Kas mees on ikka väärt seda, et te oma unistustest loobute?

Seekord kirjutan “Eesti Tippmodellist”. Saatest iseenesest mitte, sest igal pool juba pläkutatud, et Ameerika tasemele nagunii ei jõuta ja fotograafid jagavad võtteplatsil igavaid kommentaare. Nii ongi, aga samas huvitav jälgida on ikkagi. Minu ootused olid selle saate puhul igal juhul veel madalamad, nii et selles mõttes üllatusin isegi meeldivalt 😀 Sest kui sa saatest nagunii suuremat ei oota, siis pettuda ju ka ei saa. Ma ei pettunud ja mingi põhjus ju ikka on, miks ma seda endiselt edasi vaatan, sest kuigi fotograafid annavad igavaid kommentaare, saatejuhil on imelik piiksuhääl (aksendist me ei räägi, sest ta on ju kaua välismaal elanud… ning häält ka ei saa inimene endale ise valida, nii et anname selle andeks). Nii et üldiselt võib isegi mingil määral rahule jääda. Eesti mastaabi kohta on see saade isegi üle ootuste hea.

Tahtsin siin blogis rääkida hoopis 16-aastasest modelliks pürgivast Keiust(kellel juba varasemaid kogemusi + Hiinas käik jne), kes tänases saates pisaraid valas ning mainis, et tema poiss-sõber ei taha leppida sellega, et ta seal saates on. Okei, arusaadav on, et kui sa oled kallimast eemal, siis sa oledki kurb ja valad vahel pisaraid, selles mõttes ma ei näe üldse probleemi. Aga mind pani hämmastama tema mingi taoline repliik: “Kui mu kallim paluks mult siit saatest ära tulla, et meie suhe saaks edasi toimida, siis ma teeksin seda, sest ma tahan, et see suhe jääks püsima.” No kulla tüdruk, sa oled 16-aastane ja kui modelliks saamine on tõesti su unistus, pealegi oled sa veel nii kaugele jõudnud ning järsku su nolgist poiss-sõber (no okei, vbl ei ole nolk, äkki on 22, 24, 27 – kust ma tean, aga point on sama) ütleb sulle, et tüdruk, marss koju, siis sa lendad nagu tuulispask oma kohvreid kokku pakkima ja ütled: “Hüvasti, modellimaailm!” Ja liiati veel enam, kui sa oled juba varem Hiinas käinud ja sulle tõesti see ala meeldib ning pildid tulevad ka “Eesti Tippmodelli” saates ilusti välja, aga siis järsku su armas kallis peigmees ütleb sulle, et ta ei leia, et sa peaksid selles saates olema, siis sa loobudki kohe! Jätad 16-aastaselt oma unistuse, sest su praegune kallim (kes on tõenäoliselt sama vana kui sa ise ehk väga noor) arvab niimoodi! Täpselt nagu Gerli Kai (oli vist) seal saates ka ütles, et mehed tulevad ja lähevad(ja eriti veel nii noorelt!), siis peaks prioriteedid paika panema.

Okei, ma saaks aru, kui Keiut modellindus ei paeluks(ta avastaks selle näiteks saates) ning ta tahakski ära minna, aga selles ju point pole. Saates sai ta noormees vist ikka asjast aru ning ei teinud talle sellist ultimaatumit, et tüdruk sealt ära minema peaks? Aga kui oleks teinud? Kas ta tõesti olekski läinud? Ma saan aru, et kui oled viie lapse ema ja armastav abikaasa oma mehele, siis võib-olla pole kõige mõistlikum öelda: “Ma nüüd panen seljakoti selga ja tõmban siit Eestist vehkat, sest see on mu unistus”, sest noh kui lapsed väiksed, siis peab neid ikka toitma, mähkmeid vahetama, riietama, kasima, kammima + veel üllatunud abikaasa, kes jääks sellisel juhul lolli näoga sulle otsa vahtima ning mõtleks, et kaasa päris segaseks läinud. Aga kui sa oled 16 ning modelliks saamine ning kõik need vidinad-sidinad-pildistamised-sitsid-satsid-emotsioonid-kõrged kontsad, meik, soengud, ilusad riided jne sind köidavad(nagu Keiu puhul see ilmselgelt ka on) ja sa selle kõik oled valmis nõus vastu taevast lennutama, sest su nunnu “eluarmastus” arvas, et teie suhte päästmise nimel peaksid sa kodus põll ees süüa tegema, siis…

oled sa lihtsalt loll! Ma ei väida siin, et Keiu ei pruugi oma praeguse kallimaga kauaks kokku jääda, pärast on veel kümne aasta pärast koos, aga vaevalt see saab niimoodi olla, et praegu oma unistusest loobud ning siis pärast rahulikult oma musimopsi tänad, et ta sult saatest ära käskis minna. Pigem on siis niimoodi, et kui mingi imelikul põhjusel veel 10 aasta pärast sama tüübiga koos oled, siis parema meelega virutaksid talle panniga pähe, et ta sul omal ajal mingi mõttetu kapriisi pärast modellisaatest ära käskis minna. Kui tüüp ei suuda vastu pidada natuke aega (Kaua see modellisaade ikka kesta võiks, filmiti see ju kiiremini, ilmselt meie iga nädal on neil seal üks päev) ilma sinuta ning ütleb, et eit, kobi koju tagasi, siis ilmselgelt temast pikemas perspektiivis asja saada ju ei saa.

Ja oletame, et Keiu kallim ütlebki talle, et ta peaks koju minema ning kuulekas Keiu teebki seda pisarsilmil, sest loodab, et jääb igavesti oma nunnukesega kokku. Ja siis kuu aja pärast ütleb seesama tüüp: “Tead, Keiu, sorri, aga ma ei ole enam meie suhtest huvitatud.” Siis ilmselt teeks Keiu kõik, et poleks oma kallimat kuulanud ning modellisaatele nii lihtsalt käega löönud? Aga võta näpust – enam ei aita ei ussi-ega püssirohi ning kastruliga kallimale pähe löömine ei too ka midagi muud peale suure jama. Aega enam tagasi kerida ei saa. Ja siis kahetsed elu lõpuni, et oma unistusest loobusid.

Nii et Keiu, ära mine saatest lihtsalt sellepärast ära, et su kallim arvab, et sa peaksid seda tegema (Kuigi nad vist ei saagi niisama saatest ära minna, sest neil on see leping, aga no hüpoteetiliselt siis). Kui see on sinu unistus ja sa oled hetkel 16-aastane, siis sa peaksid selle poole püüdlema! 16-aastaselt jätta mingi mehe pärast oma suur unistus täitmata on kõige arulagedam põhjus, mida ma eales kuulnud olen. Isegi 22-aastaselt. Isegi 30-aastaselt. Okei, lapsed on juba natuke teine teema, aga mehe pärast? Kas sa saaksid üldse pärast enam selle sama mehega õnnelik olla, kui oled tema pärast loobunud millestki sellisest, mis sulle nii väga meeldis?

Natuke muust teemast rääkides, lõpuks nägin siis selle Urmas Väljaotsa ka modellisaates ära. Aitäh sulle, Urmas Väljaots, et sa nii igava “Minu Pariisi” kirjutasid. Nojah, arvata on, et Pariis on moetööstuse meka, aga kui kogu raamat koosneb ainult moest, siis oleks võinud selle raamatu kuskil moeraamatute sarjas välja anda. Õnneks mul oli paar aastat tagasi nii palju oidu peas ning seda raamatut endale ei muretsenud, vaid laenasin enne sõbrannalt. Kõige igavam minu-sarja lugemine. Ma pole “Minu Pariisi” raamatut üldse enam raamatupoes ka näinud, põhjus ei saa ju ometi olla selles, et see oli lihtsalt nii huvitav, et kõik eksemplarid osteti ära? (Kui nii oli, siis mis teil inimesed ometi viga on?) Ilmselt oli see nii igav, et nad peitsid need raamatud kuhugi ära, sest nad ei tahtnud neid sinna 1.euro raamatute listi panna(oleks häbi teinud ülejäänud minu-sarja raamatutele). Noh, vähemalt modellisaatesse ta sobis ning ütles isegi asjalikke kommentaare ehk siis iga inimene jäägu oma liistude juurde. Kirjutamine jäta teiste jaoks (noh, moest võid ikka kirjutada, aga üldiselt nii asjalike raamatute sarja ära parem oma nina topi!).

Ja saigi kõik öeldud. Pidage siis meeles: Püüelge oma unistuste poole ning ärge  lubage oma kullakestel teile öelda, et peaksite neist loobuma! 😉 Ja kui ta nii ütleb, siis ärge loobuge! Hiljem kahetsete nagunii.

Advertisements