Inimesed tõesti muutuvad… / Miks ei maksa jälle Flirticusse sisse logida? Sest sõltuvus tekib! :D

Jäin oma vana blogi lugema ja avastasin sealt ühe päris omamoodi asja. Nimelt kunagi ma tutvusin ühe mehega baaris (olin siis 19-aastane ehk aasta oli 2009) ja lõpuks me läksime isegi hotelli, aga kuna siis mul veel enda arvates olid mingid põhimõtted, siis ma selle tüübiga ei seksinud (tol ajal olin kahe mehega ainult seksinud tegelikult, amelenud rohkematega).

Tema kommentaar kogu mu põhimõtete asja peale:

Järsku amelemise käigus suutis …. mind päris šokeerida. 
“Oot, mis põhimõtted need siis sellised on, et ameleda võib, aga seksida ei tohi? Kas see kuidagi poolik põhimõtete pidamine pole? Ma arvan ikka, et põhimõtted peaksid kas täiesti olemas olema või üldse puuduma. Ma ei taha, et sa minu pärast oma põhimõtteid isegi poolikult rikuksid, nii et ma arvan, et on parem, kui ma su taksoga koju viin.”

Ma olen vahel mõelnud, kuidas inimesed muutuvad. Kui ma 16-18 olin, siis olin ma veendunud, et seksida saab ainult siis, kui on tõsine suhe käsil. Nojah, siis ma olin Esimesega suhtes ka, nii et loogiline, et ma nii arvasin. Ja kui tol ajal mu vallalised sõbrannad mulle oma meeste seiklustest rääkisid, siis ma ei mõistnud neid eriti. Nüüdseks on üks see tolleaegne sõbranna, kellele meeldis meeste tähelepanu ja erinevad mehed jne, hoopis teise tee valinud – nimelt usub jumalat ning meestega suurt ei tegele. Ja mina, kes ma siis nii põhimõttekindel olin ja eeldasin, et olen seda kogu ülejäänud elu, nojah – jumalat ma endiselt ei usu ega hakka ka kunagi uskuma😀

Umbes kuni 20-nda eluaastani ajasin ma meestele seda pläusti, et mul on teatud põhimõtted, kui ma nendega ei maganud. Tegelikult olidki need poolikud põhimõtted, sest ameleda kõlbas ju küll. Nüüd ma enam seda ammugi ei ütle, sest mis mõttega ma ikka iba ajan – põhimõtteteid kui selliseid pole mul enam ammu – vähemalt mitte neid, mis hõlmab seda, et seksida saab ainult siis, kui mehe vastu midagi tunned, reaalselt ka midagi, mitte lihtsalt seda, ah, tahaks seksida… Kui ei taha seksida, siis ei taha ja kogu lugu, aga mingit muinasjuttu ma enam neile rääkima ei hakka😀 ( a la, et ma ei seksi esimesel kohtumisel, sest seksin küll vahel, nii et pole mõtet sellist iba ajada :D). Näiteks Romantik mainis mulle, et kui me tutvusime ja ainult sõbrad olime, siis olin ma talle alguseses nii inglikese mulje jätnud, aga kui ta minuga edasi suhtles, siis sai aru, et asi on sellest ikka kaugel😀 Ma siis küsisingi, et mis mõttes, sest me alguses ei rääkinud temaga üldse suhetest ega seksist, vaid niisama üldistel teemadel, aga ta mainis, et selle pealtnäha nii inglinaeratuse taga oli hoopis midagi muud peidus, et sellest lihtsalt saab aru😀 Nojah siis.

Kui ma 18 olin ning ühe mehega maganud, siis mu seesama tolleaegne sõbranna (kes oli minuvanune ja kes hetkel usklik on) rääkis, et tema number on kaheksa. See number tundus nii suur, et lausa jube😀 Nüüd, kuus aastat hiljem, on mu enda number hoopis kõvasti suurem, aga ei tundu enam üldse nii suur😀

Eks ma vahel olen ikka mõelnud, et miks ma nii palju muutusin. Jah, üks asi on see, et vanusega me muutumegi, teine asi on see, et hakkasin tajuma seda adrenaliini, mida ma varem tajunud polnud – erinevad flirtimised jne. Ja ma ei räägi siinkohal ainult seksist, oh ei- vaid lihtsalt pilgumängudest, seksikatest tantsudest, niisama tutvustest. See oli lõbus, midagi uut, mida varem kogenud polnud.

Jällegi on ka see olnud hooti, sest ka vallalisena olles on mul erinevaid staadiumeid – on need tormilisemad ja need vaiksemad nagu hetkel näiteks. Minu jaoks on uudne juba see, et ma pole Flirticusse tagasi kobinud😀 Kuigi ma olen kindel, et millalgi ikka lähen, sest seal ei kao su konto mitte kunagi, sa võid ära blokkida jne, aga kui korra uuesti sisse logid, siis saad kõik oma vanad andmed tagasi, kui need uuesti aktiveerid. Haha, praegu seda kirjutades tuli juba uudishimu vaatama minna, et mis seal toimub😀

No kurja, sel korral pean oma sõnu sööma, mu kasutaja on lännu Flirticust😀 Vanasti sai isegi mitu kuud pärast blokeerimist seda taastada, ma üks kord sain pool aastat hiljem isegi, aga nüüd ma pole detsembrist käinud. Hui ma viitsin kõik testid uuesti teha jne. Ühendasin korra Facebookiga selle ära (eelmine kord ei olnud Facebookiga ühenduses) ja see pani kohe mu FB profiilipildi sinna – ja noh, seal veits rindu näha ja ma olen topis juba, haha😀

Türklane hakkas Facebookis rääkima. Ma siin mõtlen, et kustutan ta vist sõbralistist ikka ära. Ta kutsus välja järjekordselt, aga ma ütlesin, et ei viitsi, sest ma olen väsinud (tegelt olen ka). Ja homme lähen nagunii Tartusse ja olen seal paar päeva, sada aastat pole käinud. Mul on türklaste suhtes ikka päris suured eelarvamused siiski.

Fakk, pidin ma sinna Flirticusse sisse logima… Või see tähendab, uue kasutaja looma (sest vana on kadunud ju), sest nüüd ma jään sinna jälle elama ju😀 Mingid kirjad ka tulnud, aga siiani mitte midagi sellist, mis kutsuks vastama. Flirtic on jube koht, sest see tekitab sõltuvust.

Lähen parem tuttu ära.

15 thoughts on “Inimesed tõesti muutuvad… / Miks ei maksa jälle Flirticusse sisse logida? Sest sõltuvus tekib! :D

  1. vaatasin ka su fb profiilipilti. miks su rinnad nii alla vajunud on? oled kiirelt kaalust alla võtnud?

    • Alla vajunud? Sul on luulud vist😀 Või kust sa teadma peaksid, millised mu rinnad on, oled neid näinud või?😀

      Alla olen võtnud jaa, pärast Tallinnasse kolimist kuskil 8 kg on läinud, ilma mitte midagi tegemata.

  2. sul seal profiilipildil on näha ju, lausa nibud kumavad läbi pluusi. pole mul mingeid luulusid🙂 kui võrrelda, kus maal on kaenlaauk ja kus maal alles rinnad, siis vahe on nooo tõesti huge! :O

    • No esiteks ei ole ma seal pildil täiesti sirge, nii et jah… Ja minu meelest küll huge pole, nii et ei tea, mida sa ajad😀 Kuhugi nad pole vajunud, usu mind😉

  3. ja muide, ei kirjutanud seda kadeduse või mingi muu negatiivse asja pärast. ma lihtsalt üllatusin ja sellepärast ka küsisin, kas oled kiirelt alla võtnud, sest tavaliselt siis vajuvad rinnad ära. aga kuna ütled, et kogu aeg nii olnud, siis ju ongi kaasa sündinud see, et pole prinki rindu🙂 ilusat päeva jätku!

    • Hmm… Sa oled vist küll esimene, kes ütleb mulle, et mul pole pringid rinnad😀 Nojah siis😀 Vbl on pilt petlik, aga alla olen võtnud ka🙂

  4. Elades Istanbulis, võin ma sulle öelda, et pole need türklased nii suurt sallimatust küll ära teeninud. On küll palju harimatuid mehi, selliseid kellega kuskil internetis suheldi.. aga ka Eestis on selliseid. Suur osa noortest, haritud, meievanustest türklastest siin on.. täpselt nagu meie. Võib-olla need kebabiärides töötavad türgi mehed tõesti lähevad sinna… hmmm… selliste stereotüüpsete türklaste hulka, aga ausõna.. siin on väga-väga palju täiesti tavalisi, nö euroopalikke, mehi😀 Ja need vaesekesed peavad kannatama stereotüüpide all.

    • Ma veel teda Facebookist ära ei kustutanud, vbl millalgi astun ta töökohast läbi, kui sööma lähen vms. Aga kui ma kunagi julgeks temaga välja minna, siis esimesed 100 korda avalikus kohas ilmselt😀

      • Eks need stereotüübid ole ühed hullud asjad tõesti, sest ka tema puhul võib tegemist olla normaalse inimesega, aga… Seda ma ju hetkel ei tea😀

  5. Jaa, need stereotüübid on tõesti hullud asjad! Mäletan, et kui sügisel esimest korda Türgis käisin, siis olin valmis pervodeks. Nende kurikuulsate msn veebikaamera ESINEJATE pärast. Aga pidin oma sõnu sööma, türklaste näol on tõepoolest viisakate ja toreda rahvusega. Eks erandeid on kaa, aga sama on ka siin Eestis🙂
    Ja mulle nii meeldib Su kirjutamisstiil!

  6. Mina tahtsin ka just ütlema tulla, et ei tasu nii väga stereotüüpides kinni olla. Tunnistan,et olen isegi niimoodi mõelnud, aga nüüd olen endalegi üllatuseks suhtes suurepärase türgi noormehega. Ja see ei tähenda seda, et reisil olles armusin hotelli jooksupoissi ära, sest “ta tegi nii palju komplimente ja tal olid nii-nii ilusad pruunud silmad”😀 Pärast aastat oma Teise Poolega olen Türgit ja türklasi kõvasti rohkem tundma õpinud ja kogemused on suures osas väga head.

    Nagu meil on kahjuks palju eelarvamusi nende suhtes, suhtutakse sealgi vahel (Ida-)Euroopa tüdrukutesse kui kergemeelsetesse seksobjektidesse. Isegi osad mu sõbrannad ei usu, et meil midagi tõsist oleks, ja et me siiralt teinetest armastaksime, aga kui Ta oleks suvaline sõsarsilmne noormees, ei viitsiks ma iialgi kaugsuhtega jamada ja oleks juba ammu-ammu uue “lemmiku” leidnud.

    Seega need stereotüübijutud on mõlemapoolsed ja kahjuks on neis küll midagi tõtt, aga kindlasti ei kehti need enamiku ühe või teise rahvuse esindajate kohta.

    • See ongi nende türklaste “võlu”, et sa ei saa aru, et sind võrku on tiritud. Mees jätabki mulje, et tema on ikka kraad kangem, kui need tavalised “MSNI perverdid” või “hotelli jooksupoisid”, aga tegelikult on nad kõik samasugused.

      Ole hea ja ära vähemalt last tee, pärast oledki selle mehe ori.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s