Lugu sellest, kuidas ma Terminaatorile enda meelest geniaalse idee välja pakkusin, aga tema kahjuks samamoodi ei arvanud…/ Inimesed, kes teevad kas või ilmvõimatut selleks, et teistel jääks mulje, et neil on ideaalne elu/perekond. Aga tegelikult? Ilmselt kepib mees parasjagu sekretäri ning naine on oma jalgevahe naabrimehele avanud…

Kuna Terminaatori arvates on minu nägemus temast kohati vildakas ning mu postitused talle alati nii väga ei meeldi (veel vähem meeldivad talle mu blogi mõned kommentaarid, sest tema arvates näevad inimesed alati seda, mida nad tahavad – ja vahel võib see nägemus väga vale olla), siis eile tulin ma enda arvates geniaalsele ideele – kui tema arvates minu nägemus asjadest pole alati kõige õigem, siis las ta teeb mu blogisse külalispostituse. Ega siis sellist võimalust igapäevaselt ei pakuta, pealegi läheks see üles täiesti muutmata kujul! Ma olin küll seda ideed välja pakkudes vindine (sõbrannal oli eile lõpetamine ning pärast seda jätkus õhtu tema juures, kus ma elus esimest korda Monopoli mängisin – ning oleks selle ilmselt võitnudki, aga läksin varem ära, sest see mäng kestis tunde. Algaja õnn ilmselt, aga kellel ei vea (kaardi)mängus, sellel veab armastuses. Ilmselgelt kuna mul mängudes veab, siis just sellepärast pole prints valgel hobusel mu uksele veel koputanud😀 ).

Terminaator minuga aga samal arvamusel ei olnud ning arvas, et kaine peaga ma samamoodi nagunii ei arva (tema oli eile täiesti kaine, nii vist polegi varem juhtunud, et ma täiesti jokkis omadega ja ta täiesti kaine :D). Ta veel ütles, et see postitus tuleks 10 lehekülge ning selle jaoks peaks ta mu kõik eelmised postitused uuesti läbi lugema, et siis omapoolset hinnangut anda. Nojah, ma muidugi pigem mõtlesin, et see postitus oleks midagi lühikest ja konkreetset, aga kui asi tema analüüsimisele läheb, siis ei saakski sealt midagi lühikest tulla ju😀 Täna täiesti kaine peaga ma mõtlen, et endiselt võiks ideel jumet olla, aga no kaks korda nii head asja ma küll pakkuma ei hakka – kui ei taha, siis ei taha!😀

Eile mingil hetkel Terminaator ütles lambist mulle, et ma olen ilus. Kuna ta tavaliselt mitte kunagi selliseid komplimente ei tee, siis purjus Printsess muidugi küsis, et mis nüüd tal juhtus, et kas palavik lõi üles😀 Liiga palju veini ei mõju mulle alati kõige paremini, tunnistan!😀

Eile tõesti jäime Terminaatorga päris varakult tuttu, sest ma pidin ka täna ärkama, nii et ei saanud teda kiusata😀 Pealegi oli mul endal ka suur uni. Enne seda aga algasid mul päevad ja ma ütlesin Terminaatorile, et appikene, kas tõesti kuu juba möödas sellest, kui ma teist korda elus tema juurde läksin. Aeg ikka lendab tõesti, sest nagu eile oleks olnud. Kuid tõesti- juba kuu aega sellest möödas.

Kui nüüd postituse algusesse tagasi minna, siis mu blogi on meil küll viimasel ajal jutuks tulnud, kuigi Terminaator kogu aeg väidab, et ta enam ei loe. Kuid siis ma ütlen talle midagi, mida ma näiteks blogisse kirjutasin ja ta ütleb, et ta siiski luges. Ma olen talle loomulikult ka öelnud, et see blogi ongi minu oma, et mina näen asju niimoodi. Ja vahel ajavad teda tõesti kommentaarid närvi, aga ilmselgelt on asi selles, et ta pole harjunud, et niimoodi kriitikat võib saada. Mina, kes ma olen seda siin blogis piisavalt saanud – mul ei liigu mitte üks vunts ka selle peale. Mul ongi lihtsalt ni kõva närv – kui mul seda poleks, siis ma ei saaks ka sellist blogi pidada. Ka oma praegusel töökohal on ilmselt just mu kõva närv heaks abimeheks – ja selle kõige olen ma saanud osaliselt ilmselt ka oma blogist. Sest seda kriitikat on uksest ja aknast lennanud, aga kõigile ei saagi meeldida. Kui see oleks mu eesmärk, siis ma semmiksin meestega niisama edasi, aga blogis kirjutaksin liblikatest ja lilledest ainult. Kriitikat tuleks ilmselt vähem, aga no see lihtsalt poleks mina. No ei oleks.

Ma vahel tunnen nendele inimestele kaasa, kes tahavad kõigile nii väga meeldida… Isegi, kui tegelikult on nende ilus elu vaid teistele mulje loomiseks. Blogijate hulgas neid õnneks eriti pole (või vähemalt mina ei loe selliseid blogisid), aga päriselus… Inimesed, kes annaksid pool oma elu ära, et ainult kõik neid armastaksid – või vähemalt teeskleksid seda armastust ja imetlust nende suhtes. Inimesed, kes näitavad tervele maailmale, et nende elu on nii kuradima täiuslik, aga tegelikult logisevad nii mitmedki asjad. Võtame näiteks kas või need nn ideaalperekonnad, millest me kõik kuulnud oleme. Kus elatakse ilusas ning suures majas, mees omab väga head töökohta, naine samamoodi (või siis on kodune), lapsed on lausa jumalikud, koerad ega kassid ei situ kunagi valesse kohta ning kõik on lihtsalt super. Kuid tegelikult? Tihtipeale kepib mees nädalas mitme erineva sekretäriga (kuigi räägib naisele, et peab jälle äriasjades eemale minema ning sekretär on lihtsalt töötajana kaasas), naine ilmselt kahtlustab või teab, et teda kogu aeg petetakse – tal on suure tõenäosusega asjast sama pohhui ning samal ajal, kui ta kallis abikaasa oma sekretäri järjekordselt trukitab, laseb ideaalne naine oma jalgevahele kas aedniku, naabrimehe, parima sõbra vms.

Lapsed on tegelikult puhta kahelised või siis need emme-issi juntsud, kellel kõik autod-värgid-särgid kinni makstud – ilmselt ka tulevane töökoht. Koertega ei viitsi keegi jalutamas käia, sest mees on ärireisil keppimas, naine samal ajal aednikuga hullamas… Ja kui korraldatakse ühiseid pidusid, siis kõik selle ideaalperekonna peretuttavad arvavad, et appikene, küll on sellel Tiiul alles vedanud oma armsa Kallega – ja vastupidi loomulikult ka! Kalle teeb samal ajal sekretärile silma ning Tiiu naeratab oma naabrimehele. Kui naabrimutt Tiiule ütleb, et ta peaks õnnelik olema, et tal nii täiuslik perekond on, siis samal ajal mõtleb Tiiu, et naabrimutt võiks oma kalli mehe üle õnnelik olla, sest ta on voodis päris osav.

Ja kujutame nüüd ette, et kogu see ideaalperekonnamudel kukub järsku kokku – sest emb-kumb otsustab reaalselt lahutada ja tõmbabki oma armukese juurde lesta! Eeldatavasti mees, aga vbl ka naine (sest naised on pigem need, kes väliselt seda ideaalset perekonnamudelit hoida tahavad). Ja oh õudust, mida siis naabrid arvama hakkavad? Mida siis kõik sõbrad arvama hakkavad? Reaalsus on aga tihtipeale hoopis see, et isegi need nii-öelda sõbrad, kes teid tegelikult miljoniga imetlevad, on ammu enne juba olukorrast teadlikud, aga nad lihtsalt ei hakka seda ju ometi näkku ütlema. Las see “ideaalperekond” elab oma lollis mullis edasi. Suure tõenäosusega see sama naabrimutt oli juba Kallega ka voodisse jõudnud, nii et tegelikult ta ainult teeskleb, et ta endiselt arvab, et naabrite perekond nii ideaalne on.

Ega ma nüüd siin väida, et kõigi perekonnad sellised on. Mõnikord nad reaalselt ongi ideaalsed, aga siiski on palju selliseid inimesi, kes teevad kõik, et teistele muljet jätta, et nende elu on täiuslik. Ja alati ei peagi selleks abielus olema, ka vallalised teevad seda. Nii et teine kord, kui end mõtlemast leiate, et miks mõnel inimesel ikka nii ideaalne elu teie meelest on, siis võib-olla peaksite hoopis õnnelik olema, sest selle ideaalsuse taga võib olla just selline perekond, nagu ma äsja kirjeldasin.

Ahjaa, Romantikuga olen vahepeal natuke Facebookis suhelnud (ta mainis mulle, et kas ma ikka Brasiilia ja Mehhiko mängu vaatan, sest mu lemmikriik ju mängib :D). Ta rääkis mulle veel, et nüüd sebib ühe eesti tüdrukuga, et oli lausa Rentsile ka kommenteerinud, et eesti naised on alles jumalikud. Ja et oli selle eesti naisega kuskil baaris suudelnud ja sellele ühe korea naisele vahele jäänud (selle sõbrannale, kes siis juba kodumaale ära läks ning kelle ta pidi ette võtma) – seega see korea neiu oli ta pekki saatnud, aga Romantikul sellest nii kahju pole, sest eesti naised olevad paremad. No ma siis ütlesin naljaga, et nüüd on tal siis vähemalt võrdlusmaterjali eesti naiste suhtes, millepeale ta mainis, et ma jätsin taseme tõesti väga kõrgeks ette ära. Hmm, see oli imelik kommentaar ning ma vahetasin teemat hoopis😀

Ja siis ta küsis, et kuidas mul läheb – ja noh… ma siis ütlesingi, et upun töösse ning siis olen Terminaatori juures, seega koju jõuan vähe😀 Ma siis mainisin Romantikule ka, et Terminaatorile ei meeldi mõned mu postitused, millepeale Romantik soovitas talle edasi öelda, et kui tahab oma närve säästa, siis ärgu lugegu, et nii on kõige lihtsam😀 Selle soovituse ma küll unustasin edasi anda, aga noh – ta nagunii ilmselt saab selle siit teada siis.

25 thoughts on “Lugu sellest, kuidas ma Terminaatorile enda meelest geniaalse idee välja pakkusin, aga tema kahjuks samamoodi ei arvanud…/ Inimesed, kes teevad kas või ilmvõimatut selleks, et teistel jääks mulje, et neil on ideaalne elu/perekond. Aga tegelikult? Ilmselt kepib mees parasjagu sekretäri ning naine on oma jalgevahe naabrimehele avanud…

  1. Hmm… kas ma saan sinust õigesti aru, et kui siis naisel mees petab ja lapsed toovad kolmesid koju, siis peab igale külalisele ja tänava peal ettejuhtuvale inimesele kurtma hakkama, milline tõbras mees ja kui nõmed lapsed tal on?

    Mina pigem tõesti väärtustan neid, kes ei käi ilma peal halamas ja saavad oma eluga ise hakkama. Kui mees petab ja sul sellest savi, siis polegi ju põhjust mureks. Kui mees petab ja see sulle ei istu, siis võta midagi ette – lihtsalt küla peal kurtmas käia, aga reaalselt mingeid samme mitte astuda – see on kõige mõttetum variant. Mure kurtmine on asjakohane siis, kui sa tõesti oled valmis ka teise nõu ja abi kuulda võtma ja selle alusel mingeid samme tegema. Aga lihtsalt selleks kurtmas käia, et naabrid ikka teaks, et sul on ka sitt elu… no mis point sellel on.

    Ja eriti kohe ei meeldi mulle inimesed, kes oma lastest pidevalt halba räägivad. Jah, keegi meist pole ingel kesapõllul ja kõikide kohta võib midagi halba leida. Aga no see on sinu oma laps. Sa võiksid teda vähemalt nii palju armastada, et pöörad ta positiivsetele omadustele ka tähelepanu ning ei tegele ainult negatiivsete asjade võimendamisega oma näägutamise või mis veel hullem – avaliku häbistamisega kogu maailmale tema probleeme ja muresid kurtes.

    Nii et ilu vaataja silmades. Ja selle “ideaalse” sildi kleebivadki pigem ju vaatajad külge, mitte peategelased ise. Olgem siis lihtsalt targemad vaatajad.

    • Sinu jutus on ka oma iva sees, aga ma mõtlesin pigem enda postitusega seda, kuidas need inimesed ise nii nahast välja poevad, et seda idüllilist pereelu muljet jätta. Ma ei eeldagi, et peaks kõigile rääkima, et asjad on halvasti, aga inimestel võiks rohkem suva olla, mida teised neist mõtlevad. Et kellegi teise arvamuse pärast pole nüüd küll niimoodi nahast vaja välja pugeda…

      • Kuidas see nahast välja pugemine siis välja näeb?
        Olen ka enda pere kohta selliseid jutte kuulnud, et “raudselt tegelikult tõmbavad mõlemad ringi ja mees peksab”. Kõik ei saa ju ometigi korras olla, eksju? Enamik sõbrannasid ja tuttavaid klatšivad oma mehi taga ja mul pole enda mehe kohta midagi halba öelda. Ju siis maalin ideaalset pilti, varjan ja vassin.😉
        Väiklane maailmapilt mu meelest…🙂

      • No siis on sul väga hästi läinud – nagu ma ka postituses mainisin, siis neid ideaalseid perekondi on olemas, lihtsalt mõnikord ei ole kõik kuld, mis hiilgab🙂 Võib olla, aga ei pruugi. Õige on ka muidugi see, et eks need teised tuttavad teevad siis oma järelduse, mis võib vägagi valeks osutuda, seda küll jah.

  2. Oled sa näinud filmi “fading gigolo”? Seal küsib üks naine teiselt, kes isehakanud gigologa magas, et kui too mees oleks jäätis, siis mis maitsega nimelt. Vastas, et pistaatsia. Lähemalt ei seletanud. Mulle jäi arusaamatuks miks just see maitse või et kuidas erinevad maitsed erinevate meestega (või siis naistega) seostuvad.

    Sellegipoolest oleks huvitav teada, milliste maitsetega sina kõiki oma mehi iseloomustaksid ning miks just need maitsed?🙂

    • Hmm, see nõuaks juba pikemat seletust😀 Aga minu mõistes siis loomulikult oleksid need maitsed mitte otseses tähenduses, vaid metafoorina – et kuidas keegi iseloomult või välimuselt on mulle sümpatiseerinud🙂 Ja noh, ma eeldan, et enamasti ongi mõeldud neid maitseid pigem metafoorina🙂

      • Ma sügavalt kahtlen kas filmis oli tegu metafooridega. Pigem midagi seoses intuitsiooni ja assotsiatsioonidega teatud maitsete ja mehetüüpide vahel, mis ei allu mõistuslikule analüüsile.

        Ilmselt on asi ka individuaalne; oleksid sa ise olnud tolle mehega voodis, (filmis mängis teda Turturro) siis seostuks ta sulle ehk mingi muu maitsega.🙂

  3. Geniaalne idee? See, et mingi mees, kellega sa vahepeal kepid teeb su blogisse külalispostituse? Seriously?

    • No ta ei tee ju, aga mulle idee meeldis jah😀 Uued asjad on mulle alati südamelähedased olnud, sellist asja pole siin blogis varem olnud. Kuid rahu, ainult rahu – seda ei saa olema ka🙂

  4. See sinu mainitud “mees kepib salaja sekretäri” esineb pigem kuskil filmides…tule reaalsesse ellu. Ja oled sa üldse kokku puutund ISIKLIKULT selliste perekondadega nagu kirjeldasid? Või niisama mõtlesid, et pajatad siin teemast, mida arvad teadvat, sest kellegi Mati tuttava sõbra tuttav nii rääkis?

    • Pigem kuskil filmides? See et sina nendest perekondadest ei tea ongi just sellepärast, et keegi ei hakka seda suure kella külge panema. Jah, vbl tõesti oli tegemist natuke liialdatud olukorraga, aga selliseid mehi, kes oma sekretäre vms panevad, on küll ja küll. Või selliseid naisi, kes samamoodi üle aisa hüppavad. Pealtnäha ideaalne perekond, aga tegelikult seest kõik ussitab. Ma ei räägigi ju, et kõik perekonnad sellised oleks, aga neid on. Rohkem, kui me arvatagi oskame.

      Ma arvan, et sina peaksid pigem see olema, kes reaalsesse ellu tuleb. Ja siis räägitakse veel mulle, et ma olen naiivne ning roosamannavahulik… See ongi reaalne elu. Mitte sinu, mitte Leevi, aga kellegi reaalne elu kindlasti.

    • 😀 Oh seda püha naiivsust!
      Sellepärast eesti naisi nii palju petetaksegi, et nad on sellised ullikesed – jäävad kõike uskuma ja kipuvad arvama, et kõik halb leiab aset vaid filmides. Nende Toivo ei teeks eluseeski nii… Kuni lõpuks teeb😀

  5. Printsess, paljusid mehi sa tead Eestis, kellel OMA sekretär on?😀 See sinu jutt on pigem mingi filmistenaarium, kui Eesti elu. Ja mis prostituudid ning litsakad need sekretärid sinu meelest on?? See on päris töökoht, mis ei eelda ülemustega seksuaalsuhteid. Sekretärid päriselus teenindavad meeskonda/ettevõtet, mitte ülemust voodis. See sinu jutt on umbes sama ebareaalne, kui Eesti seriaalides kontoritöö kujutamine. Kindlasti on peresid, kus petetakse, aga vanusega saad aru, et kõik suhted ei järgi ühtset mustvalget maailmapilti, kus teiste inimestega seksimine on tabu. Sellised suhted võivad väga õnnelikud olla ning sinu “nahast välja pugemine” ongi päris õnnelik elu, mitte näitemäng.

    • Nojah, selles mõttes küll, et kui mõnede inimeste jaoks suhtes/abielus olles teistega seksimine on normaalne, siis see võibki nende jaoks õnnelik elu olla. Pean tunnistama tõesti, et selle asja suhtes on mul endal väga mustvalge vaatepilt – mina niimoodi suhtes/abielus olla ei suudaks ega tahaks, kui ma teaksin, et teine pool vabalt ringi seksib (kuigi jah, mul endal oleksid ka samad õigused). Kui ma armastan kedagi, siis mul ei tuleks pähe ka teistega voodisse ronida, isegi niisama vahelduse eesmärgil. See on jällegi minu vaatepunkt asjast. Samas ei saa ma öelda päris sajaprotsendiliselt, et seda kunagi ei juhtuks… Ma lihtsalt üldiselt eeldan, et kui juba tekib nii väga tahtmine petta, siis on asjad nagunii valesti.

      Kuid nagu sa mainisid, et kui mõlemale poolele selline vaba värk sobib, siis see on juba nende otsus.

  6. Tundub tõesti, et sa oled palju filme ja seebikaid vaadanud. Või oot, tegelt seda sekretäridega keppimist esineb rohkem kuskil pornofilmides, kus sekretäridel on avar dekoltee, DD-suuruses partii ja mingi max krohvikiht peal. Reaalses elus on sekretär midagi muud. Tean, sest olen palju sekretäridega kokku puutund erinevatel töökohtael ja ühelgi pole siiani armuafääri olnud kellegagi. Pealegi poleks selle jaoks aega ega tahtmist. Võib-olla peaksid rohkem ise mõtlema, mitte koguaeg lähtuma sellest, mida ühiskond räägib või arvab? Sinu põhilised arvamused siin ongi stiilis, et “tavaliselt räägitakse…” See on sul mingi stamplause ka. Ehk ei peaks lähtuma pidevalt sellest hoiakust, et “tavaliselt arvatakse..”
    Ja see suhtes olles teisega voodirõõmude jagamine ongi väga julgetele ja enesekindlatele inimestele, kes ei karda oma partnerit jagada ja kes on vaimselt väga tugevad inimesed. Aga kuna ühiskond näeb ette, et suhtes olles teisega magamine on ringi hooramine, siis muidugi on see ju kõik vale ja tabu, sest muidu oled lits, hoor jms.

    • Eks ma jah üldistan palju, aga minu vaatenurk on tõesti ka selles valdkonnas kitsam. Kui ma olen vallaline, siis ma tõesti leian, et pole kellegi asi, mitme mehega vms ma seksin, aga kui ma olen suhtes, siis mul ei tekigi isu teistega seda teha, sest siis ma tahan seda oma partneriga teha. Ja kui selline isu peaks tulema, siis ma leian, et on parem lahku minna üldse. Jällegi minu nägemus asjast.

      Samas ka vallalisena olles… kui mul on üks kindel inimene, kellega ma seksin pidevalt, siis mul ei tule eriti ette seda, et ma samal ajal kellegi teisega seksiksin. Pigem juhtub seda siis, kui ma tõesti kuskil baaris mõne mehega tutvun, hiljem jõuame voodilinade vahele vms – et siis poleks mul probleemi samal nädalal kellegi teisega seksida (kuna seda kindlat sekspartnerit ei ole näiteks). Samal päeval või nädalavahetusel pole ma kunagi mitme erineva mehega seksinud😀

  7. Printsess, eks sinu lihtne suhtumine tuleneb paljuski ka sellest, et sul ongi hetkel sellised lihtsad, seksil põhinevad, suhted. Kui seks enam ei eruta, on lihtne uus võtta. Mida vanemaks saad, seda rohkem hindad suhtes muid asju (ühist maailmavaadet, väärtushinnanguid, koostööd, iseloomu, sõprust) ning kogud ka ühist baasi (sõbrad, lapsed, vara, positsioon). Seega on seks vaid üks, mitte peamine, suhte komponent. Seetõttu ka ei tähtsustata seksuaalset truudust nii palju.

    • Aamen Ann’i kommentaarile!
      Printsessil on olnud palju suhteid, aga siiani pole olnud ühtki, mis kestaks piisavalt kaua, et saaks tekkida armastus. Armumine küll, aga mitte armastus.🙂 Nii lühikesed suhted seisavadki veel suures osas seksi najal püsti. Ka siis, kui mitte midagi muud ei seo.

      • Räägib inimene, kes “laseks oma mehel vabalt kedagi teist trukkida”.

        Vaatame, mis juttu sa siis ajad, kui päriselt nii minema peaks (ei taha küll ära sõnuda).

  8. Ann, Leevi. Miks te inimest materdate, kui talle selline elu sobib? Las ta armub, praegu on noor. Tulevikus jõuab ka armastus tekkida. Seda enam, et ta ei ole perelõhkuja. Tegelikult minge tõesti reaalsesse ellu ja lugege näiteks kasvõi perekooli, siis saate aru, kuidas ja kui palju inimesed petavad. Kurb. Ausalt öeldes, ise pereinimesena küll petmist ei andestaks, mis siis, et on lapsed jms väärtused, mis seoks. Mingi austus peaks ikka teineteise vastu olema, mis ihad üles kaalub.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s