole tõmbab, nagu narkootikum vajad uut laksu. Sest see mees jääb alati õige natuke kättesaamisest kaugemale. See tekitabki naistes hormoonimöllu, sa tahad teda alateadlikult vallutada nagu tavalist meest. Ma ei arva, et Terminaator oleks teadlikult PUA, paljudel on see ju naturaalne anne. Aga miks sa ometi pole 2+2 ise kokku pannud, alles sa ju uurisid ise PUA õpetuste kohta? Peaksid uurima siis seda psühholoogia teist külge ka, kuidas see mõjub naise psüühikale ja püüda seda mõista. Kui sa sellest aru saaksid, siis sa ei tunneks ennast enam nii haavatavana ja segaduses olevana.

    • Ma olen sellele mõelnud, loomulikult olen. Kuid PUA-strateegiad on siiski natuke teistmoodi, kuigi jah – ka seal on erinevaid võimalusi.

      Eks ma siis uurin seda teist poolt ka millalgi, pole viimasel ajal üldse sellega tegelenud. Ja seda tean ka, et paljudel meestel ongi see mõnes mõttes loomulik anne.

  5. Printsess, kui nüüd ja praegu pole käes hetk mil tasuks võidelda, siis millal veel? Sa ju ihaldad seda meest kogu südamest!
    Ehk on sinu kord võtta ohjad enda kätte ja teha T.le selgeks mida väärtustada ja mida mitte. Mõlemad mõistate, et see pole ainult seksuaalne sobivus mis teid seob ja sa lihtsalt lased tal minna ja tema lihtsalt läheb…
    Ilmselt on sinu kaasaminek T.ga välistatud seega viimane aeg suhe kinnitada ja leppida esialgu visiitvariandiga. Soome pole ju kaugel…
    Võitle, Printsess, võitle – enne kui pole hilja…

    • Ideena päris ilus, aga Terminaator ei ole minusse armunud, seega pole nagu eriti võimalustki. Ta ei ole mulle kunagi valetanud ka selles mõttes, vaid on alati ausalt öelnud, et ta pole minusse armunud. Nii lihtne see ongi… Ja pealegi, kas ma ise ka üldse olen? Viimasel ajal on kaalukauss küll sinnapoole, et ehk ikka olen, aga ilmselt on erinevad emotsioonid siin rolli mänginud jne. Vbl ma nii väga tahan ette kujutada, et olen temasse armumas/armunud, sest mulle meeldib temaga koos olla, temaga rääkida, temaga seksida jne.

      Tuuleveskitega ei anna võidelda. Ja praegune olukord on just selline.

      • Sellel mehel peab kivist süda olema, kui ta peale sinu nii siirast ja südamlikku tundepuhangut (sinu postitus) ei armuks…mida ta veel tahab?

  6. mina arvan, et jaanika ei tunne armumist ära ka siis kui see talle jalgevahelt sisse poeb ja sinna jääb… aga no mida mina ka tean. See ei ole ju “selline nagu varem on armumised olnud”.

  7. Aga see on fakt, et sina oled temasse armunud, sest ainult armunud inimesed kirjutavad nii. Tundsin selles postituses ära iseenda, kui ma olin kolm aastat tagasi kõrvuni sees.

  8. Mina arvan ka, et sa oled armunud. Armumine ei ole alati ühesugune liblikate ja “ma-ei-saa-hetkegi-sinuta-olek”. Ja ma olen sinu kirjutiste põhjal üsna kindel, et see armumine oleks sul hoopis nõrgem/olematu, kui Terminaator sind lillede ja sõrmustega taga ajaks. Oled ju öelnud, et ta pole tegelikult see ÕIGE sinu jaoks. Ja ma arvan millegipärast, et Terminaator on selline mees, et kuna ta teab, et sa oled temasse armunud, siis tema sinusse ei armu. See ei pea olema tal teadlik otsus, vaid ta lihtsalt tunneb, et oled tal pihus ja see on seda sorti (mitte alati negatiivse) üleolekutunne, mis ei lase armuda. Ma olen seda ise tundnud. Sinna lisandub ka see, et kirjutad temast kui “suurest juhist ja meesfiguurist” oma elus. Egolaks missugune! Loomulikult on see kõik lihtsalt minu arvamus, aga enda järgi tean, et see võib vabalt nii olla. Ja on ju nii, et mida rohkem tema väidab, et pole armunud, seda rohkem sa salamisi mõtled, et “damn, ta võiks ju olla”. Niimoodi hästi-hästi alateadlikult. Sa oled tore ja heasüdamlik, ära lase endale haiget teha!

    • … ja see, et ta sulle mingist “kolin soome ära” juttu hakkas ajama oli puhtalt kontroll, et kuidas sina reageerid. Kas sul on ükskõik või sa lepid asjaga sest “sa ei saa ju mehele ette dikteerida mis ta tegema peab”

      Aga nagu ikka… mida mina ka tean

      • Et sinu nägemuse kohaselt ajas ta lihtsalt kuu aega mulle iba, et läheb vbl Soome? Ma tean, et mehed võivad igasugust juttu rääkida, aga no kammoon… sellist asja ma küll ei usu, et keegi seda lihtsalt kontrollimiseks teeks, milleks selline vaev?

      • et veenduda, et “he owns you”. See kas ja kuidas sa reageerisid… arvestades kui kalkuleerivana sa oled teda kirjeldanud, siis ma olen enamvähem kindel, et nii see on.

      • Seda ma nüüd küll ei arva. Ta võib küll kalkuleeriv olla, aga mitte sellisel tasandil. Soome minek oli tal viimased kuu aega mõttes, nüüd on see lihtsalt kindel.

    • Jaa, olen sinuga täiesti nõus. Olen ise ka sellele mõelnud ja taipan, et alateadlikult tal võibki selline tunne tekkida. Sest ka mul endal on minevikus vastupidise olukorra puhul samasugune tunne tekkinud. Nii et täiesti mõistan, et nii võib olla.

  9. Aga võimalik tõepoolest, et Printsess ei ole armunud. Seekord ehk jäi armumine ära ja Printsess hakkas ühel hetkel hoopis…armastama.
    Tunded on olemas ja need ei paista mitte väikesed olevat. Oluline ongi võimsate tunnete olemasolu.
    Küllap Terminaator ka sulama hakkab kui kaine mõistus alla hakkab andma.

  10. Ükski armumine, armastus või suured tunded teise inimese vastu ei tule tühja koha pealt…selleks on põhjused, see võib tekkida aja jooksul kui ollakse selgusele jõutud. Mida vähem sellele mõelda ja sellest omavahel niiöelda arutleda seda ootamatumalt võite ühel päeval mõista, et jah see ongi see mida nad nimetavad…võimalik, et lihtsalt selleks mida paljud otsivad.Polegi nii oluline kuidas keegi seda heaks arvab nimetada.
    Ma ei saagi aru, mis on sinu või Terminaatori puhul need takistavad asjaolud? Neid polegi ju…

    • No kui mina vbl ehk olen armunud (ma ei tea ise ka), siis Terminaator ei ole ju. See ongi takistav faktor – ja kõige suurem takistav faktor üldse, mis olla saab. Ma usun, et 38-aastane mees saab väga hästi aru, millal ta on armunud ja millal mitte. Kuna tal on ikka päris pikad suhted seljataga ka, siis ilmselt elukogemust jagub, nii et sellise asja tunneb ära😀

      • Miks see takistus peaks olema, et tema armunud ei ole? Armumine on niiehknaa selline nähtus mis üle läheb ja otsa saab. Palun ära sega siinkohal armumist ja armastamist ära omavahel. Armumine võib kaasa aidata armastamisele ja armastuse tekkimisele aga ei pruugi. Armastus võib tekkida tühjast kohast ilma, et oleks mingit armumist üldse kunagi eelnenud asjale.

      • Ja see, et kellelgi on vanust 38 või et tal on kogemusi eelnevate pikkade suhetega see ei mängi siinkohal absoluutselt mingit rolli. Sama hea oleks autojuhilt küsida sellise auto sõiduomaduste kohta detaile millega ta kunagi sõitnud pole. Ja siin ei mängi rolli kas ta on olnud autojuht 2 või 20 aastat või kas ta on omanud ühte autot viis või 15 aastat. Konkreetselt seda autot ei ole omanud ja konkreetselt sellega ei ole sõitnud, seega selle kohta ei tea ta midagi öelda. Iga suhe on ainulaadne (vähemalt mina tahaks küll loota, et on.)

  11. Termikas tahab lihtsalt olla see “käseb, poob ja laseb tüüp”, muid põhjuseid polegi. Küllaltki Eesti mees, ütleks mina.

  12. Kummaline.
    Terminaator väidab, et ta ei ole Printsessi armunud…samas ta väga hoolib, talle väga meeldib, ta naudib vahekorda, tal on koos Printsessiga tore ja hea, ta tahab koos olla, igatseb, tal on seoses Printsessiga mingid tunded, ta mõtleb Printsessi peale igapäevaselt…
    Miks peab viiväga vastu punnima sellele, et see ei ole õige tunne.
    Laske lõdvemaks…:)
    Kurb ja kole oleks küll kui see Terminaator sinuga lihtsalt manipuleeriks oma lõbuks.

    • Ei, ma ei usu, et ta manipuleerib, aga tore võib niisamagi olla. Vbl ta oli lihtsalt vallalisusega nii ära harjunud, et nüüd on tore, kui keegi vahel olemas on? Üksikud hundid vajavad ka vahel tähelepanu😀

      • Manipuleerimine on väga tugev sõna kuigi selle tegevuse alla kuulub ka tahtmatu või väheke suunav käitumine, et saada seda mida ta soovib. See ei pruugi olla pahatahtlik manipuleerimine samas meeste ja naistevaheline suhe oma loomult on manipulatiivne. Isegi kui sa võtad tuntud ütluse “mees on perekonna pea ja naine on kael” siis sellest kõlab läbi manipuleerimine.

      • Henry, oled sa kindel, et mõni päev su netiteisik ei kommenteeri mu blogi?😀 Vahel mind lausa hämmastab, kui arukaid mõtteavaldusi sa suudad genereerida, teine kord aga… tahaks ainult peast kinni võtta ja ohata😀

  13. Ikka mina, äkki sa lihtsalt ei oska (veel) aru saada minu nendest mõttekäikudest!? Või ei oska mina neid lihtsalt sedasi väljendada, et minu mõte kohale jõuaks

  14. “Ka üksikud hundid vajavad vahel tähelepanu” – igatahes on see kaunilt öeldud ning kõlab armsalt ja heasüdamlikult.
    Miks see ometi sulle lausa pisarateni haiget teeb?
    Üksikud hundid võivad oma teadlikus eraldatuses liigselt kalgistuda/karmistuda ja sellest on raske kui mitte võimatu läbi puurida ehk see tajumine võibki sinusuguste õilishingede jaoks talumatult valulik tunduda.
    Terminaatorist ei saa sinu paarilist põhjusel, et sa ei ole võrdväärne. See mittearmumise väide võib olla lohutuslik suitsukate tema poolt. Tegelikkuses sa ilmselt sa oled liiga nõrk tema jaoks.
    Samas Terminaator oma mõistmatuses ei näe, milline päästev väärtus Printsess võiks olla. Tema jaoks.

    • Hmm… Võib-olla olen end valesti väljendanud, aga see ei ole niimoodi, et ma kodus üksinda olles pisaraid Terminaatori pärast valaks. Ma olen temaga koos nutnud umbes neli korda, ma täpselt ei tea, kuid mitte rohkem. Ja kui ma olen nutnud, siis on enamasti põhjused ka hoopis teistsugused olnud, nüüd siis oli see teema, et ta läheb ära… Niisama üksi lambist kodus olles pole ma tema pärast mitte kunagi pisaraid valanud, isegi masenduses pole olnud (ok, kui see blogivärk oli kunagi, siis veits nukker olin küll, tõsi). Et nii nüüd küll ei ole, et pisaratemeri oleks kodus, kui ma temaga koos pole😀 Ma ei igatse teda igapäevaselt ja ma ei pea teda ka kogu aeg nägema. Ega ei näegi ju.

      Kuid jah, saan aru, mida sa öelda tahad. Kusjuures ma ise arvan sama, et tegelikult vajaks Terminaator nagunii oma ellu natuke elukogenumat ja küpsemat naist, ehk ka eneseteadlikumat ning ülbemat? Minu lapsikus lööb vahel ju välja ning Terminaatorile sellised asjad eriti ei meeldi😀

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s