Nädal saab läbi…

Täna saab nädal lahkuminekust. Seega ka mu endale antud nutulaulu tähtaeg on tänaseks lõppenud. Eile öösel (pigem siis täna varahommikul) olin ma veel omadega läbi ja nutsin kallistades Romantiku kingitut pluusi. Ja saatsin talle sõnumi ka:

“Mul on halb olla, kallistan seda pluusi, mille sa mulle Kolumbiast suveniirina tõid. Loomulikult pole sel enam sinu lõhna, aga… Ma ei mõista ega hakka kunagi mõistma, kuidas su tunded nii kiiresti kaduda said. Ja mida ma nüüd kogu selle armastusega peale hakkan, mida sinu vastu tunnen? Ma tean… aeg parandab kõik haavad.”

Ma ei saa muidugi lubada, et alates tänasest ei nuta ma enam kunagi tema pärast. Sest ma tean, et see pole niimoodi. Aga ma teen endast kõik oleneva, et oma eluga edasi minna. Ning see ei tähenda seda, et ma mingi asendustüübi endale otsiksin. Olen ka seda varianti minevikus proovinud ning see pole kunagi lahendus. Eriti nüüd, mil ma omadega ikka parajalt pekkis olen, sest varem pole ma kunagi niimoodi mingit lollakat pluusi kallistanud.

Öeldakse, et kõik juhtub põhjusega. Ju siis ei pidanud niimoodi minema, nagu ma oleksin tahtnud…

2 thoughts on “Nädal saab läbi…

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s