Mõned mehed on ikka kummalised…

Täna kuskil kella 15.00 andis Salapärane mulle Facebookis teada, et ta liigub Tallinnas ringi (kes ei mäleta, siis tema on see noormees, kellel naine ning kaks last ehk siis see, kellega ma kaks aastat tagasi natuke deitisin, aga ei seksinud – ta muidugi siis valetas mulle, et nad pole enam koos, aga siiski olid/on hetkel ka. Tema on siis ka see, kellega paar päeva tagasi omamoodi vestlust Facebookis sai aetud).

Kuskil kella 16.00 ajal ta hellas ka ja kuna mul oli vaba aega, mõtlesin, et võib ju ka temaga kokku saada. Ta pidi nagunii Tallinnasse mingeid remondiasju vaatama tulema (sest ta ise elab külas ning seal pole midagi saada). Kui see siis tal tehtud sai, siis saimegi kesklinnas kokku.

Ma nägin teda viimati aprillis 2013, kui nad elukaaslasega Tartus käisid, siis käisime kolmekesi burksi söömas. Enne seda oli juunis 2012, kui meie deitimine toimus.

Salapärane oli väga muutunud – umbes 15 kg juurde võtnud ning kohe märgatavalt priskem. Läksimegi siis kõigepealt Hesburgerisse sööma ja ma taipasin, et kui välimus välja jätta, on noormees endiselt samasugune – ehk siis küllaltki lapsemeelne. Vahel võib see ju tore olla, aga mõnikord muutub häirivaks😀 Rääkisime siis niisama tühjast-tähjast, minu ja Romantiku lahkuminekust, Salapärase ning tema elukaaslase omapärasest suhtest, mis neil juba aastaid kestnud on. Meenutasime seda, kuidas kaks aastat tagasi Maasikas käisime ning kõik naised teda jõllasid, kui ta omamoodi retroliigutusi tegi. Võib-olla mõned imetlesid, teised aga tundsid mulle kaasa, et ma sellise noormehega peol pean olema – kes seda enam mäletab😀 Minul läks siis aga päris nukralt, tantsisin oma kutseka lõpukleidi katki, aga õnneks oli sel vooder ka, muidu oleks rinnahoidjad paistma jäänud. Salapärane viskas kohe sellepeale nalja, et siis oleks teiselt poolt ka katki käristanud, olekski stiilsem olnud😀

Pärast jalutasime niisama vanalinnas ringi ja tüüp hakkas vahel niisama hüpates liikuma. Siis mulle meenus, miks ta mind omal ajal natuke närvi oli ajanud ning ma küsisin temalt naljaga pooleks, et kas ta kunagi suureks ka kasvab, ise juba 30-aastane mees, et kuhu see siis kõlbab😀 Ta ütles, et täiskasvanud on igav olla – pealegi juhtub ta päälinna ju väga harva.

Ikka viskas ta seda nalja, et ta tõsiselt loodab, et ma enne 30-ndat meest ei leia, sest tema pakkumine mu lapse isaks hakata on endiselt jõus. Ma siis ütlesin, et iseenesest ju tore, aga mulle ei meeldi mehi jagada – tema on aga juba võetud, seega rong on läinud. Ta siis ütles, et häid mehi tulebki jagada😀 Arutlesime ka sel teemal, et miks ma 2008-ndal aastal rates tutvumismängu ei mänginud, et siis oleks vbl juba siis tutvunud (sest seal ta tutvus oma praeguse elukaaslasega). Ma ütlesin, et mängisin küll, aga ju polnud nii määratud. Ja pealegi – mind kuskil maakohas ikka niisama lihtsalt ette ei kujutaks, seega ma ütlesin talle, et isegi sellisel juhul poleks meie suhtest asja saanud, sest mina sigade ja kanadega hakkama ei saaks😀 Et ma olen linnainimene siiski, sest mulle meeldib see melu, mida linnas elamine mulle annab. Salapärane ütles, et harjuda saab kõigega.

Salapärane nägi endiselt suhteliselt normaalne välja, aga kui võrrelda sellega, milline ta kaks aastat tagasi oli, siis oli ikkagi märgatav vahe sees. Ma mainisin seda ka talle ja ta ütles, et ta nüüd hakkab uuesti trenni tegema, et siis muutub sama kompuks, kui ta oli, et mind ära võrgutada😀 Oma nilbet teksti pole ta endiselt unustanud😀 Ma siis meenutasin talle, et ta on siiski hõivatud ja isegi, kui tema jaoks (ja vbl isegi ta elukaaslase jaoks, kes tundub nendes asjades suhteliselt liberaalne) see pole probleem, siis minu jaoks küll. Mulle lihtsalt ei meeldi hõivatud meestega sebida (kui ma tean, et nad seda on)😀

Mingil hetkel olin ma mingi  kõrge kivi peal ja olin Salapärasest veits pikem – siis ma muidugi mainisin talle, et olen tast nüüd pikem. Ta on tegelikult päris pikk noormees, kuskil 192 cm. Ja siis ta järsku lambist tõstis mu endale üle õla, nii et mul olid jalad taeva poole ja ma hakkasin täiega karjuma, sest esiteks mulle ei meeldi pea alaspidi olla, teiseks oli mul kleit seljas – seega oli mu tagumik ilmselt tervele ilmale näha😀 Õnneks seal väga palju rahvast ei liikunud. Lõpuks ta siis pani mu siiski maha tagasi😀

Ma polnudki ammu nii pika tüübiga väljas käinud. Olgu, Meremees oli 198 cm, aga ta oli küllaltki peenike (ja see oli megaammu ju). Salapärane on küll 192 cm, aga tal on seda vormi, mis mulle mehe juures vahel meeldib. Kuigi jah, umbes 10 kg vähem oleks vast ideaalne, aga praegu ka midagi viga polnud tegelikult. Ma lihtsalt pidin temaga selles mõttes norima😀

Ta kutsus mind endale ja oma elukaaslasele külla. Mul vahel on reaalselt tunne, et nad otsivad oma suhte jaoks kolmandat, aga kuna ma grupiseksi inimene pole, siis jääb ära😀 Niisama võiks ju kohvitama minna, kuigi tegelikult on meie suhtlus üldse veider. Või kogu see suhtlemine, sest Salapärane suhtleb endiselt ka selle naisega edasi, kellega ta too kord oma elukaaslast reaalselt pettis – ehk siis kellega asjad seksini jõudsid. Kuigi Salapärane ütles, et tol korral oli ta elukaaslane pigem pahasem meie suhtlemise pärast, sest selle teise naisega ta ainult seksis, aga minuga käis peol, bowlingut mängimas, kinos jne. Ja meie seksini ei jõudnud, sest ma ütlesin ära. Kuigi samal ajal ripsutasin ma Targaga tiiba ja meenutasin Salapärasele seda, kuidas ta mu jaanipäeva kaks aastat tagasi ära rikkus, sest oli lubanud selle koos minuga veeta. Kuna ta aga mulle lõpuks tünga tegi, olin enda peale nii vihane, et Targa kutset vastu ei võtnud, sest tema kutsus mind ka jaanipäeva pidama😀 Kui Salapärane siis minu juures oli ja Tark helistas (päev enne jaanipäeva), siis pidin suhteliselt sellist viisakat vestlust ajama, et tüüp aru ei saaks. Salapärane tunnistas nüüd, et ta sai küll aru, et ma mingi teise mehega vestlesin, aga ta ei pööranud sellele nii palju tähelepanu. Kokkuvõttes olime mõlemad mustad lambad, kuigi me polnud suhteski, vaid sebisime. Temal oli elukaaslane olemas ja mina veetsin lõbusalt teise noormehega aega, kellega ma ka seksisin.

Salapärasel olid paremini meeles meie ühised hetked autos, hotellis ja minu juures – mina mäletasin neid suhteliselt ähmaselt. Seksini siiski asi ei jõudnud, sest ma olin ei-ütlemises visa. Ega ma eriti ei mäletagi, miks ma keeldusin, sest tüüp meeldis mulle ju omal ajal. Võib-olla ma mõtlesin, et noh… Targaga ju seksisin, kuidas ma siis nüüd temaga ka😀 Eks Salapärasele annab tunda ka see, et tema pole omal ajal sarvi maha joosta saanud, aga ta elukaaslane enne teda just seda tegi. Kui nii võtta, siis kurb tegelikult, et ta niimoodi tunneb. Ma olen alati mõelnud, et millest selline tunne tekkida võib. Minul oma viimastes suhetes seda tunnet nüüd küll olnud pole, Omakasupüüdmatu ajal lõpus vist tekkis. Aga Ego, Võrratu ega Romantiku ajal mitte. Noh, ma olen oma sarved ju maha ka joosta saanud. Lausa järgmiseks eluks vist ka!😀

Rääkisin Salapärasele ka, et ma ei viitsi enam Flirticusse ega kuhugi tagasi kobida. Ta ütles, et see on ainult ajaküsimus. Ega ei tea jah – vbl ongi. Ta leidiski, et tema probleem on see, et ta pole saanud neid sarvi maha joosta ja minu probleem on see, et nüüd ma isegi vbl oleksin valmis püsivamaks suhteks, aga siis läheb ikka midagi halvasti. Kurtsingi talle, et vahel ikka igatsen Romantikut ja ka tema arvas, et nii omadega sassis pole ma ühe mehe pärast küll varem olnud – vähemalt mitte pärast seda, kui ma talle vahel Facebookis oma meestemuresid kurtnud olen – ehk siis umbes kaks aastat, sest nii pikalt ma teda tean ju.

Kui ta ära hakkas minema, siis enne seda kallistasime ka korraks. Ta ütles, et kui Napoleoni kooki tahan, siis pean külla minema – nimelt seda on ta mulle kahe aasta jooksul korduvalt lubanud küpsetada ja Tartusse/Tallinnasse sellega tulla, aga siiani pole ta oma lubadust pidanud. Ilmselt sellepärast tal naisega probleemid ongi, et ta oma lubadusi ei pea😀

Salapärane ongi kohati selline huumorivend, et vahel ei saa aru, kas ta räägib tõsiselt või teeb nalja.

Ning jah – ma võiksin temasuguse mehe liigitada oma kõige kummalisemaks tutvuseks, mis mul üldse kunagi olnud on.

Edit: Ma vist mainisin postituse jooksul vähemalt 100 korda, et asi seksini ei jõudnud, aga mis seal ikka siis😀

8 thoughts on “Mõned mehed on ikka kummalised…

    • Nii… Ja kus sa mind nägid siis?🙂 Mul hetkel ei meenu, et keegi oleks nii väga jõllitanud – ainuke koht, kus tõesti keegi nagu vaatas, oli Tallinna bussijaam🙂

  1. Sa tutvud vist krooniliselt ainult eriti mõttetute töllidega. Jääb mulje.
    Suvalised tühikargajad ja pooletoobised kõik. Kahju hakkab lausa.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s