Seitse aastat süütuse kaotamisest/ Lugu sellest, kuidas Printsess mõnda meest arukamaks pidas…

Sina, kes sa mu blogisse täna jõudsid märksõnadega “Süütuse kaotamise lood” – siis võta teatavaks, et päris õigel päeval otsisid selliseid asju😀 Nimelt täna täpselt seitse aastat tagasi ma just oma süütuse kaotasingi. Appikene, kas tõesti juba seitse aastat tagasi? Nagu eile oleks olnud😀 Tegelikult pidi ilusaks kuupäevaks saama 07.07.07, aga siis ei olnud meil Esimesega kondoomi ja oli juba hilja ka, nii et poodi ei viitsinud enam keegi minna. Ja seega juhtus see 08.07.07. Ma küll siiani mõtlen, et oleks võinud olla ikka 07.07.07, oleks kohe palju ilusam kuupäev olnud. Kusjuures juulikuu on mulle selles mõttes märkimisväärne olnud, sest esimest korda suudlesin ma 01.07.2005 –  seega kui ma kunagi üldse peaks abielluma (milles ma küll sügavalt kahtlen :D), siis võiks see toimuda just juulis.

Juuli on vist ka ainuke kuu aastas, mil ma alates 2008-ndast aastast alati vallaline olen olnud. Või oot, 2012 polnud, sest Võrratuga ma tutvusin kuskil 9-nda paiku ja suht kiiresti olime suhtes ka. Ja 2010 olin ma juuli alguses veel Mehhikos, kus ma Erilisesse nii kõvasti armunud olin, aga juuli keskpaigas olin Eestis tagasi ning töinasin ainult nutta, mõeldes endamisi, et äkki ma oleksin pidanud ikka Mehhikosse jääma ning Erilisega koos mööda Mehhikot tema käsitööehteid müüma minema (mis plaani ta mulle välja ka pakkus). Aga õnneks oli mul ikka nii palju oidu peas, et ma siiski tulin tagasi. Kuigi ma vahel mõtlen, et mis oleks mu elust saanud, kui ma oleksin tol korral teistmoodi otsustanud. Ilmselt oleksin ma rahatu ja immigrandina ka veel lisaks täiesti pekkis olnud (sest mu organisatsioon oleks mu veel kehtiva vabatahtlikuviisa kohe tühistanud, kui nad oleksid teada saanud, et ma ei sõitnud õigel kuupäeval kodumaale tagasi ja selleks, et pooleks aastaks uuesti lihtsalt turistiviisat saada, oleksin ma pidanud vähemalt korra kas Belizes või Guatemalas ära käima ning siis kohe Mehhikosse tagasi pöörduma). Aga äkki oleks kõik hoopis nii läinud, et ma praegu elaksingi seal ja oleksin Erilisega üldse abielus?😀 Aga noh… ma ei tahtnud tol ajal ka oma vanematele nii paska kokku keerata (siis oli mu ema veel elus), et oleksin teadmata ajaks Mehhikosse jäänud – niigi oma varasema Euroopa seiklustega olin nad juba päris ärevile ajanud.

Ma usun, et Eriline on vist küll kõige romantilisem mees, kellega ma oma elus kokku olen puutunud, Romantikust ikka natuke üle. Nojah, ladinaameeriklaste värk ka anyway😀 Ja rääkis ka megapalju alati ja tantsis. Kuid mis seal salata – mul on alati mingi tõmme just ladinaameerika meeste vastu olnud. Samas pärast Romantikut olen hakanud mõtlema, et peaks neist eemale natukeseks hoidma, sellepärast ma enam näiteks Couchsurfingus ei reageeri, kui mõni tüüp kuskilt Kolumbiast, Argentiinast, Peruust või Mehhikost kirjutab, et ta on Eestis ning sooviks kohalikega kohvitama minna😀 Õnneks olen ma Couchsurfingu Tartu grupi all ja mitte Tallinna, nii et need pealinna teated minuni hetkel ei jõua, ma pole neid seadistusi ümber teinud. Mitte et alati peaks midagi juhtuma, aga kes teab😀 Võinoh, kuna ma ennast juba tean, siis😀😀

Kui nüüd esialgse teema juurde tagasi minna, siis ma soovisin Esimesele Facebooki chatis õnne ka, haha😀 Tavaliselt on tema see, kellel see kuupäev meeles on ja saadab iga-aasta sõnumi, et happy virginity day ja ma siis vastan talle samaga – sest ta oli ka siis süütu, seega kaotasime mõlemad teineteisele süütuse. Armas meelespidamine minu meelest🙂

Kui nüüd Terminaatorist rääkida, siis see asi on imelik natuke. Ja ma usun, et pärast seda postitust ta eriti õnnelik nagunii ei ole, sest talle ei meeldi, et ma temast kirjutan. Igal juhul alguse sai see laupäeval, enne mu tööle minekut, ta helistas mulle – vaatasid sõbraga just jalkat (ma olin siis oma kodus). Ja mainis siis, et kas mäletan seda eesti neiut, kes Soomes elab, aga kes talle mitu kuud tagasi mingil imelikul põhjusel FB sõbrakutse saatis. Ma midagi ähmaselt mäletasin, sest tean, et ta oli sellest rääkinud (siis kui ma veel Romantikuga koos olin vist). Terminaator võttis selle küll vastu, aga mõtles pikalt, et kes see olla võiks, sest ta ei teadnud teda isiklikult, isegi mõtles, et kustutab ta Facebookist ära. Nad ei suhelnud ka hiljem, sest Terminaator kahtlustas, et tema esimene eks, kes ka Soomes elab, on kellegi teda jälgima pannud (nende omavahelised suhted pole teab mis head). Ja kuna Terminaator ei ole eriti Facebooki inimene, siis tal on seal enamasti inimesed, keda ta reaalselt ka näinud on – seega on sõprade arv ka suht piiratud.

Nojaa ja nüüd oli see naine siis endast uusi pilte lisanud – Ja Terminaator mainis mulle, et see tibi meeldib talle, aga ta on loll kui lauajalg, sest ta kirjutab selliste vigadega, et halb on lugeda. Ehk nad olid siis omavahel veidike suhelnud. Seega vist päris suur dilemma, et kas peaks edasi suhtlema?

Mina ei osanudki sellele jutule eriti reageerida. Nojah, eks see natuke naljakalt mõjus, sest ma päris sellist infot vbl ei oodanud, aga unustasin selle päris kiiresti ära. Pealegi on ju hea, kui ta minuga aus oli, sest seda olen ma meie suhtluse juures alati ka eeldanud.

Pühapäevaks olin ma selle konkreetse vahejuhtumi juba unustanud ja Terminaatoril oli jälle see analüüsimise tuju peal – aga sel korral ei halastanud ma talle, vaid paugutasin täiega peale ja ütlesin, et mitte keegi teine pole ta probleemides süüdi, ta ise on. Ja et ühele 37-aastasele mehele võiks see ju ometi kohale jõuda. Ja nii me siis rääkisimegi, ma ütlesin ikka päris karmilt osasid asju välja, aga ma arvan, et keegi pidi seda lõpuks tegema ju.

Ja siis järsku… nägin ma ta silmis pisaraid. Sel hetkel ei osanud mina enam midagi öelda ega tahtnudki, vaid kallistasin teda tugevalt. Ja sellistel hetkedel sa tõesti taipad, et see pealtnäha karmus on tihti vaid mask. Terminaatorile endale ka ei meeldinud oma nõrkust näidata, seda oli näha.

Üldiselt Terminaator usub armastusse, rääkisime ka sel teemal. Mis oligi veelgi omapärasem avastus, sest ta tõesti ütles, et kui ta ühel hetkel peaks kohtama seda õiget või taipama, et mingi konkreetne inimene ongi see õige, siis see oleks super tunne, et oled leidnud selle inimese, kellega koos olla. Ja et armastus lahendavat kõik probleemid, et just see ongi tema elust puudu. Ma ütlesingi talle, et naiivne lootus, sest kui sa enne seda oled emotsionaalselt omadega päris perses, siis lihtsalt armastusest jääb küll ainult puudu – et natuke roosamannavahulik lähenemine tegelikult. Terminaator ütles, et see roosamannavahulises jääb talle alati.

Õhtul me enam sel teemal ei rääkinud ja ma passisin rahulikult Terminaatori arvutis, tema vaatas telekat. Kuna enne oli arvuti lahti olnud ja mingi Youtube aken ka, siis polnud ma tema uut desktopi fotot veel näinud. Kui ma siis hakkasin aknaid sulgema ja desktopi nägin, siis olin küll natuke üllatunud – varasema tema kõige noorema poja pildi asemel oli seal ühe neiu pilt… Ei ole vist raske arvata, et ta oli selle Soomes elava eesti tibi pildi taustaks pannud.

Eks ma siis küsisin Terminaatorilt, et kes see on, aga loomulikult ma teadsin juba, kellega on tegu. Kui ma teaksin Terminaatorit vähem, siis ma võiksin eeldada, et ta pani selle pildi sinna nimelt, et mu reaktsiooni näha. Aga ta ei ole selline inimene, kes nii teeks. Ja kui ta siis ütles, et ilus pilt on ju, siis ma ütlesin, et nojah, ega vist on jaa (keha on jah tapvalt kuum, aga näo poolest minu meelest eriti ilus pole, aga jällegi, ainult minu arvamus :D).

Ma tahaksin öelda, et see ei mõjunud mulle karvavõrdki, et mul oli nii sügavalt pohhui, aga siis ma valetaksin. Terminaator küsis, et kas ma olen nüüd sellepärast solvunud, ma ütlesin, et solvunud on vast vale sõna, aga pigem üllatunud. Ja noh… ega Printsess ka oma keelt hammaste taga eriti ei suuda hoida, ma siis ütlesin, et ilus võib ta ju olla, aga ta pidavat ju nii kohutavalt kirjutama, et raske on lugeda… Terminaator ütles, et nii on tõesti kahjuks… ja et talle lollid naised tegelikult ei meeldi. Ja arvestades seda, et Terminaator ise ei ole grammatikas täiesti perfektne (jätab teatud sidesõnade ette koma panemata, kuhu need siiski käivad – näiteks aga), siis vaevalt, et selle neiu puhul samasuguse näitega tegemist on, pigem siis selline, kes mitte kuhugi komasid ei pane.

Mingil hetkel Terminaator vabandas, et ta nii kuradima isekas on, ma ütlesin, et pole vaja vabandada, sest oma sellist palet on ta mulle ju algusest peale näidanud. Miks ma nüüd üllatusin siis? Tegelikult ma tean seda vastust vist – muidu ei olekski probleemi olnud, aga kuna Terminaator oli mulle öelnud, et see naine on nii loll – ja samal ajal paneb heameelega ta pildi desktopi taustaks? Võib-olla sel hetkel ma natuke kaotasin selle austuse Terminaatori vastu, mida ma tema suhtes tundnud olin. Jaa, me kõik oleme pealiskaudsed olnud, mina eriti, aga kui sa oled nii veendunud, et see naine on saabas, aga ikkagi tõstad ta mingisugusele pjedestaalile… (ja eriti veel Terminaatori-sugune mees, kellele meeldib erinevatel teemadel arutleda…) Nojah siis. Samas ka mina tegin selle vea Võrratuga, ta ei osanud mitte essugi kirjutada (lausa nii jube oli asi, et kui ta mu pilte Facebookis kommenteeris, siis mul tuli tahtmine kõik tema kommentaarid kustutada, sest jutt oli küll üliarmas, aga seal ei olnud mitte ühtegi koma), seega ma alati lootsin, et ta enam mu pilte ei kommenteeri. Või kui ka kommenteerib, siis teeb seda lühidalt, sest ühe sõna suudab ta ikka normaalselt kirjutada. Lauset enam mitte. Ma suudan üle elada inimesed, kes jätavad alati teatud sõnade ette komad panemata, näiteks korduv viga on see, et nad aga ette ei pane koma, aga kui kõik komad puuduvad, siis hakkab mul pea valutama.

Sel hetkel ma ei tundnud enam seda, et appi, ma olen armukade või lihtsalt kade vms, vaid sain aru, et mina olen oma elus selle pealiskaudsuse etapi läbinud. Et muidu vast polekski vahet, sest kõigile ei peagi see õigekiri korda minema, aga kui sa ise mainid, et sind häirib selle täielik puudumine, siis on ilmselge, et see nii ka on.

Kui ma siis eile hommikul korraks Terminaatori arvutis käisin (ta oli juba tööle läinud, ma hakkasin ka kohe minema), siis enne selle sulgemist vaatas mulle selle tibi pilt jälle vastu. Ja ega Printsess ka alati ikka vana rahu ise pole, ma siis panin mingisuguse enda pildi taustaks. Ja läksin minema. Hiljem küll mõtlesin, et oli seda nüüd vaja, aga tagasi ei hakanud ka minema, pealegi oleksin ma siis saatesse hiljaks jäänud.

Ja pärast eilset hommikut ma polegi temast enam midagi kuulnud. Mina pole helistanud, tema pole ka. Ja vbl pärast seda postitust ta enam ei helista ka, aga ma ei saa sinna midagi parata, et ma tahan kirjutada. Mulle meeldib see.

Ma hakkasin kodus mõtlema, et miks selle pildi nägemine mulle ikkagi mõjus. Kui ma oleksin Terminaatorisse armunud, siis oleks loogiline, miks see olla võis, aga ma ei ole seda. Ma ei tunne liblikaid, ma ei kujuta meid romantilisel rannaliival jalutamas ette ega mitte midagi taolist, ma ei näe temaga ühist tulevikku ega mitte midagi sellist. Ja siis ma mõistsin, et ilmselt kahel põhjusel – üks on see, et ma olen Terminaatoriga nii palju aega viimasel ajal koos veetnud, et mu enda uhkusele mõjub ikkagi, kui keegi teine järsku silmapiiril on, keda ta veel reaalis isegi näinud pole- see on see ühe indiviidi egotsentrilisus, mis meid kõiki tegelikult ümbritseb. Ja teine asi ongi see, et ma pettusin tema selles üldises konseptsioonis, seda ma tean, et ta on parajalt pealiskaudne alati naistega olnud, aga kui Terminaator ütleb, et naine on tema jaoks loll, siis see tavaliselt piirdubki sellega, et nad enam edasi ei suhtle. Olukord oleks hoopis teine ilmselt olnud, kui see naine oleks intelligentne olnud – siis mul oleks vast isegi hea meel olnud, et tüübile keegi meeldib🙂 Oleks hea meel olnud ka sellepärast, et äkki ta tõesti nüüd leiab selle tõelise armastuse, millesse ta nii väga endiselt usub. Aga just see, et see võrdlus tuli lamba ja lauajalaga, pani mind mõtlema, kui palju kordi on mõni naine Terminaatori jaoks loll olnud, aga nüüd ise valib enda jaoks ka just selle välja, kes on loll. Just tema jaoks loll.

No vot siis. Selline lugu siis täna. Ja kogu see eelnev tekst ei tähenda seda, et ma Terminaatorist ei hooliks, ikka hoolin edasi. Ka siis, kui me ei peaks enam edasi suhtlema (sest noh, selle postituse üle ta vist eriti rõõmus pole, aga nagu ma ütlesin, siis mina olen ka isekas).

Varsti on jalka ja ma ei tea, kas olla Brasiilia või Saksamaa poolt. No alati ei pea ka pooli valima, võib lihtsalt mängu nautida😀

21 thoughts on “Seitse aastat süütuse kaotamisest/ Lugu sellest, kuidas Printsess mõnda meest arukamaks pidas…

  1. jällegi üritab mingi ilge isane olla ja oma domineerimiskatsetega sind mõjutada (vahi, sinust ilusam libu tahab mu munni imeda), aga nii kui asja läbi näed, on nutta tihkuv täiseit käes.
    peab ikka päris loll mees olema,et isegi sina bluffi tuvastad.
    ärge aint oma vahel lapsi tehke.

  2. Võibolla sellepärast ongi nüüd natuke halb olla, et sa said aru, tegemist pole mingi intelligentse ja erilise mehega, vaid tavalise tölliga. Sa nii hoiad kinni sellest enda loodud kuvandist ja keerutad kõik lood paremaks.

    Ma ka ei suuda austada meest, kelle naised on misiganes mõttes madalal tasemel. Iga inimene väärib neid kaaslasi, keda tema leiab ja ligi tõmbab. Seejuures ise nuriseda, a la “mul on kõik naised olnud nii lambad”, on eriti lühinägelik. Samamoodi nagu inimesed nurisevad, et kellegagi pole enam tutvuda/ei leia korralikke mehi/pole niivõrd ilusaid naisi jne. Loog, et kõik inimesed on meie ümber olemas, oma viga kui nendeni ei küündi või mingite alateadlike probleemide tõttu end piisavalt ei väärtusta (viimane käib näiteks naiste kohta, kes alati kohtavad vägivaldseid mehi, või meeste kohta, kes alati kohtavad rahaahneid tibisid).

    • Terminaator pole oma ekse lollideks pidanud, aga on naisi, kellega ta lihtsalt ei suhtle, sest nad on tema jaoks lollid. Või kui suhtleb, siis ainult seksi eesmärgil vms.

      Aga ma usun, et selle postituse tõttu olen ma ta ikka päris välja vihastanud, seega sügavalt kahtlen, et üldse edasi suhtleme.

      Ma endiselt ei pea teda tölliks, ta on lihtsalt mees, kellel on väga palju sisemisi probleeme, mille puhul ta tihtipeale tervet ülejäänud maailma selles süüdistab – ehk siis oma vigu ei tunnista.

      • Elu nagu seebiooperis… Mulle tihtipeale meeldib näha asju läbi roosade prillide enne, kui ma tunnistan, kui lootusetult halb kogu olukord olla võib. Seega loodan, et ta suudab ikka oma ninast kaugemale vaadata, sest kui ta vähegi ka sinust hoolib, siis ei lõpeta ta ühe postituse pärast sinuga suhtlemist. Samuti on mul tuline uudishimu teada saada, kuidas ta reageeris, kui ta sinu pilti arvuti taustal nägi…

      • No teades Terminaatorit, siis tema eneseuhkus on nii suur, et tema nüüd küll ise helistama ei hakka pärast seda, mis ma siin tema arvates kokku keerasin (selle postitusega siis). Kuigi nägema ma peaksin teda ühe korra nagunii, kui ta ka rohkem suhelda ei taha, sest tema teine paar korterivõtmeid on minu käes.

        Ma tahaksin ka loota, et ta ei tee niimoodi, aga… Mu sisetunne ütleb, et teeb. Ja sama uhke olen mina ka, ei hakka ise helistama. Olen samuti kangekaelne.

        Aga kes teab, vbl on hoopis sellepärast just vihane, et oma pildi taustaks panin, kuigi see oli rohkem naljaga mõeldud. Igal juhul pole ma temast mitu päeva enam kuulnud.

      • Pealegi… Mis mul talle öelda oleks? Vabandada, kuigi ma ei tunne, et peaksin seda tegema? Ma ei oota ka temalt seda, absoluutselt mitte, aga mul on tunne, et tema minult ootaks. Ilmselt selle tõttu ma ise ka ühendust ei võta… Vähemalt hetkel küll mitte.

  3. Tundub, et oled muutumas (kuidas seda nüüd kõige pehmemalt öelda?) harjumusliku seksi kojuviijaks, kui läheb vaja teiste naiste pilte.

  4. No sellisel juhul pole vast väga muserdav, ja ainult korterivõtmete pärast ei peaks küll tingimata kokku saamma… alati saab ta ju lukud ära vahetada vms…

    • Tegelikult eks see praegune olukord ikka mõjub mulle, sest ma olin tema olemasoluga juba harjunud. Inimene, kellega ma peaaegu viimased kaks kuud väga tihedalt suhelnud olin- jah, ma ei vala hetkel pisaraid ega midagi, aga tegelikult mulle meeldiks temaga küll edasi suhelda. Aga ma ei otsi ise kontakti, ma lihtsalt ei saa (isegi kui tahan).

      Seda on tegelikult raske kirjeldada, sest ma ei tahaks, et see nüüd niimoodi lõpeks, et üldse ei suhtle… Kuid kindel on vist ka see, et sama suhtlust, mis enne oli, enam küll tagasi ei saa, millest mul on küll sügavalt kahju, sest ma ei teagi, kas varem oli kohanud sellist inimest nagu tema. Tähendab – tean küll, et polnud ju, ega vist kohta ka tulevikus. Jah, tal on nii palju vigu, aga eks meil kõigil ole…

      Terminaatoris on tegelikult ka nii palju head peidus, nii palju. Ja vot sellepärast on kurb see praegune olukord😦

      • Igatahes loodan parimat ja elan sulle kaasa. Ehk kõik siiski laabub paremuse suunas… (ma olen roosade prillide taga jälle).

  5. Ma ei saa aru, milles see probleem on? Teil oli sõnavahetus, sina rääkisid suu puhtaks asjadest, mis sind häirivad – TERE TULEMAST TÄISKASVANUTE SUHTESSE! Mis siis nii pahasti on, et üldse enam suhelda ei saa? Seletaksid ehk?

    Ja see pildiasi on koomiline😀

    • Minu meelest polegi midagi pahasti, ma tahaksin ka edasi suhelda, aga ma lihtsalt ei saa esimesena ühendust võtta, sest ma kord olen selline kangekaelne. Kaljukits – nojah, küll on hea tähtkuju kaela kõik oma puudused ajada😀 Tema on täpselt samasugune iseloomult, nii et keeruline olukord.

      Ja ma arvan, et selle postituse pärast on ta nagunii vihane, seega jah… Ja meil isegi ei olnud sõnavahetust tegelikult. Lihtsalt see pildiasi… häiris mind alguses tõesti, aga hiljem enam mitte, ometi pidin ma enda oma ikkagi taustaks toppima. Tegelikult sellest ongi suva, aga just see, et ma ilmselt sellest siin blogis kirjutan… Või pigem just sellest kirjutasin, et Terminaator minu nähes omadega päris läbi oli ja et ma ta silmis pisaraid nägin – teda teades see ei meeldi talle mitte karvavõrdki…

  6. Olen olnud samalaadses olukorras. Aastaid tagasi oli mul taoline suhe ühe mehega, nagu Sul Terminaatoriga. Armunud ei olnud me kumbki aga meil oli hea koos olla ja ka voodis klappisime. Me muidugi ei olnud nii palju koos, kuna elasime erinevates linnades. Ja sarnaselt sulle ei näinud ma mingit ühest tulevikku temaga ja me vaidlesime väga tihti erinevate teemade üle. Lihtsalt tal oli pea igast asjas eriarvamus.
    Igatahes mingi hetk tekkis mingi teine tüdruk talle, kellega ta oli alguses vaid sõbrad ja noh mis mul selle vastu olla saab. Esimene selline imelik tunne (kujutan ette, et umbes nagu sul kui nägid seda pilti), oli siis kui ta käis reisil ja tõi tagasi sellele sõbrannale kingi ja mulle ei toonud midagi. Okei, silmakirjalik ja isekas üldse mingit kinki nagu tahta või loota aga siuke imelik tunne oli ikka sees, et mina, keda teadis kauem ja olen nagu lähedamas suhtes, ei saanud midagi.:P
    Igatahes läks aeg edasi ja sain teada, et nad on nüüd suhtes. Muidugi oli mul selle üle hea meel aga ikkagi selline imelik tunne oli. Tüübiga jäime sõpradeks edasi ja suhtlesime üsna tihedalt, ta rääkis kuidas tal tüdrukuga läheb jne. Olen tema tüdrukuga ka suhelnud ( tüdruk teab, mis suhted meil enne olid.). Igatahes alguses oli imelik aga nüüd on vaid hea meel. Nad on siiani suhtes ja mul on elukaaslane nüüd. Suhtlemine on küll harvemaks jäänud, sest eks tal vaja aega veeta oma naisega ja mul oma mehega.
    Kuigi minu ja Sinu olukorrad on üpris erinevad, siis mu pika jutu mõte on, tean mida Sa tunned.:)

    • Hehe, see on küll üliarmas lugu!🙂 Kusjuures mina tahaksin samuti, et Terminaatoriga oleks see suhtlus ka siis edasi, kui tema kellegi leiab või siis mina leian. Nojah, siis küll täiesti sõbratasandil, aga see oleks tore. Siis me ilmselt jah nii palju ei suhtleks, sest loogiline ju, et peaks aega oma paarilisele pühendama, vbl isegi ei näeks eriti, aga päris kahju oleks, kui see kontakt täiesti kaoks. Aga suure tõenäosusega võib see juba nüüd kaduda.

      Ma vbl ei julge ka sellepärast helistada, et pärast ta ei võta nimelt vastu (olles mu blogi lugenud), minu ego seda hoopi üle ei elaks. Ta on juba kord selline jonnipunn vahel, seda sõna kasutab ta enda kohta ise ka päris tihti.

  7. Jaanika, sul pole seda terminaatorit vaja ju tegelikult. Kui ta sinust tõesti hooliks siis oleks ta sinuga juba ammu ühendust võtnud. Ära tule ütlema, et ta on jonnakas ja mida kõike veel. See mees on juba varsti 40 ja tal pole ikka veel mõistust peas. Milline hooliv mees paneb teisest naisest pildi, või üleüldse. Tal oli sind lihtsalt vaja kasutamiseks. Sai sind ära kasutada ja nüüd on ta leidnud tegelikult juba kellegi teise. Isegi kui ta vabandab sulle, et oh see tsikk on lolli jutuga, siis tegelikult ta on peas otsuse teinud ja tahab seda naist. Muidu ta poleks ka seda pilti pannud.
    Liigu lihtsalt edasi, pea püsti!

    Ja no kui see mees ikka oleks mees, siis ta suruks oma ego alla ja helistaks sulle ise ja lõpetaks asja nagu kord ja kohus. Aga ilmselt on tal lihtsalt teine puberteet käsil.

    • Samas… ma üritan end ka tema olukorda panna. Kui lugu oleks vastupidine ja mingi noormees kirjutaks minust postituse, kus pealkirjas on viidatud sellele, kuidas mind tegelikult arukamaks peeti, siis ma vist ka eriti õnnelik ei oleks. Jah, küll varunime kasutades, aga ikkagi. Mul on lihtsalt see asi, et ma suudan kriitikat taluda, aga kõik inimesed ei suuda.

      Tõsi küll – vastupidise olukorra puhul mina ei oleks nii teinud, et oleksin mingi teise tüübi pildi desktopile pannud, teades nagunii, et Terminaator seda näeb😀 Aga ma ei paneks ealeski mitte ühegi tüübi pilti endale desktopiks, vbl ainult juhul, kui me oleme paar – sellisel juhul oleks see ka pilt meist mõlemast koos. .

    • Seda ka. Olen ju algusest peale aus olnud, et mul see blogi on. Ja kavatsen tulevikus ka teiste meestega olla, vbl esimesel deidil jah just ei ütle, aga siiski suhtluse algstaadiumis. Kui see ei kõlba, siis pole midagi teha – see blogi on üks osa minust. Ja kui ma kunagi peaksin tahtma seda mingil põhjusel sulgeda või mitte kirjutada, siis ainult sellepärast, et ma ise tunnen niimoodi. Kellegi teise pärast ei teeks ma seda mitte kunagi. Ja veel vähem siis, kui keegi esitaks mulle ultimaatumi, et kas blogi või tema. Seda viimast pole ka ette tulnud, aga kui tuleks, siis ilmselgelt valiksin ma blogi – sest sellist ultimaatumit mulle esitades ei hooli inimene minust nagunii, sest muidu ta mõistaks, mida see blogi minu jaoks tähendab. Minu jaoks võrduks see samaga, kui ma näiteks suitsetaja puhul ütleks, et vali, kas suits või mina, aga seda konkreetset asja ei teeks ma mitte kunagi. Meil kõigil on oma pahed, veidrused jne.

  8. Mul oli ka oma kunagise eksiga selline lugu, et küsisin, et kes see tsikk on, kes koguaeg iga ta liigutust suhtlusportaalis kommenteerib ja kui ta vastas, et see mingi lammas, siis oli teemaga ühelpool. Oht oli minu jaoks kõrvaldatud. Küll aga ei osanud ma ette näha, et see lammas minu välja vahetab. Mehed ja nende tagalate kindlustamine.
    Hoia meid ikka toimuvaga kursis!🙂

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s