Lugu sellest, kuidas Printsess noori emasid kaitseb…

Täna me räägime lastest. Ei, ei, ei, Printsessil pole pätsi ahjus ega ilmselt niipea saa ka olema, aga on üks teema, millest ma tahaksin seoses sellega kirjutada. Ja see pole see teema, millest ma juba sada korda kirjutanud olen – ehk siis ma ei hakka jälle rääkima, et ma olen väga lastekauge inimene ning pisikesed beebid ei tekita minus tunnet, et endal võiks ka üks olla, et küll oleks armas jne.

Kuid ometi ma loen beebiblogisid, sest lisaks beebidele kirjutatakse seal tihtipeale ka muudel teemadel. Ja mu tänane postitus tekkiski just tänu Katrele ja tema sellele postitusele: http://helevalgus.com/2014/07/07/kui-suvisel-ajal-saaremaal/

Postitust ennast ma eriti kommenteerida ei tahagi, sest ilus suvine puhkus Saaremaal, kuhu võeti ka laps kaasa. Kõik on ju selles mõttes väga korras. Kuid postituse all esimene kommentaar pani küll mõtlema, et no tule taevas appi. Kopin selle sealt siis:

Kahju, et sa aastatki alkoholitarbimise vastu ei pea ja pidutsemist lapsele eelistad. Nii on, kui liiga noorelt lapsi saadakse. Kahju, kui beebi on koormaks ja hädasti vaja kaelast ära saada. Muidu olin sinust paremal arvamusel ja Annabelist on kahju.

Ma usun, et see lugeja sai obaduse millegagi vastu pead enne selle kommentaari kirjutamist. Ma saaks aru, kui Katre oleks kirjutanud, et ta tõesti täis peaga lällas ning lapsele süüa ei andnud (või siis just andis täis peaga rinda), aga no kammoon? Oli täiesti kaine ju sel ajal, kui lapsele rinda andis…  Miks arvatakse, et kui naine, eriti noor naine saab emaks, et ta peab siis järsku järgmised 10, paremal juhul veel 20 aastat ainult oma tipsununnuga veetma ega tohi mitte kunagi mitte midagi muud teha? Ja lisaks võttis Katre oma lapse sellele reisile kaasa… Minu meelest oleks vägagi normaalne olnud, kui ta oleks ka selleks paariks päevaks lapse kellegi teise hoolde jätnud, sest noored vanemad vajavad aega ka iseendile. AINULT iseendile.

Vahel ma juhtun sellisele leheküljele nagu Perekool. Jah, häbi tunnistada, aga juhtun. Ja kui seal siis need titemammad hakkavad ähkima ja puhkima, et õige ema peaks ikka ALATI oma lapsega olema. Jah, ma saan aru, et pole normaalne, kui ema oma päris vastsündinu pikaks ajaks üksi jätab, aga kui laps on kuskil 10-kuune, siis ei tohiks ka paaripäevast puhkust oma lapsest saada? Jah, just nimelt puhkust, ka emad vajavad puhkust. Jah, just nimelt OMA lapsest, aga see ei tähenda, et nad neid vähem armastaksid. Kumb ema on siis parem – kas see, kes karjub kõigi ja kõige peale, sest ta on pidanud viimased 10 kuud iga viimse kui sekundi oma võsukesega olema… või see, kellele vahel antakse puhkust ning kes saab end jälle posiitvset energiat täis laadida (sest no olgem ausad, kui sa 24/7 näed kogu aeg ainult sitaseid mähkmeid ega mitte midagi muud, siis võib ka tugevate närvidega inimene üks hetk segi kammida) Minu meelest on loogiline ju, et teine variant, aga paljude arvates siiski mitte.

Selle eelpool oleva kommenteerija arvamus on kindlasti ka see, et laps tuleks paelaga ema käe külge siduda ning las ta siis kogu aeg tilbendab seal. Ma ei saa aru, kas need, kes niimoodi arvavad, ongi need samad Perekooli emmed, kes just nimelt PEAVAD kogu aeg oma lastega olema, sest neil pole neid kas kellelegi hoida anda või nad on nii veendunud, et seda ei tohiks teha (sest muidu nad oleksid halvad emad!), seega nad passivadki netis, endal ammu närvid nii läbi, et heameelega hüppaksid rõdult alla.

See et ühed noored vanemad vahel kahekesi romantikat tahavad teha, ei tähenda, et nad oma last vähem armastaksid. Ja kui neil on vedanud, et neil on inimesi, kellele lapsi hoida anda, siis seda enam tuleks seda ära kasutada. Ma ei räägi siin nädalateks lapse juurest lahkumisest, vaid ainult paariks päevaks (ja seda mitte siis, kui laps on alles sündinud). Nojah, inimesed, kes te nii väga oma nunnukesi armastate, võtke nad siis romantilisele puhkusele kaasa, kus on massaažid, spaad, šampus voolab ojadena jne. Kui üks kord tagasi tulete, siis taipate, et järgmist puhkust on sama kiiresti vaja, sest see pole ikka päris õige värk, kui lapsed kõikjale kaasa veetakse. Kui tegemist on perepuhkusega, siis on teema muidugi teine, siis peakski lapsed kaasa võtma.

Katre puhul oli tegemist lihtsalt reisiga, kuhu ta alguses plaaniski kallimaga kahekesi minna, aga ta ei saanud lapsehoidjat. Minu meelest ülitubli, et ta sellisele Saaremaa aktiivsele puhkusele lapse kaasa võttis, sest mina ilmselt tema asemel oleksin kas või imevigureid teinud, et lapsehoidjat saada😀 Kas see oleks teinud minust halvema ema? Mõnede inimeste silmis kindlasti. Ma eeldan, et kui tegemist oleks olnud romantilise spaapuhkusega kahele, siis nad oleksid midagi välja mõelnud ega poleks last kaasa võtnud. Aga sellise reisi puhul oligi võimalus, et kas lähevad sinna koos lapsega või lapseta – ja nad valisid esimese variandi.

Kui noor ema paar korda kuus kaks pokaali šampust joob, siis eelistab ta pidutsemist kohe lapsele? Palun öelge mulle, kust sellised idiootsed arvamused tekivad? Kas mingisugune lollakate ühing istub koos, kus nad käsi piiblil vannuvad, et nad mitte kunagi oma beebisid kellegi teise hooleks ei jäta, isegi paariks tunniks mitte? Ei tea, kas selline lollus kandub ka nende lastele edasi? Ma loodan, et siiski mitte.

Ah… mida see lastetu Printsess ikka teab, ütlevad nüüd paljud. Et äkki olen ise kunagi samasugune ema, kes arvab, et OMA last ei tohiks MITTE KUNAGI teiste hooleks jätta. Kui ma peaksin kunagi samasuguseks muutuma (öeldakse, et emadus pidavat naisi muutma, aga paremuse poole, seega selline debiilsus ei saaks ju ometi tekkida?), siis palun lööge mulle panniga pähe, tegelt ka.

7 thoughts on “Lugu sellest, kuidas Printsess noori emasid kaitseb…

  1. Postitus postituseks, aga vajab mainimist, et ma ilmselt siiski oleksin lapse isegi spaapuhkusele kaasa vedanud, kui tõesti poleks hoidjat saanud. Mitte, et ma kanaema oleks, aga noh, öise lapsehoidjana usaldan ikka kõige enam lapse vanaemasid, kes paraku elavad teises linnas ja kellel pole iga nipsutamise peale seda aega või võimalust kaugele last hoidma tulla. Võinoh, Annu on ikka tõestanud, et kui ma ta kuskile kaasa võtma PEAN, siis ta.. enam vähem saab aru, et tuleb natuke rahulikum ja natuke rohkem kuss olla.😀

    Aga muidu jah on idiootne see teema, et halvaks emaks peetakse inimest, kes võtab lonksu alkoholi ja siis lapsele midagi muud süüa annab. Jeesus Maria, eriti 9-kuusele, kes on 50/50 ajast juba nagunii lisatoidu peal ja igal toidukorral rinda enam ei saagi. Ja muidugi, puhkust vajab iga ema. Kellel selleks võimalusi rohkem, see kasutagu julgelt. Mina aga olen nii mõnigi kord lapse hoopis seltskonda kaasa võtnud ja siis seal kõrval oma pokaalikest lürpinud, andes lapsele püreed-vett või korraks õhtul natuke rinnapiimaasendajat. Muul ajal saab ta ju nagunii rinda ja enamiku ajast olen ma ju kaine (duh).😀

    Ja edasi läheb see teema ka nii, et kui kellelgi laps sellises vanuses juba täielikult pulbripiima peal, siis no milleks küll peaks keegi lapsega puhkama minema. Oleneb muidugi lapsest, aga kui minu isiklik näiteks tissisõltlane poleks, saaks ta minuta öö või kaks küll suurepäraselt hakkama.

    • Mina leian ka, et see mõned korrad kuus alkoholitarbimist küll ei näita seda, kui hea/halb ema keegi on. Samuti ei leia ma, et last ei võiks kuskile kaasa võtta. Küll on mul endal aga seisukoht, et joogisesse seltskonda ma last kaasa ei võta ja ise lapsega koos olles ei joo. Ehk siis kui laps on juba ööunes, siis jah võin klaasi veini võtta, aga kui mõni vana sõber peaks näiteks kuskile baari kasvõi väliterassile kutsuma dringile, siis oleks minu joogiks mahl. Miks? Sest mulle hakkab alkohol päris kergelt pähe. Ka üks siider. Ja siis mul see ümbruskonna tunnetus muutub ja jalg läheb kergemaks ja muud jutud. Ühesõnaga ma ei leia, et joogine inimene oleks kõige õigem lapse eest vastutama. Kui mõlemad vanemad on koos, siis võiks ka minu arusaama järgi üks olla kaine.

      Aga see on siiski ainult minu seisukoht🙂

  2. Eks see kõik oleneb mingil määral ka sellest, kuidas sind ennast on kasvatatud. Näiteks minu ema ei käinud kunagi niimoodi üksi või minu isaga reisil, et jätavad oma lapsed lapsehoidjaga. Mu ema on selline kes paneb alati oma lapsed esikohale ja enne saadab oma lapse reisile kui, et läheb ise. Nüüd ma ei tea kas see on sellest, et mind nii kasvatati või geenidest aga mina tunnen ka nii, et kuidas ma lähen reisile ja jätan lapse sellest lõbust ilma. Mina tunnen, et minu kui lapsevanema eesmärk ongi lasteke näidata elu ja Eestimaad ja välismaad jm. Loomulikult räägin ma siin juba suurematest lastest ja suurematest reisidest, näiteks mu sugulane, kes on kolme lapse (kõik üle 10a vanad) ema, on käinud juba mitu korda nii Türgis, et jätab oma lapsed koju ning need lapsed on vist välismaalt ainult Soomes ja Lätis koos oma isaga käinud ja tänu sellele, et meie pere on kaasa kutsunud. Vat minu arust see on ema poolt isekas. Okei ma saan aru olukorrast, kus ema läheb Türki sõbrannadega puhkama aga mõtleb ka sellele, et kuidas lapsi kodust välja saada ja neile Eestit/ maailma näidata ühest, aga kui käia pidutsemas soojal maal nii mitu aastat järjest, et lastele üldse ei mõtle. No sellest ma ei saa aru. Minule tuleb see loomulikult, et ma ei jäta oma last lapsehoidjaga vaid võtan ta ikka kaasa aga ega ma selle pärast nüüd teiste kohta pahasti ei mõtle. Eks kõik on ju erinevad ning on mõni tahab ka lapsest eemale saada/ endale aega saada ja see on okei. Ega mul endal veel lapsi pole ja, kes teab äkki kui emaks saan siis ka muutun ja tahan ka lapse juurest vahete vahel eemale saada.
    Mina ma selle pikka jutu lõpuks öelda tahan on see, et ma saan natuke nendest aru, kes ütlevad et ema peab kogu aeg lapsega olemas, sest minu ema oli selline ema, aga samas need, kes nii arvavad, ei tohiks selle pärast veel teisi hukka mõista ja neid solvata.

  3. Mina leian,et kui inimene suudab enda ja lapse jaoks kõik ilusti ära organiseerida,siis ei tohiks küll kellegil midagi kobiseda olla. Tavalised kritiseerijad on tõesti need,kellel puuduvad igasugused lapsehoidja võimalused või pole lihtsalt kellegiga kuskile minna:D Okei,kindlasti on ka neid,kes tõesti tahavadki 24/7 oma lastega olla..ja las nad olla aga teisi hukka mõista selle eest,et nad puhkust vajavad on inetu ja kohatu.

  4. Mina näiteks ei joo siiani alkoholi. Isegi mitte siidrit või klaasi veini paar korda kuus. Mul saab laps küll juba kolmeseks, aga terve aja olen ma olnud 100% alkoholivaba. Alles nüüd, juuni keskel lubasin ma endale puhkuse tähistamiseks klaasi shampust. Kolme, isegi nelja aasta jooksul🙂.
    Kui laps väike oli, käisime ikka mehega väljas, sest puhkust on vaja. Ise küll ei joonud, aga kui laps juba lisatoitu saab, siis miks mitte võimalusel klaasi seda või teist.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s