Tagasi igapäevases rutiinis

Täna läksin oma igapäevase rutiini juurde tagasi ning sellest oli abi. Ma oleksin võinud muidugi mõned vabad päevad võtta, aga ma ei tahtnud. Pealegi on parem tegevuses olla ning muudest asjadest mõelda. Õhtul tegime pere keskel väikse istumise ema auks, sest täna oleks ta sünnipäev olnud. Nüüd tuleb vaid edasi minna. Pisaraid on meeletult valatud ja eks valan neid veel kõvasti, aga ajapikku läheb kergemaks.

Sellistel hetkedel mõistad, millised inimesed on alati olemas. Mu sõbrad, mu ülejäänud perekond, mu lähisugulased… Neist kõigist on palju abi olnud ning nende tugi on väga vajalik.

Aitäh Teile kõigile! (Sest mõned neist loevad seda blogi ka).