Kui üks räägib aiast ja teine aiaaugust…

Ma siiski pidin talle seda ütlema. Või kirjutama. Kuna keegi tema sõpradest kommenteeris meie koos pilti, kus ta kirjutas: “Ilus paar”, siis just seda ma Romantikule mainisingi. Et seda me ju olime. Ilusad ja õnnelikud. Ja lõpuks ütlesingi, et küll ma üle saan, et kuu aja pärast on kõik okei, aga vbl on just siis vastupidine olukord ja ta mõistab, kui valesti ta käitus. Ja ta ütles, et ta mõistab mind, sest praegu on see mu uhkus, mis räägib, et ta tunneb mind – ja ta poleks saanud mulle anda seda, mida ma tahan. Ma ütlesingi, et tal on jumala õigus, sest ma tahtsin/armastasin teda – ja seda ma ju ei saanud.. Ja siis ta hakkas väitma, et mina tahtsin pidusid, tutvuda uute inimestega, et ma olen nii noor ja mõtlen veel sellistele asjadele, aga tema mõtleb mitu aastat ette. Et vbl tema kõrval oleksin ma mandunud ja seda ta ei tahtnud. Ja et ta isegi pole nii pikk, kui ma tahaksin…

Ma läksin närvi. Ütlesin, et seda arvab tema. Et see pikkus mind ei kottinud. Et mind ei kottinud enam peod, mind huvitas temaga koosolemine. Ainult ettekäänded tema poolt. Ja ütlesin ka lõpuks, et nüüd mõistan, et see oli tõesti tema kaotus. Ja ta ei väärinudki mind. Ja ta ütles, et tema probleem polnud otseselt minuga, vaid sellega, et üks päev läheb ta äkki nagunii ära. Et kes mulle siis mu aja oleks tagasi andnud, et siis oleks veel hullem. Kuigi ka see mõjutas natuke, et ta taipas, et me oleme praegu erinevatel ajaetappidel oma elus.

Lõpuks rahunesime maha ja ta ütles, et teadis oma tulevikku ette, tundes, et ma võin kord nii tüdineda sellest kõigest, milline ta elu on, on niimoodi nagunii parem. Et ta ei taha, et ma näeksin seda, kuidas ta päevad läbi endaga nii pekkis on, et ma väärin õnnelikuks saamist. Et nüüd on mul ka vähem probleeme. Ja teda muudab see ka rahulikumaks, kui ta teab, et nüüd ta ei pea muretsema sellepärast, kuidas tema probleemid mulle mõjuvad.

Ja tegelikult pidin mina ka selle otsuse tema eest ära tegema, sest just mina olin see, kes ta nii-öelda vabaks lasi. Seda ma talle aga ei öelnud.

Ütlesingi Romantikule, et mul on head mälestused, kuigi vahel ma mõtlen, et ta on kõige kohutavam, mis minuga üldse elus juhtus, sest nüüd on mu süda nii katki.

Pärast ta tunnistas mulle, et kuigi ma arvan, et ta on mu täiesti unustanud, siis see pole nii, sest ta mälu on selline, mis niisama lihtsalt ei unusta.

Igal juhul tunnen ma end millegipärast paremini. Ilmselt pidin saama välja öelda, mida ma mõtlen.

Tegelikult enam ei olegi ju reaalselt vahet, mis põhjustel see kogu asi juhtus. Loeb see, et juhtus. Naljakas on see (või pigem kohutav), et kui ma temaga tülitsen, siis lõpuks on ikkagi tema see, kes mu uuesti rahulikuks muudab. Mis siis, et just tema on see põhjus, miks ma alguses ka üldse närvi lähen. Elu on ikka imelik. Ja mina olen üks krdi enesepiinaja, ma tean seda.

6 thoughts on “Kui üks räägib aiast ja teine aiaaugust…

  1. Sa nii lihtsalt annadki alla? See “armastus” oli sinu jaoks nii vähe pingutust väärt? Mõned proovivad asju parandada veel aastaid hiljem aga sa püüad nädalaga asja kalevialla peitu lükata ja ära unustada, ma-sen-dav

    • Mida ma tegema peaksin? Ta on ju oma otsuse teinud (või vähemalt seda ta arvab), kas seon ta kinni ja röövin ära või? Ja keegi pole väitnud, et ma selle unustanud olen – lihtsalt hetkel ei saa ma midagi teha. Äkki kui aega mööda läheb, siis saab midagi veel muuta. Hetkel ei saa. Ma pole öelnud, et ma selle mõtte täiesti maha matnud olen. Aga hetkel ei saa tõesti midagi teha.

      Pikk suvi on ees😉

    • +1 ehk mina ka Sinu, Printsessi, asemel üritaks. Armastus on ju ometigi seda väärt!🙂
      Ilmselt mängib suurt rolli soovituste jagamisel ka see, et ma ise samas seisus pingutasin ja palusin temalgi sama teha ning saime kõik taas toimima, paremini kui eales varem.🙂

  2. Mina ei üritaks. 4 kuud pole mingi armastus, vaid armumine. Ükskõik kui palju sellele vastu ei tahaks vaielda. Kui juba armumisefaasis üks vend halab ja sellist juttu ajab, siis mida ta hiljem teeb? Ilmselgelt on kutil tõsised probleemid enesehinnanguga või teine variant, et ajab lihtsalt kärbseid pähe ja varjab selle taga midagi.
    Selles suhtes on tal aga õigus, et pigem see asi enne lõpetada kui et raisata rohkem aega tema peale ja siis lahku minna. Armumisest on kordades kergem üle saada kui armastusest.

    • Ps. Mu enda eelmine suhe oleks ka lõppenud just nelja kuu pealt. Kutt oli mulle ostnud ilusa hõbedase ja südametega käeketi, pani selle mulle kenasti käele ja siis tuli üsna sarnane jutt sellele Romantiku jutule. No et kuidas asi ikka pole minus, vaid temas jne. See käekett oli lahkumineku puhul😀 Paraku tegime vea ja proovisime uuesti. Sellest “proovimisest” sai 4a valu ja raisatud noorust…

      • Jah, eks ta ole. Samas mina ei võta seda kõike kui ainult nelja kuud, sest tean teda kauem ju. Jah, suhe oli neli kuud, aga tean teda jaanuarist 2013. Vahepeal ta oli küll Kolumbias tagasi, aga Eestisse tuli augusti lõpus 2013. No see selleks.

        Hetkel ma ei oska midagi öelda, mis saab või ei saa. Eks aeg näitab🙂

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s