Kuidas ma juhuslikult Esimest nägin…

Sõitsin mina eile rahulikult bussis, päikeseprillid peas nagu tavaliselt, omas maailmas… nagu ma tavaliselt olen. Järsku helises telefon ja kui nägin, et helistajaks on Esimene, siis mõtlesin, et mu telefon paneb omadega vist pange, sest kuigi ma oma esimese eksiga vahel Facebookis suhtlen, siis üldiselt me teineteisele küll ei helista (kui ainult sünnipäevadel vms). Et nii bestikad me nüüd küll pole, et kogu aeg teineteisele helistaks.

Esimene: Tsau, mis teed?

Printsess: Ei midagi erilist, bussis olen, mis ise?

Esimene: Vaata bussi teise otsa.

Printsess: Sa oled ka siin bussis?

Kuna ma olin omadega puhta pime, siis ma ei näinud teda. Hiljem liikusin sinna, kus ta istus, siis ta tuli ka sealt ära, sest mingi naine istus ta kõrval. Istusime siis kõrvuti ja rääkisime, viimati nägime vist novembris linnas teineteist, enne seda eelmisel suvel. Esimene ütles, et ma ei kannagi enam ainult teksaseid (Terminaatori kingitud suvekleit oli seljas).

Naljakas ja omamoodi tore oli teda juhuslikult näha, ka tema on endiselt vallaline, sest ta arvab, et naistega on üks suur jama (haha, see arvamus kujunes vist pärast mind :D). Kuigi me näeme teineteist väga harva ja suht juhuslikult, siis alati on tunne, nagu räägiks vana hea sõbraga.

Esimene: Sa pead endiselt seda oma avalikku blogi?

Printsess: Ikka, kuidas siis muidu?😀

Esimene: Minust ka kirjutad vahel või? Peaks lugema jälle, kunagi natuke lugesin, kui keegi mulle postkasti selle lingi viskas😀

Printsess: Jaa, olen sinust vahel ikka kirjutanud, aga ainult head, ära muretse😀

Läksime ka samas peatuses maha, rääkisime veel veidike. Esimene oli juurde võtnud, märgavatalt võrreldes novembriga, kui ma teda viimati nägin. Ega ma mainisin talle ka seda, ta ütles, et teab jaa, sest istuv töö mõjub niimoodi, mulle ta ütles, et kui ta viimati mind nägi, siis mul olid põsed ka rohkem punnis, aga nüüd olen vist alla võtnud😀 Ütlesin, et ei tea, kas novembriga võrreldes olen, aga kogu Tallinnas elamisega küll jah.

Esimene läheb varsti sõjaväkke ära, rääkisime sellest ja mõtlesime, et kunagi võiks lausa kohvi jooma minna (võinoh, pigem kakaod minu puhul, sest kohvi joon ma üliharva). Kuna Esimene pidudel ei käi ning alkoholi joob umbes viis korda aastas, siis kuhugi pubisse või baari ei saa temaga kunagi minna (mis oligi siis probleemiks, kui me koos olime, sest mina armastasin väljas käimist, aga talle see ei meeldinud, siiani ei meeldi).

Kui hüvasti jätsime, siis kallistasime korraks, hiljem ta hellas mulle ka, rääkisime veel natuke aega ja viskasime nalja. Seda ta teadis, et olin vahepeal Romantikuga koos ja et lahku läksime. “Mõned asjad ei muutu kunagi, Jaanika. Sul on ikka seda põnevust vaja. Ja sellised suhted nagu sul minuga omal ajal oli, on sinu jaoks igavad.” (Hmm, see kõik tuli hiljem, sest Esimene jättis minu siis maha). Ütlesingi talle, et ärgu ajagu pada, sest tema oli see, kes mu siis 18-aastaselt maha jättis ja ma kogu meessoole kätte tahtsin maksta😀

Ta meenutas seda, kuidas ma tema juures esimest korda ööbisin, kui äsja 17 saanud olin. Esimene oli juba suure aseme endale põrandale maha laotanud (kuna tal siis vist madratist polnud, siis megalt tekke pannud, et natuke pehmem oleks vms) ja siis järsku Jaanika mainib: “Hmm, see voodi on küllalt lai, me mahume mõlemad siia ära, sa ei pea põrandal magama.” Ja eks me siis olimegi teineteise kaisus, aga ma jätsin isegi rinnahoidjad siis selga, sest minu jaoks oli see esimene kord üldse mingi noormehe juures ööbida. See oli detsembris 2006, seksini jõusime me alles juulis 2007 (aga noh, meil oli kaugsuhe ka, alguses ei näinud me teineteist nii tihti, tema Tallinnas, ma Tartus, pealegi olime me mõlemad siis süütud). See, kuidas me tutvusime, on omaette teema, sest me olime lihtsalt teineteise msnis ja me siiani ei tea, kuidas me sinna saime. Ma mäletan, et ta logis kogu aeg sisse ja ma mõtlesin, et kes see veel on, siis ühel hetkel ta hakkas minuga rääkima (mu msninimi oli hispaania keeles ja ta küsis, mis see tähendab). Esimene kord küsis ta seda juunis 2006, aga siis mul polnud kodus veel netti, seega käisin kuskil raamatukogus või internetikohvikus. Hiljem küsis septembris uuesti sedasama ja pärast hakkasimegi suhtlema. Mina tol ajal sebisin veel Koledaga (jällegi tallinna noormees, mis mul nende pealinlastega alati oli :D), kes nii väga ootas, millal ma oma süütuse talle kingiksin (noormees oli siis 19 ja minu jaoks oli natuke kummaline, et tema ka endiselt veel süütu oli). Kuid ma tajusin, et tema pole küll päris õige noormees, kellele oma süütust kinkida ja siis ma vist rääkisin Esimesele ka seda, tol ajal olime veel täiesti msnituttavad, muud midagi.

Ja hiljem hakkasimegi Esimesega rohkem suhtlema ja nägime teineteist novembris esimest korda (Koledaga lõppeski asi septembris ära). Ma pidin klassiga Tallinnasse Linnahalli teatrisse minema ja meie lollakas buss hilines üle tunni, seega helistasin Esimesele, et jään hiljaks (“Issand jumal, mis kriiskav hääl sul oli, ma pidin telefoni nii kaugele kõrva äärest panema,” on hiljem Esimene kommenteerinud. Jah, tean seda isegi :D). Kõigepealt pidime aga Kumusse suunduma, kus mina juba mitu korda käinud olin, seega otsustasin, et ma sinna ei lähe ning saan Esimesega sellel ajal hoopis kokku. Bussis suutsin oma jopeluku katki teha, mida mu kallid klassiõed parandada üritasid, mina olin muidugi paanikas, sest ma ei tahtnud esimesele deidile niimoodi minna😀 Ma heameelega oleksin siis vist üldse minemata jätnud, aga kuna vaeseke oli mind Kumu juures juba niigi pikalt oodanud, siis ma ei saanud teda ometi alt vedada.

Kui ma siis läksin, siis kõik mu klassikaaslased vaatasid meid ja suht omamoodi oli, aga noh😀 Käisime mingis kohvikus saiakesi söömas, aga need pudisesid nii megalt, et ma ei suutnud neid lõpuni süüa. Ilmselt olin omadega suht pilves ka õnnest, sest armusin ju esimest silmapilgust ära.

Ja kui Linnahalli juurde jõudsime, siis oli teatrini veel natuke aega, istusime seal väljas, mu pea oli ta õlal ja kõik oli nii tore. Jama oli aga selles, et mu pilet oli sõbranna käes, aga ma ei saanud teda kätte. Kui ta lõpuks kätte sain, siis tuli välja, et ta oli klassijuhatajale pileti edasi andnud. Siis helistasin oma geisõbrale Truule (jah, Truu oli mu klassivend gümnaasiumis, seal me sõpradeks saimegi), et ta mu klassijuhataja teatri ette saadaks, muidu ma ei saa sisse. Ja niimoodi ma siis teatrisse läksingi. Sain oma pileti kätte, vaatasin korraks tagasi… ja siis jooksime Esimesega mõlemad teineteist kallistama nagu ülejäänud maailma enam ei eksisteeriks.

Kui pärast teatrit Tartusse tagasi sõitsime ja ma öösel kell 02.00 kodus olin, siis oli Esimene msnis. Mu juuksed lõhnasid tema järele ning ma täiega kaifisin seda ning me varahommikuni rääkisime sellest, kuidas see oli ikka nii ideaalne deit. Ja sealt saidki alguse need pikad msniõhtud ja õhtused telefonikõned, sest pärast seda nägime me alles kuu aega hiljem.

Ma vist ei viitsi enam tavakasutajatega seda Flirticu katset teha ning varsti lisan sinna pildid tagasi😀 Üks populaarne mees vastas vist veel, küsides: “Kas sinu kohta saab sama öelda?” (olin kirjutnud, et ta näeb hot välja).

Valijaga(see pick-up artist) olen Facebookis rääkinud, nüüd on ta Stockholmis. Ütles, et Oslos ta väga palju ei mänginudki, sest veetis rohkem sõpradega aega.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s