Kui üle pika aja jälle korralikult palju pidutsed!/ Kui lähed liiga ülbeks kätte ning kasutad seda ära, et sul on mõne inimese korterivõtmed olemas/ Kui eksiga kohtudes oled sa õnnelik, et sa teda enam ei igatse…/ Kõik muud jutud ka

Juudas, ma ei tea, kust kirjutamist alustada, vahepeal olen lihtsalt nii palju väljas käinud, et ise ka ei usu😀 Sel korral ma kronoloogilises järjekorras ei lähe, vaid räägin kõigepealt eilsest peost, Tartust kirjutan siis postituses natuke hiljem.

Eile läks mu klubisüütus Tallinnas (oot, oot, ma tean, mida te mõtlete, aga see pole see! :D). Nimelt polnud ma varem mitte kunagi üheski klubis Tallinnas käinud, ikka ainult pubides ja baarides enamasti. Olgu, ühe korra olin Venusesse kunagi sisenenud, aga umbes kaheks minutiks, seega see ei loe. Ka eile viisid minu ja mu endise kursaõe teed just nimelt Venusesse – pidu ise oli päris okei. Aga no kuna esimene tund olid joogid poole hinnaga, siis võtsime sõbrannaga kohe kaks megasuurt rummi ehk siis kahe peale kokku neli (siis kui umbes kaks inimest veel klubis peale meie oli :D), aga ma alati unustan, et ma kannan alkoholi megavähe, seega pärast neid rumme ei oleks ma tohtinud siidrit enam võtta😀 Nii et jah, mul hakkas paha ja pidin korraks potti kallistamas käima ja enne seda just WC-poole liikudes juhtusin ma nägema ühte pooleldi itaallast/pooleldi ameeriklast, kellega ma kunagi Viru keskuse ees korraks rääkima jäin, see oli vist oktoobris (ta tuli midagi küsima ja siis jäime natuke edasi rääkima). Ta ütles, et me oleme vist kohtunud, ma ütlesin, et oleme jah, aga rohkem mul aega rääkida ei olnud, ma ei hakanud talle ju ometi seletama, et kui sa minuga veel paar sõna räägid, siis võib asi sinu jaoks päris inetult lõppeda, sest ma lihtsalt oksendan su täis😀

Hiljem oli juba päris okei olla, juhtusin seda tüüpi veel paar korda nägema, ta tantsis isegi meiega natuke. Aga jah, ma tundsin end jälle elavana, sest ma pole nii ammu pidudel käinud. Samas on sellega ka see lugu, et ma ei jaksa enam niimoodi pidutseda nagu vanasti… Kas asi on selles, et kuna ma enam nii palju ei pidutse, siis pole seda harjumust enam? Tantsida ka ei jaksa enam nii palju, lausa jube tegelikult ju.

Klubist tõmbasime kuskil 03.00 ajal juttu ning teed viisid Nimeta baari. Mul on vahel tunne, et just seal baaris käivad just need inimesed, kes öösaateid vaatavad, sest jällegi just seal ukse ees hõigati mulle: “Night Chat, Night Chat!”😀 Mingid noored tüübid oli. Kui ma olin 2,5 kuud saatejuht olnud ning siis sõbrannaga seal baaris olime, märkasin ma järsku, et mingid tüübid hõikavad mu nime ja kui ma siis sõbrannalt küsisin, et kus nad mind teavad, ütles tema, et küll ma olen totuke, ilmselt saatest ikka😀. Ja niimoodi kusjuures oligi, umbes neli 20-aastast noormeest tulid tol peol meie juurde ja hakkasid täiega küsima, et a la, kaua sa siis selle tüübiga veel edasi rääkisid, kas tal lõpuks õnnestus su number saada, sa mainisid, et sa päriselus näed hoopis teistsugune välja kui saates, et tänaval ilmselt ära ei tunneks (sest tavaliselt olen ma suvel juuksed kinni ning päikseprillid ees, ma mõtlen siis just niisama tänaval chillides), aga tegelikult ei näe ju jne. Tol korral küsiti baaridaamilt marker ning ma sain ühele tüübile nii-öelda nalja pärast oma “autogrammi” anda, haha😀 Ja eks Tartus on ka paar korda ära tuntud ja rääkima tuldud, üks kord hõigati järele Night Chati Jaanika. Ja üks kord helistas üks tüüp saatess, kes ütles, et oli mind sõbrannaga Kapriisis söömas näinud (see oli siis, kui Rentsiga seal söömas käisin, mai alguses), aga ta ei julgenud tere ka ütlema tulla, sest pole viisakas ju niimoodi segada.

Nimeta baaris oli pidu juba hoopis vingem, sest muusika oli parem. Ja ma olen vist rohkem baariusku kui klubiusku😀 Vahepeal tuli mingi välismaalane meiega rääkima ja me pidime pakkuma, kust ta pärit on. Ta oli rastadega ning päris raske oli pakkuda, aga kui lõpuks teada saime, et türklane, siis eks me olime üllatunud, sest seda me poleks küll osanud aimata, tema sõber oli Peruust pärit, seega paar lauset vahetasime ka hispaania keeles. Siis tantsisime mingit noorte eesti tüüpidega, aga need olid tõesti umbes 20-nesed😀 Kuna mu sõbranna on 28, siis tema jaoks eriti noored.

Sealt lahkusime kuskil 05.00 ajal, läksime veel Locasse sööma ja kuigi sõbranna alguses plaanis minu juurde ööseks jääda, otsustas ta siiski esimese rongiga Tartusse tagasi minna (ta elab Tartus). Saatsin ta siis rongile ära ja purjus peaga tulevad mul alati “geniaalsed” mõtted – nimelt tahtsin ma kohutavalt Terminaatori kaissu ja kuna mul ju on ta korterivõtmed, siis mõtlesin, et eks ma lähen talle siis kaissu. Aga need olid mul kodus (ja kui Terminaator magab, siis ta ei kuule ühtegi telefonihelinat ega midagi, raske unega :D), seega ma läksin taksoga koju, lasin taksol kaks minutit oodata ja võtsin need võtmed ja edasi suundusin siis Termika juurde.

Tegelikult polnud see üldse ilus käitumine, sest ega meil ju mingit kindlat kokkulepet ei olnud, et ma pärast pidu tema juurde lähen, nii et kui ma täis kui tarakan tema toas maandusin (ja enne seda olin ma muidugi tema toauksega võidelnud, sest see käib nii raskelt lahti, seega ta avas selle lõpuks ise :D), siis oli veider küll, aga pahane ta õnneks ei olnud. Sest tegelikult ei ole see viisakas, kui niimoodi lihtsalt sisse trügida, aga purjus peaga ei ole ma kunagi eriti viisakas.

Täna päeval tõi ta siis mu koju ja ma ütlesin ka talle, et iga kord sellise pohmakaga ma luban, et ma enam kunagi ei joo, haha😀 Terminaator ütles, tema selliseid lubadusi ei anna, sest miks ta ikka iseendale valetama peaks😀

Reede öösel olin ka Termika juures, siis oli suur tudumisralli, sest ma olin oma Tartu reisist nii magamata, kogu aeg olin seal peol ju põhimõtteliselt. See on see, kui Tartusse nii harva satud. Pealegi on mul Tartuga see teema, et kui ma seal olen, siis ma lihtsalt PEAN peole minema, sest muidu mul on selline tunne, et ma mandun. Tallinnas mul seda probleemi pole, aga Tartus on. Ma ei teagi, millest see tulla võiks.

Tartus käisin selle sama kursaõega Atlantises peol. Samuti sain kokku ka oma vana töökaaslase Tagasihoidlikuga (tema oli see noormees, kellega ma siis koos töötasin, kui Võrratuga suhtes olin ja kõik töökaaslased meid paari panid. Kuna me tulime samal päeval ja olime koos uued ning rohelised, siis alguses hoidsimegi rohkem omaette, hiljem läks tema õhtusesse vahetusesse üle, aga ühisüritused ja peod olid ikka koos mõlemal vahetusel). Ma polnud teda 1,5 aastat näinud, väga tore oli🙂 Käisime väljas ja rääkisime tühjast-tähjast, meenutasime vanu aegu, kui teda õhtuse vahetuse parimaks suhtlejaks valiti ning mind päevase vahetuse (mina sain ka ülejäänud kolm auhinda endale, seega neljast auhinnast neli panin ka kinni, vahel on hea meenutada seda :D). Ma olin õnnelik, et minu parima suhtleja auhinnaks tol korral oli uus digikas (sest siis oli mul vana just katki ka läinud) ja tal oli ainult suur spordikott😀 Ma spordikotti küll ei oleks tahtnud saada.

Käisime ka vanu töökaaslasi vaatamas, aga kahjuks meie endisel ülemusel oli just puhkus. Viisime ka kommikarbi ja koogi. Nii palju uusi nägusid oli, sest ega müügitööl keegi väga kaua pidama ei jää, ainult mõned vanad kalad olid veel sellest ajast alles, kui meie seal töötasime. Kontor oli ka vahepeal uuenenud ehk palju kaasaegsemaks läinud. Ma pole kunagi müügiinimene tegelikult olnud, kuigi mul läks see asi alati keskmisest paremini. Kuid sellega on ka see teema, et periooditi, sest kui enam ei viitsinud, siis hakkasid tulemused ka kehvemaks minema.

Nii, siis ma nägin veel Võrratu eksi. Mäletate ju, et ma sain temaga pärast Võrratuga lahkuminekut läbi? Ma polnud teda ka sada aastat näinud ja kui teda nüüd nägin, siis üllatusin, sest tal oli imepisike kõht ees (ta pidi küll ise sellele tähelepanu juhtima, seda seda ei olnud veel märgata). Nimelt tutvus ta kuus kuud tagasi Flirticus ühe noormehega ja nüüd on ta juba kaks kuud rase olnud. Vat, kui kiiresti asjad edenevad. Ma küll kohe küsisin, et kas tegemist on tööõnnetusega, aga ta kinnitas mulle, et mitte, sest nad tahtsidki last. Nojah, kui nii kiiresti saab selgeks, et tahetakse koos olla ja lapsevanemateks saada, siis mis seal ikka. Võrratu eks mainis, et Võrratu vanaema on talle paar korda hellanud ning üks kord mainis, et ta vaatavat mu saateid (mida ma nagunii juba teadsin). Õnneks olevat ta nüüd Võrratu eksi rahule jätnud, aga palus andeks selle eest, et teda kunagi taignarulliga mööda Anne kanalit taga ajas (minul nii “hästi” õnneks veel ei läinud :D). Ma vahel mõtlen, et kas see inimene, kes erinevates foorumites minu kohta kräppi lennutab, ongi ehk Võrratu vanaema, sest kuna too daam on grammatikas väga hea ja see inimene, kes seda teeb, on ka väga hea… Võrratu ilmselgelt see olla ei saa, sest tema niimoodi lauseid vorpida ei suudaks, kus kõik komad nii õigesti pandud on. Aga ma ei tea muidugi, vbl pole see ka Võrratu vanaema.

Romantikut nägin ka. Käisime koos söömas, umbes tunnikese rääkisime (tema lõunapausi ajal). Kui nägime, siis korraks kallistasime ja väikse põsemusi tegi ta ka. Kallistasime ka siis, kui hüvasti jätsime.

Ma tegelikult mõtlesin enne seda kohtumist, mis tunded mind teda nähes võiksid valdada, et kas hakkan igatsema vms. Ja kusjuures ei hakanud. Absoluutselt mitte. Kordagi ei tekkinud seda tunnet, et tahaks temaga uuesti koos olla. Olime need sõbrad, kes me enne suhtesse astumist olime. Sain küll teada, et pärast mind on ta uuesti naistemagnetiks hakanud, sest see naine, kes hispaania keelt rääkis, on ka nüüd ajalugu. Nüüd on tal keegi, kes hispaania keelt ei räägi, seega suhtlevad inglise keeles (aga jällegi eestlane, sest Romantikule meeldivad eesti naised). Ma siis ütlesingi talle, et päris kiire mees ikka, ta mainis, et asjad lihtsalt läksid nii, sest sellele ühele naisele ei meeldinud see, et ta korea naisega oli seksinud ( teadis teda, seega oli imelik olukord tekkinud). Ja Romantik mainis, et kuna ta seksib üks naine korraga, siis on ta eelmised flingid enne uue juurde jõudmist ära lõpetanud (või siis on nemad lõpetanud). Mina rääkisin Romantikule, et Terminaatorile ei meeldi mu blogi ja Romantik ütles, et ta täiesti mõistab seda, sest kui ta eestlane oleks, siis talle ka see ei meeldiks, aga tema puhul oli hea see, et googlega ta ei viitsinud seda väga tõlkida, sest see pani nagunii omadega võssa😀

Ütlesin talle, et olen Flirticus tagasi ja Romantik mainis, et siis on teada värk, mis edasi saab😀 Haha, ma ütlesin, et vallalisena oleme me mõlemad suhteliselt sarnased, ta tunnistas, et vist tõesti. Kuid muidu läheb tal okeilt, päris töiselt siiski (sügisest jällegi ka ülikool lisaks). Ja ütles, et see on tema jaoks kõige tähtsam ning ka praegu selle naise puhul ei ole tegemist niivõrd tõsise suhtega, vaid ta võtab asja pigem vabalt. Et suhe ei ole tema jaoks primaarne.

Aga tore oli teda näha ja veel toredam oli veenduda, et ma temast üle olen saanud. Tegelikult kõige toredam on hoopis see, et ma mõne eksiga ka normaalse suhtluse suudan säilitada, sest viimased kaks läksid ju suure tormiga lahku (Ego ja Võrratu).

Nii, siis sõbrannadega käisime väljas istumas. Kuna kaks neist elavad välismaal, siis neid ma näengi umbes aastas korra. Üks sõbranna mainis, et itaalia mehed on tema meelest voodis parimad, tema kogemuse põhjal siis. Kuna mul itaalia meestega kogemus puudub (ma vist pole isegi ühegi itaallasega suudelnud, vähemalt hetkel küll ei meenu, et oleks), siis ma ei osanud kaasa rääkida, aga sain öelda, et latiinod on ikka krdi head😀 Kuigi… ma olen ju maininud, et oma parimad seksikogemused olen ma saanud siiski eesti meestega. Ja nii ongi. Jah, latiinod on kõik seal topis väga kõrgel kohal, aga siiski mitte päris esimesed😀

Ja selline mu Tartu reis siis oli, kokku magasin selle jooksul umbes viis- kuus tundi😀 Ja Tartus olin kuskil 36 tundi. Suutsin ka oma õega tülli minna, sest ta arvas, et ma peaksin ta lapsi hoidma, aga kuna mul olid kõik plaanid juba tehtud (ja eriti arvestades seda, et ma olen viimasel ajal Tartusse megaharva juhtunud, sest mul olid kogu aeg saated, nüüd on natuke lebom, sest teine saatejuht on lisaks), siis see ei sobinud minu graafikuga. Ja pealegi mu isa hoidis neid, ta saab nende hoidmisega suurepäraselt hakkama (üks oli lihtsalt haigeks jäänud, seega tuli ekspromt). Lõpuks mu õde nähvaski mulle telefonis, et minu peale ei saa kunagi kindel olla jne. Ma tõesti austan oma õde, ta on mind päris mitu korda jamast välja aidanud (näiteks siis, kui ma Prantsusmaal omadega pekkis olin ja veel vaesemana tagasi tulin, kui sinna minnes, siis oli tema see, kes mu tagasisõidupiletid kinni maksis), aga ma olen ta lapsi nii palju elus hoidnud, see tal aga meeles ei ole. Ja hiljem hakkas ta mu Facebooki staatuse puhul täiega ära panema (mul oli staatuseks see, et minu meelest pole tore, kui oma 8-10 aastaste laste puhul nende emad veel nendega nii-öelda titakeeles räägivad, olen seda bussis tihti kuulnud), et kuna mul endal kogemus puudub, siis ma võiksin mitte sel teemal sõna võtta, sest mitte kedagi nagunii ei huvita mu arvamus… Ma siis kommnteerisingi vastu, et nüüd elad oma solvumist mu staatust kommenteerides välja või, millele ta lisas, et ta ei ela, sest ta nagunii enam ei looda kunagi mu peale, ma siis vastasin, et ma avalikult ei hakka parem ütlema, mida ma asjast arvan, sest muidu läheme täiesti tülli… Nojah, teema juurde aga tagasi minnes isegi psühholoogisest aspektist vaadatuna ei ole see titakeeles suhtlemine kuidagi hea lapsele. Pärast seda hakkasid mu staatuse all inimesed nagu kahte leeri jagunema, ühed, kes mind toetasid ja teised, kes mu õe (ja veel mõnede teiste inimestga) samal arvamusel olid.

Kuid mu vanem õde on lihtsalt nii kangekaelne inimene, et temaga ei ole mõtet vaielda. Ta on hästi domineeriv alati. Ja näiteks, kui ma Egoga kunagi koos pildid üles panin, kus veinipokaale oli näha, siis ta hakkas neid pilte kommima, et ma ei tohiks selliseid pilte üldse üles panna, sest pole hea, kui alkoholiga pildid on üleval jne. Ma siis ütlesingi, et sorri, kallis õeke, aga minu Facebook ja teen, mis tahan. Samamoodi jäid talle kunagi mu Rate pildid ette, sest 16-aastaselt ei oleks mul tohtinud selliseid pilte olla (mingid lilla kleidiga olid, vbl veits siivutus poosis, aga ei midagi nii hullu). Olin just inkas, kui ta sõnumi saatis, et ma sellised pildid KOHE maha võtaksin, aga saatsin smsi vastu, et jällegi minu elu ja teen, mis tahan. Viimasel ajal ta enam nii domineeriv pole olnud, aga jah – vahel ta lihtsalt keeb üle. Õnneks rahuneb suht ruttu maha ka. (mu keskmine õde on temast hoopis rahulikum ja erinevam).

Ja seda ka, et mingi päev käisin ma seal türgi kebabi kohas söömas. Ja see türklane oli tööl muidugi😀 Sel korral sain toidu poole hinnaga ja tomatimahla üldse tasuta, kuigi ma ütlesin, et ma tahan ikka kõige eest maksta, aga ei lastud. Ja lisaks sain arbuusiviile ka magustoiduks. Ta kutsus mu välja järjekordselt, sel korral oleks isegi olnud tema sõber ja sõbranna, aga ma jälle keeldusin. Eks näis, vbl kunagi lähen ka, aga ma kahtlen selles ikkagi.

Flirticuga on see teema, et ma ei viitsi seal eriti olla, neid kirju tuleb lihtsalt nii piisavalt palju, et ma ei jõua nendega tegeleda. Vahepeal olin ma nii populaarne kasutaja (mul seda ka varem päris tihti ette tulnud, kui minevikus Flirticut kasutasin), et VIP-id said ainult kirjutada (ehk need, kes on maksnud Flirticu kasutamise eest, VIP-dele on ka mõned muud lisafunktsioonid mõeldud, mida tavakasutaja teha ei saa, mina ise VIP ei ole). Nüüd saavad tavainimesed ka, seega on neid kirju veel rohkem. Naljakas oli oma postkasti vaadata, kus kõigi kirjade ees ilutses roheliselt VIP😀 See üks tüüp on endiselt Facebookis, kes on ka välja kutsunud, aga ma olen selline põiklev olnud, sest tundub, et jutt meil nagu eriti ei jookse siiski. Vahel on mul küll nii olnud, et saan noormehega kokku, kelle puhul ma olen suht kindel, et meil pole eriti millestki rääkida, aga läheb hoopis vastupidi. Või siis just saan noormehega kokku, kelle puhul ma olen veendunud, et meil on paljust rääkida, aga siis tuleb välja, et kirjutada oli küll paljust, aga kui asi rääkimiseni läheb, siis on kökmök… Aga selle sama tüübi puhul astusin ma ka ämbrisse, sest ta küsis, kas ma oleks huvitatud kohtumisest ja ma ütlesingi, et ma ju ei tea, sest me pole eriti rääkinud, et me ei tea isegi, millega kumbki tegeleb. Kuid tuli välja, et me olime sellest rääkinud😀 Appi, kui mark mul oli, aga mul ongi selline kohutav mälu, ütlesingi siis, et mu pea ei funktsioneeri pohmakaga väga hästi, mis on ka tegelikult väga õige🙂

Ma usun, et tänaseks aitab ka kirjutamisest, niigi olen jälle romaani valmis treinud.

Ahjaa… Kui neljapäeval Terminaator helistas ja ma talle ütlesin, et Romantikut ka nägin, siis ta küsis esimese asjana, et kas me suudlesime ka. Ja tema desktopil on ikka selle Soomes elava eesti naise pilt, aga ma ei ole enam armukade. Ma ei usu, et ma ennegi seda olin, lihtsalt vbl see tuli üllatusena, aga nüüd on mul sellest ükskõik.

Flirticu topis esimesel kohal on ühe mehe pilt, kes vist võtab selle iga kuu maha ja paneb selle uuesti üles, sest see oli seal juba kaheksa kuud tagasi ka. Ja topis saab olla ainult pilt, mis pole üle kuu aega vana. On ikka inimesed, ma ütlen😀

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s