“Tegid juba kalendri, kuhu hakkad märkima ristikestega, millal ma teiste meestega kepin, jah?”

Vahel on lausa imelik mõelda, kuhu meie vestlused Romantikuga välja jõuvad. Sel korral alustas tema jutuajamist Facebookis ning rääkisime tühjast-tähjast… Aga siis:

Romantik: Igal juhul selleks ajaks, kui me uuesti näeme, on sul nagunii teine mees juba (me plaanisime, et juuni alguses läheme sööma, kui Tartusse juhtun ehk siis suht kahe nädala pärast ju).

Printsess: Ja miks sa nii arvad? Arvad, et kobisin juba tutvumisportaali tagasi? Kui mööda sa ikka paned…

Romantik: Ega selle jaoks ei pea sa kuhugi tutvumsportaali minema, mehed jõuavad alati sinuni.

Printsess: Jah, sul on õigus. Ja vaata, kui halvasti mul meestega asjad alati lõpevad. Kui kahju, et mulle naised ei meeldi😀

Romantik: No aga pärast ära siis tule mulle ütlema, et sul on nii pask olla minu pärast. Ma tunnen sind küll.

Printsess: Tegelt ka või? Arvad, et pärast sind olen juba 10-ne mehega keppinud, eksole? Jah, tavaliselt ma tõesti oleksin selline, kui suhe lahku läheb, aga ma ei tea, kas minu õnnetuseks või milles asi, pärast sinuga lahkuminekut ma ei ole selline. Mõtle, kui sa mind muutsid ja ma polegi selline meesteõgija enam😀

Romantik: See on ainult ajaküsimus.

Printsess: Tegid juba kalendri, kuhu hakkad märkima ristikestega, millal ma teiste meestega kepin, jah?

Romantik: Kuigi kes teab, vbl tõesti muutusid, et äkki tõesti… Haha, nagu see sinu märkmik, kus sul meeste kohta detailid on😀 Ma homme ostan😀 Loomulikult mitte.

Printsess: Ega sa ise ka mingi ingel pole. Võib-olla läheb üldse vastupidi ja sa kepid enne mõne uue naisega.

Romantik: Ma kahtlen selles.

Printsess: Ja miks? Miks vastupidi ei või juhtuda?

Romantik: Ma ei usu, et see sinu jaoks müsteerium just oleks. Ma pole Brad Pitt (hah, nagu ma Angelina Jolie oleks :D). Ja ma olen alati selle neetud arvuti ees. Ja ma ei usu, et see juhtub.

Printsess: Ja mis see loeb? Võib-olla lähed peole ja see juhtub lihtsalt. Miks ei võiks juhtuda?

Romantik: Ära jama, sa tead, et ma olen ju natuke friik. Ega ma kunagi normaalsetele naistele ei meeldigi, vähemalt sellest saan ma nüüd aru😀 Meeldin ainult erakordsetele naistele😀

Printsess: Ja mis siis? Normaalsed ongi igavad ju😀

Romantik: Ja kui juhtukski, siis see naine oleks väga eriline. Ja seda ei juhtu just väga tihti.

Printsess: Kunagi ei või teada.

Romantik: Selline asi on olemas nagu tõenäosus, mis räägib enda eest.

Printsess: Tõsi. Aga elu on üllatusi täis🙂

Romantik: Mu elu on arvuti. Kirjutuslaud. Ja vaatamine, kuidas päev möödub ja ikka on vaja tuhat asja teha.

Printsess: Aga varsti on suvi, siis on sul ainult töö, ülikool mitte. Ja ilusad naised (ehk siis kõik eesti naised) hakkavad lühikestes seelikutes käima ja kogu see värk🙂

Romantik:😉

Ja vot siis hakkas mul saade ning ma ei saanud enam temaga edasi rääkida.

Aga jah, tegelikult me oleme Romantikuga selles mõttes sarnased. Kui mulle meeldivad vallalisena samuti vallalised mehed, siis talle meeldivad keerulised või suhtes naised. Ma tean seda. Kui mina olen talle rääkinud sellest adrenaliinist, mis teiste meestega flirtimine mulle vallalisena annab, siis tema on mulle tunnistanud, kuidas ta keerulistes suhetes naisi nähes (kes talle ka muidugi sümpatiseerivad) neile külje alla poeb ja siis vaikselt end tõelise džentelmenina näitab. Olekski pidanud talle ütlema, et äkki ma just nimelt hakkangi kellegagi semmima, sest siis ma vastan kriteeriumile – ma olen hõivatud!😀 Nii et kui ta lähedusse peaks mõni ilus ja hõivatud või täiesti armastusse usu kaotanud naine juhtuma, siis hakkab tema adrenaliinivajadus tööle. Täiesti pekkis, kui sarnased me tegelikult oleme. Mõlemad oleme väiksed kuradid, vähemalt minevikus oleme olnud. Ja me mõlemad paistame välimuselt sellise inglid välja, tema on armsa ja süütu naeratusega – ja mina ka selline lillelaps, kes enne viit kuud deitimist voodisse ei jõuaks. Ja tegelikult… Kavalad kui rebased, kui vallalised oleme. Meile meeldivad väljakutsed. Kuigi jah, mulle hõivatud mehed ei meeldi, aga keerulised küll. Alateadlikult vähemalt küll.

Ja kui armume, siis täiega, aga sama kiiresti ka tüdineme. Sel korral läks nii, et tema tüdines kiiremini.

Paras paar, ütleks sellepeale.

6 thoughts on ““Tegid juba kalendri, kuhu hakkad märkima ristikestega, millal ma teiste meestega kepin, jah?”

  1. Kaua sa piinad ennast? Miks sa suhtled edasi selle inimesega, kes ainult lolle vabandusi otsis ja tegelikult lihtsalt sinust ära tüdines? Eelmise postituse kommentaaride peale, et torgi rohkem ja ära anna alla – ütlen seda, et kui tundub, et midagi kaotada pole ja peaks ikka veel pinda käima ja lunima tüüpi uuesti proovima – siis on kaotada küll – nimelt eneseväärikus. Pärast on tuhat korda sitem tunne, kui sulle uuesti ja uuesti ära öeldakse.
    Ainus viis tüübist üle saamist kiirendada – igalt poolt delete-block. Päriselt. Kui sa ei näe, mida ta teeb, kus ta on, kellega suhtleb jne, siis sa ei mõtle ka tema peale nii palju. Järk-järgult hakkab paremaks minema, aga selleks pead sa lõpetama temaga suhtlemise. Igasuguse. Täiesti 1000 %. See tundub küll võimatu ja võibolla sa ikka veel loodad kuskil sügaval, et juhtub ime ja kõik saab korda (alati loodetakse), aga EI. Ei saa, he`s just not that into you, simple as that. Ja see ei muutu, kui sa tüübile enam ei meeldi, siis tunded ei tule lihtsalt lampi tagasi. Isegi siis kui sa väga-väga tahad, ei tule tal need tunded tagasi.
    Nii et kui sa soovid ülesaamise protsessi kiirendada, oma eluga edasi minna edukalt, siis kustuta ta oma elust täiesti ära. Ära alanda ennast enam, ära suhtle temaga.

    • Esiteks kuidas saad sina nii kindel olla, et keegi on kellestki kolmandast tüdinenud või mitte? Ja, et ta pole nii sees.
      Teiseks ma ei saa neist inimestest aru, kes neid suhteMÄNGE harrastavad. “Ma pean tegema näo, et mul on pohhui, siis ta tuleb!”, “omg, ma ei saa alandada ennast!” jne, suured inimesed, suud peas, just rääkida tulebki. Ka rääkides võib üle saada. Mina näiteks sain! Kõik ei ole elus päris must ja valge kui sina kirjeldad.

      Mul näiteks on küll jummala pohui, kas ma sinu mõistes alandan end armastatu ees või mitte… vähemalt senikaua kui on võimalus võita. Ja kui alandaja osutubki lõplikult kaotajaks, seda enam, miks peakski jätma teisele, kes oli kunagi sinu maailm!, mulje, et nüüdsest oled tugev kui kalju, üleöö muutusid hoopis teiseks, südametuks, inimeseks. Milleks?

      • Ka sul on mõnes mõttes õigus. Oeh… Vahel ma mõtlen, et miks need inimsuhted suhted nii keerulised on. Kuigi ma tean, et keegi hakkaks nüüd kohe ütlema: “Ise sa elad need nii keeruliseks!”, mis on ka õige vist. Mina olin ju eile see, kes Romantiga uuesti suhtlema hakkas ja veel selliseid kommentaare tegema hakkas ( a la, kui ilusad ja õnnelikud me ikka olime), kuigi ma olin endale lubanud, et ma seda enam ei tee.

        Ilmselt olen nõrk. Nojah, ega see polegi mingi uudis tegelikult. Mis Romantikusse puutub, siis kindlasti ma seda olen. Ma ei tea, miks ta mulle nii mõjus/mõjub, sest teised lahkuminekud ei ole mulle kunagi sellist abituse tunnet tekitanud. Võib-olla oligi asi selles, et nüüd ma tõesti nägin ette meid koos ka paari aasta pärast.

        Vahel ma mõtlen, et äkki see oligi mu karma? Ma ei ole minevikus just väga hea naine olnud ja olen ise ka päris palju haiget teinud. Äkki elu annabki nüüd mulle õppetunni? Tegelikult on muidugi lihtne kõike karma süüks ajada, ma tean seda.

        No seda ma tean, et ma tahan temaga edasi suhelda. Ja vahel ka nõrk olla – kas see on nüüd halb või hea, ma ei tea. Võib-olla läheb kõik hoopis hullemaks, aga eks seda näitab tulevik.

      • Ilmselt teised ei olnud nii sügavale südamesse pugenud kui tema.. Olgu mis on, ma hoian igaljuhul teile pöialt, sest selge on ka see, et me kõik jookseme vahel ummikusse ja siis loevadki vaid need, kes sellega leppida suudavad
        🙂

    • Ma tean, et sul on kohati õigus, aga ma ei suuda… Ja ma isegi ei taha temaga suhtlemist lõpetada. Vahel on lausa imelik mõelda, et ma olen ise ju teistele täpselt sama öelnud, et selline venitamine pole hea… Ma tahan, et ta vähemalt sõbrana mu elus oleks. Ma tean, et vbl teeb see mulle ka haiget, aga jah – seda ma tahan.

      Kuigi selliseid suhtlemisi peaks vist tõesti ära hoidma. Vahepeal me ju ei suhelnud mitu päeva. Ma ei leia, et ma peaksin ta kuskilt ära blokkima või kustutama, aga ilmselt tuleks sellised vestlused ära lõpetada.

      Tegelikult ma saan aru, et sul on omamoodi õigus. Ma ütleksin kellelegi teisele täpselt sama, kui ise sellises olukorras poleks. Mina olen esimene, kes tavaliselt niimoodi arvab. Kuid nüüd…

      Oeh…

      • Tead, kust ja kuidas tuleb sinu kõige ÕIGEM, kõige määravam ja edasiviivam otsus edaspidise suhtes?
        See tuleb siis, kui sa ei ei lase ennast ka kõige väiksemal tolmukübemel mõjutada, kui sa sügaval sisimas ÜKSI otsustad, et nii on õige.
        Tee endale kõigepealt selgeks 1. Kas sa tahad stabiilset/pikaajalist/kindlat suhet/kooselu/abielu sobiva/õige mehega? 2. Kas sa ei taha seda? (vt. punkt 1)
        Kui sa oled valinud esimese variandi, siis alusta tõsist tööd selle nimel. Sinu puhul ilmselt “tabula rasa” tasandilt:)
        Kui sa valisid teise variandi, siis sa ei pea mitte midagi tegema. Elu on seiklus sina oled alles nii noor:)

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s