Millised on head flirtimistehnikad? Millised ei ole head flirtimistehnikad? /Üks vahejuhtum minevikust, mis mitte kunagi blogisse ei jõudnud…

Olles elu jooksul päris palju flirtinud, siis võin ma oma kogemuse põhjal rääkida, millised tehnikad on piisavalt head flirtimiseks… ja millised mitte nii head. Kõik oleneb loomulikult olukorrast ja inimesest, sest mis ühele mõjub, ei pruugi teisele üldse mõjuda. Naised peaksid aga meelde jätma selle, et esimese sammu tegemise võiks siiski meestele jätta. Miks? Jah, ma tean, et meie endi idüllilises ühiskonnas elame me võrdõiguslikkus maailmas (loe: meie kõige paremas unenäos vbl tõesti), siis tegelikult tahavad mehed end ikkagi kütina tunda. Kõlab väga primitiivselt, aga niimoodi see on. Minu praegune postitus keskendub loomulikult naiste vaatenurgale – kõiki ma ise küll läbi kogenud pole, aga lisaks olen näinud pealt, kuidas mõned flirtimiskatsed võivad vägagi edukad olla… või siis vastupidi. 

Olles klubis või pubis võib tihti juhtuda, et kuskil istudes kohtuvad kahe inimese silmad. Mida mina noore ja lollina aga tegin – kui meeldiv noormees mulle naeratas, pöörasin ma pilgu ära, punastasin end punapeediks ja tõmbasin peaaegu joogi ka veel kurku. No ma lihtsalt ei julgenud enam sellele noormehele otsa vaadata, sest see tundus kuidagi imelik. Eks seda võis ka mu nooruse ja lolluse arvele ajada, aga mida vanemaks ma sain, seda rohkem ma mõistsin, et selline käitumine on mõttetu. Kuigi ka see võis tegelikult päris edukas käitumine olla (mõned noormehed taipavad, et tegemist on häbeliku neiuga ning tulevad ikkagi rääkima), aga siis ma lihtsalt ei mõistnud, et saab ka hoopis paremini. Jah, kui noormees ei meeldi ning eesmärk ongi see, et ta rääkima ei tuleks, siis on kõige targem pilk ära pöörata või vihaselt jõllitada, aga kui tahtmine oleks, et ta siiski tuleks, on palju edukamaid viise, kuidas see toimida võiks. 

Mida mina aga hiljem tegema hakkasin? Kui noormees oli meeldiv, siis naeratasin vastu ning vaatasin ka piisavalt pikalt otsa, aga siiski mitte nii pikalt, et see juba jõllitamisena tunduks. Pärast piisavalt pikalt otsa vaatamist ja naeratamist pöörasin pilgu ära ning jõin oma jooki või hakkasin sõbrannaga edasi rääkima(üldiselt ma käin sõbrannadega peol), käitudes niimoodi, nagu midagi poleks juhtunud. Ja siis jälle… nagu juhuslikult kohtusid minu ja meeldiva noormehe pilgud, naeratus, pilgumäng jne… Niimoodi läheb üldiselt maksimaalselt kolm kuni neli korda ja siis tuleb meeldiv noormees juba ise rääkima. Vahel ka varem, olenevalt noormehest. Ja kui ei peaks tulema, siis kindel on see, et mina ka esimesena ei läheks😀

Kui noormees juba vestlema tuleb, siis kangestuvad paljud neiud ära – ehk siis ei julge midagi öelda. Täiesti vale käitumine. Või siis teine äärmus, mida ka kasutatakse – naised on nii palju seda Cosmopolitani paska lugenud, et tõsimeeli usuvad, et kui sa räige bitch oled, siis see on ka ülimalt vinge. Ülbusel ja enesekindlusel on vahe sees. Jah, on selliseid mehi, kellele meeldivad väga ülbed naised, aga nende puhul saab enamasti kohe aru, et tegemist on enda arust täiesti alfaisastega, kes seda enamasti endale ainult ette kujutavad, et nad seda on (nagu Ego näiteks). 

Mõnikord on naine nii elevil, et meeldiv noormees temaga rääkima tuli, et ta hakkab sõbrannaga sädistama ja üldse väga ebaloomulikult käituma. Jällegi vale käitumine. Isegi, kui sa esimesest silmapilgust ära armusid, siis ei pea noormees seda teadma, sest kui sa äsja temaga tutvusid, siis võib olla suur tõenäosus, et ta tahab su ainult voodisse viia. Kui sina tahad sama, siis palun väga, aga kui juhtub, et sina päris nii ei taha, siis pole mõtet mehele selliseid trumpe lauale panna – mängurid oskavad seda kohe enda kasuks ära kasutada. 

Mida rohkem mees naisele mainib, et ta on kõige ilusam naine, keda ta eales näinud on (ja muud sellist iba ajab), seda suurem on tõenäosus, et… ta paneks seda naist samal öösel, hommikul tõmbaks oma trussikud jalga ning kaoks nelja tuule poole niimoodi, et teda ei huvitaks selle neiu nimigi, rääkimata telefoninumbrist, et uuesti kohtuda. Jah, alati on erandeid, aga üldiselt mehed, kes ainult seksi peal väljas pole (mis ei tähenda, et neil poleks see mõttes, neil on alati see mõttes, aga mõned isased ajavadki ainult seda taga), ei hakka ka selliseid asju nii palju mainima. Kuna mängurid teavad, et naised armastavad kõrvadega, on nad valmis selliseid asju luuletama, et naist voodisse saada, seega kui sa esimese õhtu jooksul kuuled, kuidas mees näeks sind oma kallimana, tähendab see siiski seda, et ta kindlustab oma tagalat öiseks kepimaratoniks. Esimesel kohtamisel ei mõtle ükski inimene (eriti veel siis, kui tutvutakse baaris), et kas sellest inimesest saab kunagi mu kallim või mitte. Kui läheb nii, siis on hästi, aga kindlasti ei ole see mõttes. Ja kui ka peaks olema, siis seda ei mainita niimoodi. 

Kui lõpuks jõuab kätte see aeg, et noormees ja neiu lähevad kahekesi tantsima, siis juhtub tihti see, et üks osapool on täielik puujalg… Eesti mees teadagi eriline tantsulõvi ei ole, aga mis neidude puhul vägagi tõenäoline on see, et nad on endale 10 cm kontsad alla pannud, millega nad vaevalt liikuda jaksavad, tantsimisest rääkimata. Ilu nõuab küll ohvreid, aga kui sa lähed peole, kus sa tõenäoliselt ka tantsid, siis on kole küll, kui sa oma imeilusatel kingadel mitte ühtegi sammu astuda ei jaksa… Olen juhtunud ühte sellist olukorda lausa pealt nägema, kus noormees ja neiu tutvusid ning kui mõlemad tantsima suundusid, siis mul hakkas viimasest lausa kahju – nimelt naine oli suremas oma kontsade otsas ja kuna see konkreetne mees oli totaalne tantsulõvi, siis ta üsna varsti leidus “uue ohvri”, kes vähemalt natukenegi end liigutada suutis. Keegi ei arvagi, et kõik peaksid väga hästi tantsida oskama, aga kui sa ei suuda nii kõrgetel kontsadel käiagi, siis jäta need parem jalga panemata ning mõjud oma madalates kingades hoopis seksikamalt🙂

Mõnikord läheb aga lausa nii hästi, et kui tantsimine oleks seks, siis… Teate ju küll neid inimesi, kes tantsivad niimoodi, et sädemeid lendavad – ehk siis kirglikult. On suur vahe, kui naine hakkab enda arvates twerkima ja ta arvab, et see mõjub seksikalt (tegelikult enamasti siiski ei mõju) või tantsitaksegi seksikalt, liibuvalt, pigem sensuaalselt lausa. Meeste puhul on olemas ütlus, et kui mees oskab tantsida, siis ta on voodis ka hea. Hmm… Kui ma oma kogemuse peale mõtlen, siis kohati peab paika, aga mitte alati. Kunagi Romantik mainis, et kolumbia naised on selles ütluses lausa nii kinni, et kui mees tantsida ei oska, siis aravavadki nad automaatselt, et nad on voodis ka halvad. Aga noh, kuna Kolumbias sünnivad enamik juba tantsuoskusega, siis on seal need asjad teistmoodi. Kuna Romantikule eriti tantsida ei meeldi, siis ta ei olnud kolumbia naiste seas eriti populaarne, samas Eestis sai ta kohe tähelepanu, sest keskmise eesti mehega võrreldes tantsib ta suhteliselt hästi. Aga siin mängib rolli jälle see tegur, et paljudele eesti naistele meeldivad latiinod, vahet ei ole, kas nad oskavad tantsida või mitte. 

Flirtimine iseenesest ei ole üldse raske. Tihti arvatakse, et kui naine paneb endale vöökleidi selga ja kõrged kontsad alla, siis see ongi juba edukuse võti. Tegelikult on sel vähe pistmist sellega, sest oluline on hoopis see, mis su seest kiirgab. Ei, ei, ma ei taha siin öelda seda, et kui sa kartulikotiga lähed, et siis on 100 meest sul automaatselt järjekorras, aga ka täiesti kamspuni ja ilma meigita on võimalik tutvusi luua (olen sedagi teinud, seega tean, millest räägin). Me kõik oleme ööklubides näinud neid naisi, kes on täiesti lakku täis ning mingi tüübi tähelepanu nii väga tahavad saada, et elavad tal seljas. Ja mis lõpuks juhtub? Lõpuks juhtub ikka see, et kui noormees pole niisama kepist huvitatud (loe: pole huvitatud sellest, et naine ta seksiajal täis oksendab või magama jääb), siis laseb ta oma sõpradega või üksi või kas või oma vaimuga suhteliselt kiiresti jalga. 

Mina ise olen esimesel kohtumisel oma elus seksinud kaks korda. Üks neist kordadest oli Egoga, kellega ma tutvusingi baaris, teine Sihikindlaga, aga temaga olin ma enne internetis 1,5 kuud suhelnud. Seega ei pruugi ka seks esimesel kohtumisel rikkuda ära püsisuhte võimalust (nagu mul Egoga hiljem tekkis). Kuid üldiselt ma olen siiski arvamusel, et kui tahta midagi tõsisemat, ei ole mõtet päris esimesel deidil voodisse ronida. Teadagi, et mehed lahterdavad sellised naised kohe siis mitte püsisuhte naisteks, aga mina naisena teeksin üldiselt ka meeste puhul sama. Tähendab… Mõne inimesega võib sul olla tore seksida, isegi lõbus koos olla, aga sa ei armuks temasse mitte kunagi ära. Nagu Sõdur, Meremees, Seksikas näiteks. Kõik kolm meest sümpatiseerisid mulle ka välimuselt (Meremees eriti, 198 cm pikk ja väga kena), kuid mehed, kelle puhul oli kindel, et ma ei näeks neid kunagi millegi rohkemana. See ei muuda neid minu jaoks halvemaks, sugugi mitte. Lihtsalt nendega ei näeks püsisuhet ja kogu lugu. 

Ja siis on need kahtlased…kelle puhul sa alguses arvad, et sealt ei tuleks nagunii midagi või et nad ei tekita sinus mingit emotsiooni… Nagu Ego, kellesse ma nii armunud olin, aga kelle puhul ma eeldasin, et ma ei saa teda kunagi endale. Emotsionaalselt endale. Või siis Romantik, kes ei tekitanud minus alguses mingeid tundeid, aga hiljem olin omadega ikka päris sillas. Või siis ka Sihikindel, kelle puhul ma pikalt arvasin, et meid ühendaski see ilus nädalavahetus, mil me seksisime, aga kui ta mu blogi pärast minuga enam edasi ei suhelnud, siis lõi ikka hinge küll. Rohkem, kui ma isegi oleksin aimanud. Sest ma olin enne seda kohtumist temaga juba nii pikalt suhelnud. 

Tegelikult Sihikindlaga on ka üksi asi, mis mitte kunagi blogisse ei jõudnud. Kuna nüüdseks on sellest juba nii pikalt möödas, siis vahet pole enam, aga… Kui Sihikindel paar päeva enne mu teist pikka reisi teise Eesti otsa teada sai, et mul see blogi on, siis ta katkestas kogu suhtluse minuga. Kui see katkes, siis olin omadega suht läbi ning otsustasin oma geisõbra Truu juurde Pärnusse nädalavahetuseks minna. Panime nädalavahetusel pidu ning mul oli puhkus… Pühapäeval Tartusse tagasitulemise asemel… otsustasin ma Pärnust Saaremaale sõita. Ma polnud mitte kunagi varem mitte ühegi mehe pärast ekstra sellist sõitu teinud, teadmata, kas ta on üldse kodus vms. 

Ma ähmaselt mäletasin, kus ta elas (suhteliselt lihtne teekond tema koduni). Ma ei helistanud ette, läksin lihtsalt kohale. Ja kui ta ukse avas, siis ta oli ilmselgelt väga üllatunud. Laskis mu siiski sisse, rääkisime umbes tund aega, kus ta ütles, et pärast mind ei usalda ta enam naisi, et tõestasin talle jälle, et naisi ei saa usaldada. Ja samuti ta ütles mulle, et miks ta mulle sellest üldse räägib, kui ta homme nagunii seda kõike blogist loeb… Andsin siis talle lubaduse, et ei kirjuta sellest käigust. Ega kirjutanudki. Ma nutsin täiega, järelikult olin vist temasse armunud, mida ma endalegi tunnistada ei tahtnud. Tema rääkis rohkem, ütles, et teda ei häirinudki see blogi nii palju, vaid pigem see, et keegi teine talle sellest teada andis, et ma ise talle ei rääkinud. Ma siiani imestan, et ma niimoodi kohale sõitsin. Kuid ega ma suurt rääkinud, sest Sihikindel ei lasknud mul midagi öelda. Mida mul olekski nii väga öelda olnud?

Tund aega hiljem kõndisin sealt minema ning oleksin isegi kohe Tartusse tagasi bussiga saanud minna, aga otsustasin ühte hostelisse ööbima jääda. Nutsin terve selle õhtu, saatsin veel Sihikindlale sõnumi, millele ta ei vastanud muidugi. Pärast seda kuivatasin pisarad ja lubasin endale, et saan sellest üle. Saingi, mis mul muud üle jäi. Ja esmaspäeva hommikul sõitsin Tartusse tagasi. 

Ma isegi ei taipa, kuidas ma selle teemaga nüüd siia jõudsin, aga jah😀 Hetkel vast lõpetan ka selle blogi. 

29 thoughts on “Millised on head flirtimistehnikad? Millised ei ole head flirtimistehnikad? /Üks vahejuhtum minevikust, mis mitte kunagi blogisse ei jõudnud…

  1. Kaks asja. Esiteks “ilma meigita on võimalik tutvusi luua”. Tahaks siinkohal inimesi julgustada meigist vähem sõltuma. See pole mingi maagiline imerelv, mis mehi ligi tõmbab. Mina olen terve elu praktiliselt meigivabalt elanud&mul pole eales olnud probleeme meestega tutvumisel. Olen nii 10 aastat aktiivselt meestendusega tegelenud&selle aja peale heal juhul tuleb aastakene kokku, mil ma olen nö üksik olnud. Ülejäänud ajal on alati leidunud mõni tõsisem-mittetõsisem kavaler. Keegi pole meigi puudumisest probleemi teinud, suisa vastupidi, selle kohta on komplimentegi tehtud. Mul on ka tutvusringkonnas mitu sõbrannat, kes meikimist ei harrasta ja nad on ühed ilusamad inimesed, keda tean. Millega ma muidugi ei tee meigi kasutamist maha, ütlen igaks juhuks ära.
    Teiseks “kui tahta midagi tõsisemat, ei ole mõtet päris esimesel deidil voodisse ronida”. No ei tea. Ma olen üks nendest inimestest, kes kohe esimesel kohtumisel teab, kas sellest tuleb midagi tõsisemat või mitte. Kuulan oma sisetunnet&seni pole mööda pannud. Sellisel juhul ma ei näe mõtet mingeid mänge mängida. Oma viimase partneriga me mänge ei mänginud ja see tasus ära, sest nüüdseks oleme abielus.
    Ja mis flirtimisse üldse puutub, siis mingit edvistamist ja sädistamist pole tõesti mõtet harrastada, ole lihtsalt sina ise&sellisel viisil tõmbad ka enda jaoks kõige õigemaid inimesi ligi.

    • Jah, meik on tõesti ülehinnatud, olen sinuga nõus. Ilma selleta saab ka vabalt ja edukalt tutvusi luua, vahel lausa pareminigi. Mul on mitmeid juhuseid nii olnud, et olen peol olnud kampsuniga ja täiesti ilma meigita (sest pole näiteks plaaninudki edasi pubisse või klubisse minna, aga on juhuse tahtel juhtunud) ning need on olnud kõige paremad peod, kus olen just eriti palju tutvunud🙂 Öeldakse ka, et tavaliselt on parim pidu siis, kui sa lähedki ekspromt kohale ehk siis pole end kodus täiega üles löönud vms.

      Hmm… Siis oled sa küll tubli, kui sa esimesel kohtumisel tead, kas sellest tuleb midagi tõsisemat või mitte. Mina näiteks seda küll peaaegu mitte kunagi ei tea. Kui ma nüüd meenutan, siis äkki ainult Esimesega ma seda eeldasin, aga hiljem…Vbl Võrratuga ma tõesti tahtsin juba esimesel kohtumisel, et sellest tuleks midagi, sest liblikad olid kohe nii kõhus, et lausa jube. Omakasupüüdmatu puhul ma kindlasti seda öelda ei osanud, Ego välimusest olin ma lummatud, aga suhtele siiski ei mõelnud ja Romantiku puhul ma välistasin selle võimaluse kohe – polnud mees ju minu tüüpki, liiga lühike jne.

  2. Veidi vale on kirjutada “üks vahejuhtum, mis kunagi blogisse ei ei jõudnud” ja siis see nõnda siin ära kirjutada. Kas see lubadus kehtis sinu jaoks siis ainult mingi kindla ajani?

    M.

    • Jah, on tõesti olukordi, kus teatud lubadus kehtib ainult mingi ajani. Ilmselt teeb see minust halva inimese, sest kui nüüd loogiliselt mõelda, siis ma ilmselt ei oleks tohtinud seda ka nüüd kirjutada. Kuid tahtsin. Isekas, nagu ma vahel olen… kuna nii palju aega on möödunud ka.

  3. Nõus sinu flirtimisõpetustega enamjaolt, kuid lausega “paljudele eesti naistele meeldivad latiinod” ma siiski nõustuda ei taha. Sõltub ilmselt sõpruskonnast, kellega lävida? Mina pigem olen täheldanud, et Eesti naisele meeldib Eesti mees, kogu tema karususega🙂

    • Ilmselt sõltub tutvusringkonnast jah🙂 Kuigi mu enda parimatel sõbrannadel on ka täiesti eesti mehed, nii et ka selle põhjal ei saa ma seda väita. Olenevalt inimesest tõesti🙂

      Mulle meeldivad ka eesti mehed. Minevikus kusjuures ma neist eriti heal arvamusel ei olnud, sest siis tundusid välismaa mehed (eriti latiinod) kõvasti ahvatlevamad. Eks sellega on see asi, et paljudele meeldib see, mida kogu aeg ei saa. Siis ma mõtlesin, et eesti mehed on igavad, aga tegelikult oli asi lihtsalt selles, et ma polnud kohanud neid, kes ei oleks igavad olnud (võinoh, minu jaoks igavad, kellegi teise jaoks vbl mitte). Ja mingi ajani ma mõtlesin, et eesti mehed on ka voodis pigem keskmised, kohati lausa halvad (siis kui mul oli välismaalastega juba päris palju kogemusi), kuid samamoodi… polnud ma kohanud teistsuguseid isendeid. Nüüd ma seda viimast enam ammu ei arva🙂 Vbl on asi ka selles, et olen ise vanemaks saanud ja tean rohkem, mida voodis tahan, seega julgen seda ka väljendada🙂

  4. Kui sa lubasid Sihikindlale,et sa ei kirjuta teie jutuajamisest siia, siis miks sa seda lubadust rikkusid? Olgugi et aega on mööda läinud, aga lubadus on lubadus. Või sinu jaoks mitte?

    • Vot siinkohal mu mälu hakib, sest ma ei tea enam, kas ma lubasin või lihtsalt mainisin, et ei kirjuta. Ilmselt tõesti lubasin. Kuid eile tundsin, et tahan sellest kirjutada.

      Lubadus on minu jaoks enamasti lubadus, aga on olukordi, kus need tõesti enam ei kehti. Jah, ilmselt näitab see mind halva inimesena, aga keegi meist pole täiuslik.

  5. Mind vist ka mingi sellise olukorra kirjeldus aastaid hiljem ei häiriks enam..siis on sellest nagunii distants tekkinud ju..kui see jah mingi eriti mõnitav, nime ja pildiga või piinlilkke seike just esile ei too😀

    • Sõna pilt tekitab minus külmavärinaid, sest ma kahjuks olen kunagi siia ju Võrratu pildi paariks päevaks üles pannud😀 Nüüd ma muidugi kahetsen seda, aga jah, mis sa enam ära teed. Enda arvates tahtsin kätte maksta ja naistele hoiatuseks panna, aga noh… Ma enam ei arva, et see noormees oleks halb, lihtsalt ta polnud minu jaoks😀

  6. Minu elu ainus üheöösuhe (loe: esimesel õhtul voodisse ronimine) kestab näiteks üheteistkümnendat aastat😉 Nüüdseks muidugi juba koos laste, abielu ja oma koduga. Varasemalt polnud kunagi kellegil lasknud end nö ära rääkida, aga sel korral läks teisiti. Ja võime täiesti puhta südamega öelda, et oleme ka alates sellest samast päevast kuni siiani koos. Tülisid ja arusaamatusi tuleb loomulikult ette, kuid selle üheteist aasta jooksul ei ole me kordagi olnud lahus ja tülid on kõik järgmiseks päevaks hiljemalt oma lõpu leidnud🙂

  7. Ma arvan, et see oli halb otsus kirjutada siia sellest Sihikindla asjast. Isegi kui sa talle otseselt ei LUBANUD, et sa ei kirjuta, siis ka mainimine, et sa ei kirjuta, on sisuliselt ju lubadus, kas mitte? Seda enam, et vabanduseks kirjutad stiilis, et „aga ma ju tahtsin” – nagu väike laps. Ja veel, et „ah see lubadus on ju aegunud”.
    Lisad veel juurde, et aga ma olengi ebatäiuslik – ja seega on justnagu vabandatud see kergelt alatu tegu ja lapsikult oma tujude järgi toimimine, hoolimata teistest inimestest ja nende tunnetest …
    Üldse, milleks oli sellest vaja kirjutada? Ei haakunud see ju otseselt flirtimisteemaga. Loetu põhjal on mulle jäänud mulje, et Sihikindel ei ole sulle ju kuidagi sihilikult haiget teinud, vaid käitus minu meelest üsna ootuspäraselt ja loogiliselt.
    Muidu oled ju sümpaatne ja arukas tüdruk ja senimaani on mulle tundunud, et ka suht empaatiline, aga vist eksisin😦

    Mitte et ma arvaks, et sinu kirjutamine kuidagi nüüd kohutavalt Sihikindla tundeid haavas või tema elu ära rikkus või muud sellist. Kirjutatus polegi ju midagi Sihikindlat halvustavat või halvast küljest näitavat.
    Lihtsalt sellise kirjutamisOTSUSE tegemine näitab sind minule kui suht pikaaegsele lugejale natuke uuest valgusest. Kas ma olen ainuke?

    • Nu sa võimalik, et ei näinud selle võrratu pildiga postitust või babulja nimega postitust, ma võrdsustaks selle nende eelmainitutega. Teretulemast klubisse

      • Võrrtu pilt oli, tunnistan. Babuulja nimega postitust? Babuulja pärisnime pole mina kunagi maininud, samuti muutsin kommentaariumis ära kõik need kohad, kus keegi tema pärisnime mainis (panin Babuulja selle asemele). Babuulja pseudonüümina pole mingi saladus, sellest hakkasid sa ise esimesena kirjutama, pealegi oli see tema blogi kasutajanimi kunagi, avaliku blogi kusjuures.

      • Meenuta nüüd miks meie vahel see tüli tekkis! Kas ma helistasin ja palusin sul postitust muuta? Ja sa vastasid, et sa põhimõtteliselt ei muuda oma postitusi. See käis ka kommentaaride kohta. Kuna sina olid nii põhimõtteline siis olin ka mina seda. See oli see miks see tüli alguse sai. Miks mina seda isiklikult võtsin, see oli minu asi aga kui kolmandale inimesele hakatakse töö e-mailidele saatma ähvarduskirju, siis see on ebanormaalne.

      • Ähvarduskirju Babuulja töömeilidele? Mina ei tea sellest midagi, teadsin vaid seda, et mõned mu lugejad kirjutasid talle Facebooki seoses kogu selle draamaga (mida Babuulja mulle oma viimases kirjas ka mainis ja mille tõttu ma üldse otsutasin need postitused lõpuks parooli alla panna). See nüüd küll minu süü pole, et tema isik nii lihtsalt googeldatav oli/on.

        Nii et jah, sinu pärast ma neid otsuseid ei teinud, tegingi Babuulja pärast.

      • No see, et sina seda ei teadnud ei muuda fakti olematuks. Fakt on aga ka see, et ma palusin sul see eemaldada, sa keeldusid. Paroolialla panid sa selle pärast seda kui sa olid temaga kirjutanud ja mina olin sinu isiku avalikuks teinud. Oleks sa selle kohe eemaldanud poleks sealt edasi asi ka läinud. Sa ise jäid hiljaks samas nüüd süüdistad mind, et mina olen paha ja vastik.

      • See kuidas sina sefa tõlgendad see ei muuda fakti ikkagi olematuks. Sinu asibeiboleks olnud üldse panna kahtlusealla kas see on vaja eemaldada või mitte. Ükskõik kas põhjuseks oleks olnud see, et kellelegi kellest sa seal kirjutasid see ei meeldi või see, et tänu sellele tslle ähvarduskirju saadetakse.

  8. Mul on kurb kuulda, et su arvamus minust nüüd langes. Minus on hästi palju erinevaid tahke tegelikult ja kohati ma täiesti mõistan, miks su arvamus minust nüüd langes.

    Ma ei oska öelda, miks ma sellest just nüüd kirjutasin. Oleksin võinud jah kirjutamata jätta, aga tundus, et on õige. Ma olen viimased paar nädalat üldse teistsugune olnud, mitte parem ega halvem kui varem, aga teistsugune. Rohkem omades mõtetes, tõsisem, igal juhul teistsugune. Loogiliselt võttes peaks see käitumine mind just täiskasvanulikmaks tegema, aga ju vahel siiski ei tee.

    Ning Sihikindel käituski ootuspäraselt, ma ei heida talle midagi ette. Ning ta ei teinudki midagi valesti, mina olin see, kes siis valesti käitus.
    Vahel teen ma oma otsuseid emotsioonide ajendil, täpselt nagu see sõit sinna või see praegune otsus sellest kirjutada.

  9. Võrdle ennast, Jaanika. Võrdle ennast sellega, kes sa paar aastat tagasi olid, ning näed väga suurt erinevust. Püsilugejana saan öelda, et oled nii palju tuure maha võtnud, lausa palju toredamaks inimeseks muutunud. Kui sa selle blogiga alustasid, siis tundusid mulle täielik mõrd. Edasi lugedes nägin aga sinu arengut. Tundub, et aina paremuse poole, vahel küll koperdad pisut, aga aastad on oma töö teinud. Areng on märgatav.

  10. Oh sa sindrinahk. Sain just aru, et Sihikindla puhul on tegu ühe mu kunagise hea tuttavaga/koolivennaga :O

    Sellised avastused siis.. Eesti on väike, mis sa teed🙂

    • Ära sa mitte märgi😀 Mul just eelmine nädalavahetus oli see värk, kus ma sain teada, et Terminaatori sõber, Terminaatori eks ja isegi Terminaator ise teavad Meremeest😀 Terminaator on teda küll vähe näinud, aga Terminaatori sõber ja ta eks teadsid teda kunagi väga hästi😀

      • Nii nunnu, nagu six degrees of separation, aga mängime meestega, kellega Printses son maganud.

  11. Terminaatori naabrimuti sõbranna kolmanda eksi vanaema praegune boonustega sõber lubas Terminaatori passiandmed ja pildi Perekooli üles panna kui see kaagutamine siin jätkub…Kes hiljem naerab, naerab aremini.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s