Oh seda Flirticut küll…

Flirtic on endiselt naljakas koht. Kirjutan ühe tüübiga, kes küsis: “Hästi üldine küsimus – kas Sind võiks pigem pidada “heaks tüdrukuks” (küpsetad mehele kauni lasanje punase ja valge kastmega kihiti) või “pahaks” (vead alati sõbrannad halvale teele :p )”, millele ma siis vastasin: “Süüa ma teha ei oska, seega pigem pahaks vist :D”. Hiljem ta küsis, et kas ta võib mulle veel kontrollküsimusi esitada ja ma ütlesin, et ei teagi, kahtlaseks läheb juba (ma olen üldse kuidagi napisõnaline viimasel ajal Flirticus, kui ma isegi vastan kirjadele). Ja siis tuli veel omapärasem küsimus: “Mis tunde sinus tekitaks vajadus sisustada uus korter alates täiesti valgetest seintest? Ahastus, entusiasm, ükskõiksus? :D” Ma siis vastasingi, et ahastus, sest ma pole kunagi korterit remontinud ja ta mainis, et õige ka, et jätaksin sellised toimingud mehele, aga mees ilma projektijuhita on suht abitu :D

Hehe, omapärased inimesed on toredad, vähemalt midagi uut :D Üks noormees, kellele ma küll vastasin, osutus lõpuks suht igavaks, seega ma kirjutasingi ühesõnalisi vastuseid (ei tea, aga viimasel ajal on mul tunne, et mul pole 24-aastastega midagi rääkida, mis on naljakas, sest ma ise olen ju ka 24), ta ütles, et nii on raske, kui ma üldse ei suhtle, et ma võiksin ise ka pikemalt kirjutada, aga kuna ma ei viitsinud temaga pikki kirju vahetada, seega ma enam ei vastanudki. Ja kui mulle peab napisõnalisust ette heitma, siis ilmselgelt pole asjad korras :D Sest teada värk, et ma ainult jahvatada võiksingi.

Ma hetkel suhtlengi kuskil kolmega tihedamalt, tegelikult nüüd juba kahega, sest ma selle igavaga enam ei suhtle. Mõlemad on nüüd Facebookis ka, aga see üks, kes seal juba pikemalt, kutsub päris tihti välja ja ma kogu aeg ütlen, et millalgi ikka, siis ta viimati mainis, et ma ei võta üldse vedu :D Aga tal on kogu aeg aega ja mulle sellised mehed vist eriti ei istu, kelle puhul sa tead, et kui lähekski kohtumiseks, siis ma võiksin ükskõik, mis aja öelda ja ta vastaks, et talle sobib iga kell. Teeskle siis vähemalt, et iga kell sulle ikka ei sobi, isegi sellisel juhul, kui tegelikult sobiks (et kui ta küsib, et millal mulle sobib ja ma siis ütlen, et a la näiteks mingi päev ja küsin sama vastu, et kas sobib ja ta ütleb, et talle sobivad absoluutselt kõik päevad) :D Nii on palju huvitavam. Muidu piltide põhjal tundub päris pandav, aga… see teine noormees, kes nii kena piltide peal ei tundu, tundub palju huvipakkuvam persoon. Vähemalt esmamulje põhjal, sest kumbagi pole ma reaalis näinud. Seda meest mul Facebookis pole, kes mulle need kirjad saatis, mis ma postituse alguses näitena tõin.

Päeval lisas Eriline (mehhiklane, kellesse ma Mehhikos olles väga armunud olin) endast Facebooki uusi pilte ja kuna ta lisab neid megaharva, siis see oli midagi uut – oi kurja, tüüp oli päris seksikas ikka. Ta oli seda juba siis ka, aga nüüd kuidagi eriti.

Terminaatoriga me ikka suhtleme, aga vähem kindlasti. Eks see blogivärk on seda suhtlust nii või teisiti mõjutanud, aga vbl see ei olegi nii halb, sest ma olin viimasel ajal nii ära harjunud temaga. Vahel mul on tunne, et ma olen ikkagi liiga harjunud. Nüüd küll juba vähem õnneks.

Ei tea, kas ma siis lähen selle ühe noormehega deidile või ei lähe? Selle pandavaga. Hetkel nagu jäi diil, et lähme küll mõna päeva pärast, aga eks aeg näitab :D Kuna netis nagu jutt nii palju ei jookse, siis ma usun, et päriselus on sama teema, aga mul on olnud inimesi, kellega internetis ei jooksegi jutt, aga päriselus jookseb. Ja vastupidi muidugi ka. Kaotada pole ju midagi ;)

Kui üle pika aja jälle korralikult palju pidutsed!/ Kui lähed liiga ülbeks kätte ning kasutad seda ära, et sul on mõne inimese korterivõtmed olemas/ Kui eksiga kohtudes oled sa õnnelik, et sa teda enam ei igatse…/ Kõik muud jutud ka

Juudas, ma ei tea, kust kirjutamist alustada, vahepeal olen lihtsalt nii palju väljas käinud, et ise ka ei usu :D Sel korral ma kronoloogilises järjekorras ei lähe, vaid räägin kõigepealt eilsest peost, Tartust kirjutan siis postituses natuke hiljem.

Eile läks mu klubisüütus Tallinnas (oot, oot, ma tean, mida te mõtlete, aga see pole see! :D). Nimelt polnud ma varem mitte kunagi üheski klubis Tallinnas käinud, ikka ainult pubides ja baarides enamasti. Olgu, ühe korra olin Venusesse kunagi sisenenud, aga umbes kaheks minutiks, seega see ei loe. Ka eile viisid minu ja mu endise kursaõe teed just nimelt Venusesse – pidu ise oli päris okei. Aga no kuna esimene tund olid joogid poole hinnaga, siis võtsime sõbrannaga kohe kaks megasuurt rummi ehk siis kahe peale kokku neli (siis kui umbes kaks inimest veel klubis peale meie oli :D), aga ma alati unustan, et ma kannan alkoholi megavähe, seega pärast neid rumme ei oleks ma tohtinud siidrit enam võtta :D Nii et jah, mul hakkas paha ja pidin korraks potti kallistamas käima ja enne seda just WC-poole liikudes juhtusin ma nägema ühte pooleldi itaallast/pooleldi ameeriklast, kellega ma kunagi Viru keskuse ees korraks rääkima jäin, see oli vist oktoobris (ta tuli midagi küsima ja siis jäime natuke edasi rääkima). Ta ütles, et me oleme vist kohtunud, ma ütlesin, et oleme jah, aga rohkem mul aega rääkida ei olnud, ma ei hakanud talle ju ometi seletama, et kui sa minuga veel paar sõna räägid, siis võib asi sinu jaoks päris inetult lõppeda, sest ma lihtsalt oksendan su täis :D

Hiljem oli juba päris okei olla, juhtusin seda tüüpi veel paar korda nägema, ta tantsis isegi meiega natuke. Aga jah, ma tundsin end jälle elavana, sest ma pole nii ammu pidudel käinud. Samas on sellega ka see lugu, et ma ei jaksa enam niimoodi pidutseda nagu vanasti… Kas asi on selles, et kuna ma enam nii palju ei pidutse, siis pole seda harjumust enam? Tantsida ka ei jaksa enam nii palju, lausa jube tegelikult ju.

Klubist tõmbasime kuskil 03.00 ajal juttu ning teed viisid Nimeta baari. Mul on vahel tunne, et just seal baaris käivad just need inimesed, kes öösaateid vaatavad, sest jällegi just seal ukse ees hõigati mulle: “Night Chat, Night Chat!” :D Mingid noored tüübid oli. Kui ma olin 2,5 kuud saatejuht olnud ning siis sõbrannaga seal baaris olime, märkasin ma järsku, et mingid tüübid hõikavad mu nime ja kui ma siis sõbrannalt küsisin, et kus nad mind teavad, ütles tema, et küll ma olen totuke, ilmselt saatest ikka :D. Ja niimoodi kusjuures oligi, umbes neli 20-aastast noormeest tulid tol peol meie juurde ja hakkasid täiega küsima, et a la, kaua sa siis selle tüübiga veel edasi rääkisid, kas tal lõpuks õnnestus su number saada, sa mainisid, et sa päriselus näed hoopis teistsugune välja kui saates, et tänaval ilmselt ära ei tunneks (sest tavaliselt olen ma suvel juuksed kinni ning päikseprillid ees, ma mõtlen siis just niisama tänaval chillides), aga tegelikult ei näe ju jne. Tol korral küsiti baaridaamilt marker ning ma sain ühele tüübile nii-öelda nalja pärast oma “autogrammi” anda, haha :D Ja eks Tartus on ka paar korda ära tuntud ja rääkima tuldud, üks kord hõigati järele Night Chati Jaanika. Ja üks kord helistas üks tüüp saatess, kes ütles, et oli mind sõbrannaga Kapriisis söömas näinud (see oli siis, kui Rentsiga seal söömas käisin, mai alguses), aga ta ei julgenud tere ka ütlema tulla, sest pole viisakas ju niimoodi segada.

Nimeta baaris oli pidu juba hoopis vingem, sest muusika oli parem. Ja ma olen vist rohkem baariusku kui klubiusku :D Vahepeal tuli mingi välismaalane meiega rääkima ja me pidime pakkuma, kust ta pärit on. Ta oli rastadega ning päris raske oli pakkuda, aga kui lõpuks teada saime, et türklane, siis eks me olime üllatunud, sest seda me poleks küll osanud aimata, tema sõber oli Peruust pärit, seega paar lauset vahetasime ka hispaania keeles. Siis tantsisime mingit noorte eesti tüüpidega, aga need olid tõesti umbes 20-nesed :D Kuna mu sõbranna on 28, siis tema jaoks eriti noored.

Sealt lahkusime kuskil 05.00 ajal, läksime veel Locasse sööma ja kuigi sõbranna alguses plaanis minu juurde ööseks jääda, otsustas ta siiski esimese rongiga Tartusse tagasi minna (ta elab Tartus). Saatsin ta siis rongile ära ja purjus peaga tulevad mul alati “geniaalsed” mõtted – nimelt tahtsin ma kohutavalt Terminaatori kaissu ja kuna mul ju on ta korterivõtmed, siis mõtlesin, et eks ma lähen talle siis kaissu. Aga need olid mul kodus (ja kui Terminaator magab, siis ta ei kuule ühtegi telefonihelinat ega midagi, raske unega :D), seega ma läksin taksoga koju, lasin taksol kaks minutit oodata ja võtsin need võtmed ja edasi suundusin siis Termika juurde.

Tegelikult polnud see üldse ilus käitumine, sest ega meil ju mingit kindlat kokkulepet ei olnud, et ma pärast pidu tema juurde lähen, nii et kui ma täis kui tarakan tema toas maandusin (ja enne seda olin ma muidugi tema toauksega võidelnud, sest see käib nii raskelt lahti, seega ta avas selle lõpuks ise :D), siis oli veider küll, aga pahane ta õnneks ei olnud. Sest tegelikult ei ole see viisakas, kui niimoodi lihtsalt sisse trügida, aga purjus peaga ei ole ma kunagi eriti viisakas.

Täna päeval tõi ta siis mu koju ja ma ütlesin ka talle, et iga kord sellise pohmakaga ma luban, et ma enam kunagi ei joo, haha :D Terminaator ütles, tema selliseid lubadusi ei anna, sest miks ta ikka iseendale valetama peaks :D

Reede öösel olin ka Termika juures, siis oli suur tudumisralli, sest ma olin oma Tartu reisist nii magamata, kogu aeg olin seal peol ju põhimõtteliselt. See on see, kui Tartusse nii harva satud. Pealegi on mul Tartuga see teema, et kui ma seal olen, siis ma lihtsalt PEAN peole minema, sest muidu mul on selline tunne, et ma mandun. Tallinnas mul seda probleemi pole, aga Tartus on. Ma ei teagi, millest see tulla võiks.

Tartus käisin selle sama kursaõega Atlantises peol. Samuti sain kokku ka oma vana töökaaslase Tagasihoidlikuga (tema oli see noormees, kellega ma siis koos töötasin, kui Võrratuga suhtes olin ja kõik töökaaslased meid paari panid. Kuna me tulime samal päeval ja olime koos uued ning rohelised, siis alguses hoidsimegi rohkem omaette, hiljem läks tema õhtusesse vahetusesse üle, aga ühisüritused ja peod olid ikka koos mõlemal vahetusel). Ma polnud teda 1,5 aastat näinud, väga tore oli :) Käisime väljas ja rääkisime tühjast-tähjast, meenutasime vanu aegu, kui teda õhtuse vahetuse parimaks suhtlejaks valiti ning mind päevase vahetuse (mina sain ka ülejäänud kolm auhinda endale, seega neljast auhinnast neli panin ka kinni, vahel on hea meenutada seda :D). Ma olin õnnelik, et minu parima suhtleja auhinnaks tol korral oli uus digikas (sest siis oli mul vana just katki ka läinud) ja tal oli ainult suur spordikott :D Ma spordikotti küll ei oleks tahtnud saada.

Käisime ka vanu töökaaslasi vaatamas, aga kahjuks meie endisel ülemusel oli just puhkus. Viisime ka kommikarbi ja koogi. Nii palju uusi nägusid oli, sest ega müügitööl keegi väga kaua pidama ei jää, ainult mõned vanad kalad olid veel sellest ajast alles, kui meie seal töötasime. Kontor oli ka vahepeal uuenenud ehk palju kaasaegsemaks läinud. Ma pole kunagi müügiinimene tegelikult olnud, kuigi mul läks see asi alati keskmisest paremini. Kuid sellega on ka see teema, et periooditi, sest kui enam ei viitsinud, siis hakkasid tulemused ka kehvemaks minema.

Nii, siis ma nägin veel Võrratu eksi. Mäletate ju, et ma sain temaga pärast Võrratuga lahkuminekut läbi? Ma polnud teda ka sada aastat näinud ja kui teda nüüd nägin, siis üllatusin, sest tal oli imepisike kõht ees (ta pidi küll ise sellele tähelepanu juhtima, seda seda ei olnud veel märgata). Nimelt tutvus ta kuus kuud tagasi Flirticus ühe noormehega ja nüüd on ta juba kaks kuud rase olnud. Vat, kui kiiresti asjad edenevad. Ma küll kohe küsisin, et kas tegemist on tööõnnetusega, aga ta kinnitas mulle, et mitte, sest nad tahtsidki last. Nojah, kui nii kiiresti saab selgeks, et tahetakse koos olla ja lapsevanemateks saada, siis mis seal ikka. Võrratu eks mainis, et Võrratu vanaema on talle paar korda hellanud ning üks kord mainis, et ta vaatavat mu saateid (mida ma nagunii juba teadsin). Õnneks olevat ta nüüd Võrratu eksi rahule jätnud, aga palus andeks selle eest, et teda kunagi taignarulliga mööda Anne kanalit taga ajas (minul nii “hästi” õnneks veel ei läinud :D). Ma vahel mõtlen, et kas see inimene, kes erinevates foorumites minu kohta kräppi lennutab, ongi ehk Võrratu vanaema, sest kuna too daam on grammatikas väga hea ja see inimene, kes seda teeb, on ka väga hea… Võrratu ilmselgelt see olla ei saa, sest tema niimoodi lauseid vorpida ei suudaks, kus kõik komad nii õigesti pandud on. Aga ma ei tea muidugi, vbl pole see ka Võrratu vanaema.

Romantikut nägin ka. Käisime koos söömas, umbes tunnikese rääkisime (tema lõunapausi ajal). Kui nägime, siis korraks kallistasime ja väikse põsemusi tegi ta ka. Kallistasime ka siis, kui hüvasti jätsime.

Ma tegelikult mõtlesin enne seda kohtumist, mis tunded mind teda nähes võiksid valdada, et kas hakkan igatsema vms. Ja kusjuures ei hakanud. Absoluutselt mitte. Kordagi ei tekkinud seda tunnet, et tahaks temaga uuesti koos olla. Olime need sõbrad, kes me enne suhtesse astumist olime. Sain küll teada, et pärast mind on ta uuesti naistemagnetiks hakanud, sest see naine, kes hispaania keelt rääkis, on ka nüüd ajalugu. Nüüd on tal keegi, kes hispaania keelt ei räägi, seega suhtlevad inglise keeles (aga jällegi eestlane, sest Romantikule meeldivad eesti naised). Ma siis ütlesingi talle, et päris kiire mees ikka, ta mainis, et asjad lihtsalt läksid nii, sest sellele ühele naisele ei meeldinud see, et ta korea naisega oli seksinud ( teadis teda, seega oli imelik olukord tekkinud). Ja Romantik mainis, et kuna ta seksib üks naine korraga, siis on ta eelmised flingid enne uue juurde jõudmist ära lõpetanud (või siis on nemad lõpetanud). Mina rääkisin Romantikule, et Terminaatorile ei meeldi mu blogi ja Romantik ütles, et ta täiesti mõistab seda, sest kui ta eestlane oleks, siis talle ka see ei meeldiks, aga tema puhul oli hea see, et googlega ta ei viitsinud seda väga tõlkida, sest see pani nagunii omadega võssa :D

Ütlesin talle, et olen Flirticus tagasi ja Romantik mainis, et siis on teada värk, mis edasi saab :D Haha, ma ütlesin, et vallalisena oleme me mõlemad suhteliselt sarnased, ta tunnistas, et vist tõesti. Kuid muidu läheb tal okeilt, päris töiselt siiski (sügisest jällegi ka ülikool lisaks). Ja ütles, et see on tema jaoks kõige tähtsam ning ka praegu selle naise puhul ei ole tegemist niivõrd tõsise suhtega, vaid ta võtab asja pigem vabalt. Et suhe ei ole tema jaoks primaarne.

Aga tore oli teda näha ja veel toredam oli veenduda, et ma temast üle olen saanud. Tegelikult kõige toredam on hoopis see, et ma mõne eksiga ka normaalse suhtluse suudan säilitada, sest viimased kaks läksid ju suure tormiga lahku (Ego ja Võrratu).

Nii, siis sõbrannadega käisime väljas istumas. Kuna kaks neist elavad välismaal, siis neid ma näengi umbes aastas korra. Üks sõbranna mainis, et itaalia mehed on tema meelest voodis parimad, tema kogemuse põhjal siis. Kuna mul itaalia meestega kogemus puudub (ma vist pole isegi ühegi itaallasega suudelnud, vähemalt hetkel küll ei meenu, et oleks), siis ma ei osanud kaasa rääkida, aga sain öelda, et latiinod on ikka krdi head :D Kuigi… ma olen ju maininud, et oma parimad seksikogemused olen ma saanud siiski eesti meestega. Ja nii ongi. Jah, latiinod on kõik seal topis väga kõrgel kohal, aga siiski mitte päris esimesed :D

Ja selline mu Tartu reis siis oli, kokku magasin selle jooksul umbes viis- kuus tundi :D Ja Tartus olin kuskil 36 tundi. Suutsin ka oma õega tülli minna, sest ta arvas, et ma peaksin ta lapsi hoidma, aga kuna mul olid kõik plaanid juba tehtud (ja eriti arvestades seda, et ma olen viimasel ajal Tartusse megaharva juhtunud, sest mul olid kogu aeg saated, nüüd on natuke lebom, sest teine saatejuht on lisaks), siis see ei sobinud minu graafikuga. Ja pealegi mu isa hoidis neid, ta saab nende hoidmisega suurepäraselt hakkama (üks oli lihtsalt haigeks jäänud, seega tuli ekspromt). Lõpuks mu õde nähvaski mulle telefonis, et minu peale ei saa kunagi kindel olla jne. Ma tõesti austan oma õde, ta on mind päris mitu korda jamast välja aidanud (näiteks siis, kui ma Prantsusmaal omadega pekkis olin ja veel vaesemana tagasi tulin, kui sinna minnes, siis oli tema see, kes mu tagasisõidupiletid kinni maksis), aga ma olen ta lapsi nii palju elus hoidnud, see tal aga meeles ei ole. Ja hiljem hakkas ta mu Facebooki staatuse puhul täiega ära panema (mul oli staatuseks see, et minu meelest pole tore, kui oma 8-10 aastaste laste puhul nende emad veel nendega nii-öelda titakeeles räägivad, olen seda bussis tihti kuulnud), et kuna mul endal kogemus puudub, siis ma võiksin mitte sel teemal sõna võtta, sest mitte kedagi nagunii ei huvita mu arvamus… Ma siis kommnteerisingi vastu, et nüüd elad oma solvumist mu staatust kommenteerides välja või, millele ta lisas, et ta ei ela, sest ta nagunii enam ei looda kunagi mu peale, ma siis vastasin, et ma avalikult ei hakka parem ütlema, mida ma asjast arvan, sest muidu läheme täiesti tülli… Nojah, teema juurde aga tagasi minnes isegi psühholoogisest aspektist vaadatuna ei ole see titakeeles suhtlemine kuidagi hea lapsele. Pärast seda hakkasid mu staatuse all inimesed nagu kahte leeri jagunema, ühed, kes mind toetasid ja teised, kes mu õe (ja veel mõnede teiste inimestga) samal arvamusel olid.

Kuid mu vanem õde on lihtsalt nii kangekaelne inimene, et temaga ei ole mõtet vaielda. Ta on hästi domineeriv alati. Ja näiteks, kui ma Egoga kunagi koos pildid üles panin, kus veinipokaale oli näha, siis ta hakkas neid pilte kommima, et ma ei tohiks selliseid pilte üldse üles panna, sest pole hea, kui alkoholiga pildid on üleval jne. Ma siis ütlesingi, et sorri, kallis õeke, aga minu Facebook ja teen, mis tahan. Samamoodi jäid talle kunagi mu Rate pildid ette, sest 16-aastaselt ei oleks mul tohtinud selliseid pilte olla (mingid lilla kleidiga olid, vbl veits siivutus poosis, aga ei midagi nii hullu). Olin just inkas, kui ta sõnumi saatis, et ma sellised pildid KOHE maha võtaksin, aga saatsin smsi vastu, et jällegi minu elu ja teen, mis tahan. Viimasel ajal ta enam nii domineeriv pole olnud, aga jah – vahel ta lihtsalt keeb üle. Õnneks rahuneb suht ruttu maha ka. (mu keskmine õde on temast hoopis rahulikum ja erinevam).

Ja seda ka, et mingi päev käisin ma seal türgi kebabi kohas söömas. Ja see türklane oli tööl muidugi :D Sel korral sain toidu poole hinnaga ja tomatimahla üldse tasuta, kuigi ma ütlesin, et ma tahan ikka kõige eest maksta, aga ei lastud. Ja lisaks sain arbuusiviile ka magustoiduks. Ta kutsus mu välja järjekordselt, sel korral oleks isegi olnud tema sõber ja sõbranna, aga ma jälle keeldusin. Eks näis, vbl kunagi lähen ka, aga ma kahtlen selles ikkagi.

Flirticuga on see teema, et ma ei viitsi seal eriti olla, neid kirju tuleb lihtsalt nii piisavalt palju, et ma ei jõua nendega tegeleda. Vahepeal olin ma nii populaarne kasutaja (mul seda ka varem päris tihti ette tulnud, kui minevikus Flirticut kasutasin), et VIP-id said ainult kirjutada (ehk need, kes on maksnud Flirticu kasutamise eest, VIP-dele on ka mõned muud lisafunktsioonid mõeldud, mida tavakasutaja teha ei saa, mina ise VIP ei ole). Nüüd saavad tavainimesed ka, seega on neid kirju veel rohkem. Naljakas oli oma postkasti vaadata, kus kõigi kirjade ees ilutses roheliselt VIP :D See üks tüüp on endiselt Facebookis, kes on ka välja kutsunud, aga ma olen selline põiklev olnud, sest tundub, et jutt meil nagu eriti ei jookse siiski. Vahel on mul küll nii olnud, et saan noormehega kokku, kelle puhul ma olen suht kindel, et meil pole eriti millestki rääkida, aga läheb hoopis vastupidi. Või siis just saan noormehega kokku, kelle puhul ma olen veendunud, et meil on paljust rääkida, aga siis tuleb välja, et kirjutada oli küll paljust, aga kui asi rääkimiseni läheb, siis on kökmök… Aga selle sama tüübi puhul astusin ma ka ämbrisse, sest ta küsis, kas ma oleks huvitatud kohtumisest ja ma ütlesingi, et ma ju ei tea, sest me pole eriti rääkinud, et me ei tea isegi, millega kumbki tegeleb. Kuid tuli välja, et me olime sellest rääkinud :D Appi, kui mark mul oli, aga mul ongi selline kohutav mälu, ütlesingi siis, et mu pea ei funktsioneeri pohmakaga väga hästi, mis on ka tegelikult väga õige :)

Ma usun, et tänaseks aitab ka kirjutamisest, niigi olen jälle romaani valmis treinud.

Ahjaa… Kui neljapäeval Terminaator helistas ja ma talle ütlesin, et Romantikut ka nägin, siis ta küsis esimese asjana, et kas me suudlesime ka. Ja tema desktopil on ikka selle Soomes elava eesti naise pilt, aga ma ei ole enam armukade. Ma ei usu, et ma ennegi seda olin, lihtsalt vbl see tuli üllatusena, aga nüüd on mul sellest ükskõik.

Flirticu topis esimesel kohal on ühe mehe pilt, kes vist võtab selle iga kuu maha ja paneb selle uuesti üles, sest see oli seal juba kaheksa kuud tagasi ka. Ja topis saab olla ainult pilt, mis pole üle kuu aega vana. On ikka inimesed, ma ütlen :D

Flirticu võlud ja vaevad

Flirticus tagasi olla on naljakas. Ja jällegi meenuvad need vanad tõsiasjad, et mõned mehed arvavad endiselt, et kui nad mulle ilma pildita kirjutavad, et siis ma vastan neile. Ei vasta. Kui ma isegi pildiga kasutajatele vastan suhteliselt minimaalselt, siis veel vähem vastan ma neile, kellel pilti pole. Mul on kama kaks, kas su kass on kõik su pildid ära söönud, oled sa nii troll, et sellepärast ei julge pilti panna või oled abielus –  ma ikkagi ei vasta. Ja seesama ilma pildita tüüp on umbes seitse kirja saatnud, viimane neist: “Kas ma tundun nii hirmus?” No ma ju ei tea, sest sul pole pilti üleval, aga suure tõenäosusega jah, sest kui sa ei julge endast MITTE ÜHTEGI  pilti tutvumisportaali panna, mille eesmärk ongi tutvuda (ja eriti arvestades seda, et üks keskmine naine saab mitmeid kirju päevas), siis ilmselgelt peab sul midagi viga olema. Kui sa pole välimuselt panniga vastu pead saanud, siis sa oled abielus ning ei taha, et keegi avastaks, et sa Flirticut kasutad. Aga mina nüüd küll ei viitsi välja uurima hakata, miks sul pilti üleval pole, sest siis tuleb see jutt, et ma sulle eraldi võin ju saata vms. Kas sa tead ka, mitu lisasekundit see mu elust võtab? Sama saab võrrelda CV-dega, sest kõrvale heidetakse need CV-d, mis ei vasta ootustele, lendavad kohe paberhunti. Kui pilti ei ole, siis minu jaoks see Flirticu profiil ei oma mingisugust väärtust. Ega pilt ka ei tähenda, et ma vastan, aga see tõenäosus siiski tõuseb märgatavalt.

Ma olen kuskil 20 kirja saanud, millest ühele ma vastasin. Neist 20nest on vist 3 ilma pildita olnud. See üks, kellele ma vastasin, on mul nüüd Facebookis ka. Oleme veidike suhelnud, ei oska temast midagi veel arvata, aga miks ma vastasin? Sest päris kena tüüp teine ja esimene kiri polnud mingi lollus, millele ma reageerida ei viitsi. Haha, just nüüd see tüüp ilma pildita kirjutas, et lisas endast pildi (nagu ta loeks mu mõtteid). Jah, pole panniga vastu pead saanud ja suht okei, aga ma ikkagi ei vasta, sest kus see pilt enne oli? Pealegi päris masendav ju, kui neiu sulle esimest korda ei vasta, aga sa pead veel seitse korda peale paugutama, et äkki siis vastab. Rong on läinud juba.

Topis olen endiselt, vist mingi seitsmes, vähemalt viimati olin, nüüd vbl langenud. Tegelikult on meestel ikka palju raskem Flirticus, sest nad peavad alati kirjutama ja lootma, et mõni naine vastab, sest naised saavad piisavalt kirju ja neil on see valik oluliselt lihtsam/suurem. Sellepärast on neil see isikupära kirjades eriti oluline ja kirjad, mis on kuidagi teistmoodi olnud, jäävad hoopis rohkem meelde (nagu Targal ja Sihikindlal olid näiteks).

Selle pildita- nüüdjubaühepildiga tüübi viimane kiri, mis just saabus: “vabandust kui tüütav olen olnud kuid kahju et ei õnnestu ilusa ja kena neiuga tutvuda:(“.  Kahju jah, et sa nii saabas oled (ega ma komasid nagunii ei lootnud näha), et aru ei saa, et kui ma su eelmisele miljonile kirjale ei vastanud, siis ma endiselt ei tee seda. Naised otsustavad Flirticus kohe, kas nad vastavad või ei. Nojah, alati võib olla ka see teema, et kui kiire on, siis loed ära ja hiljem vastad, aga enamasti siiski tuleb see otsus kohe. Näiteks need kirjad, millele ma nüüd ei vastanud – ma ei hakka neid kunagi uuesti isegi läbi lugema, et vaadata, kas äkki ma mõnele võiksin siiski vastata. Ei. Mis läinud, see läinud. Nii lihtne see ongi.

Ma varsti teen ühe katse ka vist Flirticuga. Teen teise konto, ei lisa mitte ühtegi pilti ja kirjutan mõnele mehele (no sellistele normaalsetele, kes ei ole panniga vastu pead saanud, sest need viimased vastaksid vist nagunii kõigile). Ma tahaks näha, mitu meest mulle vastab. Ma võin juba ennustada, et suur ümmargune null on see number! Või kui ka vastavad, siis küsivad kohe, et kus su pilt on :D Kui naised ei vasta ilma pildita kirjadele, siis ma olen kindel, et mehed veel vähem. Nii et kui ma kunagi viitsin selle katse ära teha, siis ma annan teada, kuidas mul läks. Proovin siis mitut moodi lausa, et kirjutan sellised lihtsad kirjad, et a la kena oled mingile mehele ja siis kirjutan pikema romaani ka, aga kui ikka pilti pole, siis raudselt vastust ei tule :D Endal oleks ka huvitav teada saada, kas mu hüpotees peab paika või mitte. Ja mõned mehed võtan topist ette, nende puhul olen ma raudpolt kindel, et ilma pildita kirjadele nad ei vastaks.

Mõned mehed on ikka kummalised…

Täna kuskil kella 15.00 andis Salapärane mulle Facebookis teada, et ta liigub Tallinnas ringi (kes ei mäleta, siis tema on see noormees, kellel naine ning kaks last ehk siis see, kellega ma kaks aastat tagasi natuke deitisin, aga ei seksinud – ta muidugi siis valetas mulle, et nad pole enam koos, aga siiski olid/on hetkel ka. Tema on siis ka see, kellega paar päeva tagasi omamoodi vestlust Facebookis sai aetud).

Kuskil kella 16.00 ajal ta hellas ka ja kuna mul oli vaba aega, mõtlesin, et võib ju ka temaga kokku saada. Ta pidi nagunii Tallinnasse mingeid remondiasju vaatama tulema (sest ta ise elab külas ning seal pole midagi saada). Kui see siis tal tehtud sai, siis saimegi kesklinnas kokku.

Ma nägin teda viimati aprillis 2013, kui nad elukaaslasega Tartus käisid, siis käisime kolmekesi burksi söömas. Enne seda oli juunis 2012, kui meie deitimine toimus.

Salapärane oli väga muutunud – umbes 15 kg juurde võtnud ning kohe märgatavalt priskem. Läksimegi siis kõigepealt Hesburgerisse sööma ja ma taipasin, et kui välimus välja jätta, on noormees endiselt samasugune – ehk siis küllaltki lapsemeelne. Vahel võib see ju tore olla, aga mõnikord muutub häirivaks :D Rääkisime siis niisama tühjast-tähjast, minu ja Romantiku lahkuminekust, Salapärase ning tema elukaaslase omapärasest suhtest, mis neil juba aastaid kestnud on. Meenutasime seda, kuidas kaks aastat tagasi Maasikas käisime ning kõik naised teda jõllasid, kui ta omamoodi retroliigutusi tegi. Võib-olla mõned imetlesid, teised aga tundsid mulle kaasa, et ma sellise noormehega peol pean olema – kes seda enam mäletab :D Minul läks siis aga päris nukralt, tantsisin oma kutseka lõpukleidi katki, aga õnneks oli sel vooder ka, muidu oleks rinnahoidjad paistma jäänud. Salapärane viskas kohe sellepeale nalja, et siis oleks teiselt poolt ka katki käristanud, olekski stiilsem olnud :D

Pärast jalutasime niisama vanalinnas ringi ja tüüp hakkas vahel niisama hüpates liikuma. Siis mulle meenus, miks ta mind omal ajal natuke närvi oli ajanud ning ma küsisin temalt naljaga pooleks, et kas ta kunagi suureks ka kasvab, ise juba 30-aastane mees, et kuhu see siis kõlbab :D Ta ütles, et täiskasvanud on igav olla – pealegi juhtub ta päälinna ju väga harva.

Ikka viskas ta seda nalja, et ta tõsiselt loodab, et ma enne 30-ndat meest ei leia, sest tema pakkumine mu lapse isaks hakata on endiselt jõus. Ma siis ütlesin, et iseenesest ju tore, aga mulle ei meeldi mehi jagada – tema on aga juba võetud, seega rong on läinud. Ta siis ütles, et häid mehi tulebki jagada :D Arutlesime ka sel teemal, et miks ma 2008-ndal aastal rates tutvumismängu ei mänginud, et siis oleks vbl juba siis tutvunud (sest seal ta tutvus oma praeguse elukaaslasega). Ma ütlesin, et mängisin küll, aga ju polnud nii määratud. Ja pealegi – mind kuskil maakohas ikka niisama lihtsalt ette ei kujutaks, seega ma ütlesin talle, et isegi sellisel juhul poleks meie suhtest asja saanud, sest mina sigade ja kanadega hakkama ei saaks :D Et ma olen linnainimene siiski, sest mulle meeldib see melu, mida linnas elamine mulle annab. Salapärane ütles, et harjuda saab kõigega.

Salapärane nägi endiselt suhteliselt normaalne välja, aga kui võrrelda sellega, milline ta kaks aastat tagasi oli, siis oli ikkagi märgatav vahe sees. Ma mainisin seda ka talle ja ta ütles, et ta nüüd hakkab uuesti trenni tegema, et siis muutub sama kompuks, kui ta oli, et mind ära võrgutada :D Oma nilbet teksti pole ta endiselt unustanud :D Ma siis meenutasin talle, et ta on siiski hõivatud ja isegi, kui tema jaoks (ja vbl isegi ta elukaaslase jaoks, kes tundub nendes asjades suhteliselt liberaalne) see pole probleem, siis minu jaoks küll. Mulle lihtsalt ei meeldi hõivatud meestega sebida (kui ma tean, et nad seda on) :D

Mingil hetkel olin ma mingi  kõrge kivi peal ja olin Salapärasest veits pikem – siis ma muidugi mainisin talle, et olen tast nüüd pikem. Ta on tegelikult päris pikk noormees, kuskil 192 cm. Ja siis ta järsku lambist tõstis mu endale üle õla, nii et mul olid jalad taeva poole ja ma hakkasin täiega karjuma, sest esiteks mulle ei meeldi pea alaspidi olla, teiseks oli mul kleit seljas – seega oli mu tagumik ilmselt tervele ilmale näha :D Õnneks seal väga palju rahvast ei liikunud. Lõpuks ta siis pani mu siiski maha tagasi :D

Ma polnudki ammu nii pika tüübiga väljas käinud. Olgu, Meremees oli 198 cm, aga ta oli küllaltki peenike (ja see oli megaammu ju). Salapärane on küll 192 cm, aga tal on seda vormi, mis mulle mehe juures vahel meeldib. Kuigi jah, umbes 10 kg vähem oleks vast ideaalne, aga praegu ka midagi viga polnud tegelikult. Ma lihtsalt pidin temaga selles mõttes norima :D

Ta kutsus mind endale ja oma elukaaslasele külla. Mul vahel on reaalselt tunne, et nad otsivad oma suhte jaoks kolmandat, aga kuna ma grupiseksi inimene pole, siis jääb ära :D Niisama võiks ju kohvitama minna, kuigi tegelikult on meie suhtlus üldse veider. Või kogu see suhtlemine, sest Salapärane suhtleb endiselt ka selle naisega edasi, kellega ta too kord oma elukaaslast reaalselt pettis – ehk siis kellega asjad seksini jõudsid. Kuigi Salapärane ütles, et tol korral oli ta elukaaslane pigem pahasem meie suhtlemise pärast, sest selle teise naisega ta ainult seksis, aga minuga käis peol, bowlingut mängimas, kinos jne. Ja meie seksini ei jõudnud, sest ma ütlesin ära. Kuigi samal ajal ripsutasin ma Targaga tiiba ja meenutasin Salapärasele seda, kuidas ta mu jaanipäeva kaks aastat tagasi ära rikkus, sest oli lubanud selle koos minuga veeta. Kuna ta aga mulle lõpuks tünga tegi, olin enda peale nii vihane, et Targa kutset vastu ei võtnud, sest tema kutsus mind ka jaanipäeva pidama :D Kui Salapärane siis minu juures oli ja Tark helistas (päev enne jaanipäeva), siis pidin suhteliselt sellist viisakat vestlust ajama, et tüüp aru ei saaks. Salapärane tunnistas nüüd, et ta sai küll aru, et ma mingi teise mehega vestlesin, aga ta ei pööranud sellele nii palju tähelepanu. Kokkuvõttes olime mõlemad mustad lambad, kuigi me polnud suhteski, vaid sebisime. Temal oli elukaaslane olemas ja mina veetsin lõbusalt teise noormehega aega, kellega ma ka seksisin.

Salapärasel olid paremini meeles meie ühised hetked autos, hotellis ja minu juures – mina mäletasin neid suhteliselt ähmaselt. Seksini siiski asi ei jõudnud, sest ma olin ei-ütlemises visa. Ega ma eriti ei mäletagi, miks ma keeldusin, sest tüüp meeldis mulle ju omal ajal. Võib-olla ma mõtlesin, et noh… Targaga ju seksisin, kuidas ma siis nüüd temaga ka :D Eks Salapärasele annab tunda ka see, et tema pole omal ajal sarvi maha joosta saanud, aga ta elukaaslane enne teda just seda tegi. Kui nii võtta, siis kurb tegelikult, et ta niimoodi tunneb. Ma olen alati mõelnud, et millest selline tunne tekkida võib. Minul oma viimastes suhetes seda tunnet nüüd küll olnud pole, Omakasupüüdmatu ajal lõpus vist tekkis. Aga Ego, Võrratu ega Romantiku ajal mitte. Noh, ma olen oma sarved ju maha ka joosta saanud. Lausa järgmiseks eluks vist ka! :D

Rääkisin Salapärasele ka, et ma ei viitsi enam Flirticusse ega kuhugi tagasi kobida. Ta ütles, et see on ainult ajaküsimus. Ega ei tea jah – vbl ongi. Ta leidiski, et tema probleem on see, et ta pole saanud neid sarvi maha joosta ja minu probleem on see, et nüüd ma isegi vbl oleksin valmis püsivamaks suhteks, aga siis läheb ikka midagi halvasti. Kurtsingi talle, et vahel ikka igatsen Romantikut ja ka tema arvas, et nii omadega sassis pole ma ühe mehe pärast küll varem olnud – vähemalt mitte pärast seda, kui ma talle vahel Facebookis oma meestemuresid kurtnud olen – ehk siis umbes kaks aastat, sest nii pikalt ma teda tean ju.

Kui ta ära hakkas minema, siis enne seda kallistasime ka korraks. Ta ütles, et kui Napoleoni kooki tahan, siis pean külla minema – nimelt seda on ta mulle kahe aasta jooksul korduvalt lubanud küpsetada ja Tartusse/Tallinnasse sellega tulla, aga siiani pole ta oma lubadust pidanud. Ilmselt sellepärast tal naisega probleemid ongi, et ta oma lubadusi ei pea :D

Salapärane ongi kohati selline huumorivend, et vahel ei saa aru, kas ta räägib tõsiselt või teeb nalja.

Ning jah – ma võiksin temasuguse mehe liigitada oma kõige kummalisemaks tutvuseks, mis mul üldse kunagi olnud on.

Edit: Ma vist mainisin postituse jooksul vähemalt 100 korda, et asi seksini ei jõudnud, aga mis seal ikka siis :D

Milliseid vigu teevad naised meestega tutvudes?

Ma olen kunagi sellel teemal isegi kirjutanud vist, aga vahel kuskil naistekates ringi kolades jääb mulle silma see, kuidas õrnem sugupool kurdab, et meestega on nii raske tutvuda. Jah, ma nõustuksin, kui nad ütleksid, et nende karvaste ja sulelistega on raske suhtes olla, aga tutvuda? No… vbl siis jah, kui need naised kuskil külakolkas elavad, kus ainult 30 inimest resideerub. Kuid selle variandi jätame hetkel siiski ära.

Tutvuda saab ju kõikjal – peol, tänaval, turul jne, aga ka internetis. Mõned naised (kindlasti ka mehed, aga hetkel räägime naistest) endiselt arvavad, et internetis tutvumine on saatanast, sest seal on kõik jobud koos. Jah, eks neid jobusid on samuti, aga kui piisavalt kaua ringi liikuda, siis võib ka mõne normaalse leida. See muidugi võtab aega.

Kuna ma olen suhelnud paljude meestega, kellega ma tutvumisportaalis tutvunud olen, siis on nad mulle rääkinud, mis vigu tavaliselt naised seal teevad. Mõned tähelepanekud on meelde jäänud.

1) Naise profiil on ülimalt oluline. Ning pildid ka. Mõned naised panevad aga meelega pildid, kus nad on 30 kg kergemad või kogu kehast üldse ei panegi – ainult näopilt. Ja siis hiljem pettuvad, kui mees nendega kokku saab, aga sama kiiresti ka sääred teeb. Ma teeks nende meeste asemel ka (kunagi tutvudes oli üks mees oma väga vanad pildid üles pannud ja oli unustanud mainimata, et ta on vahepeal 40 kg raskemaks muutunud – sellist fakti ei tohi eirata. Olin väga kiiresti kodus tagasi ning valetasin midagi kokku, et minema pääseda. Loomulikult ma selle mehega enam kokku ei saanud). Sest ma mõistan neid mehi – nemad lähevad ju kohtuma selle naisega, keda nad pildil näevad. Loomulikult paar kilogrammi siia-sinna ei koti kedagi, aga kui on märgatavalt näha, et asjad pole nii nagu esialgu lubati, siis on see värk mäda. Kindlasti tekib siinkohal küsimus, et miks – kas siis välimus on nii oluline? Vastus on jah ning ei. Kui naine juba alguses oma piltidega ikka täiega valetab, siis mida saaks sellest edasi oodata? Mis kompleksid tal on, et ta niimoodi tegema peab?

Kui naine oleks oma õiges kaalus pildid pannud, siis vbl tõesti poleks mõni mees talle kirjutanud. Aga samas need, kes siis talle kirjutavad, on ka rahul sellega, mida nad näevad. Ja pärast pole vähemalt seda probleemi, et ta neile märgatavalt valetanud oleks. Nii et ei soovita panna pilte, mis ei ole aktuaalsed – kui kaalusite kunagi 60 kg ja nüüd kaalute 100, siis peab panema need pildid, mis on aktuaalsed. Lihtsalt juba sellel põhjusel, et pärast iga kohtingut ei tekiks sama olukorda, kus mees teiega enam kunagi ühendust ei võta. Sest mehed pole lollid.

2) Tutvumisportaalis üks liik naisi, kes ringi liiguvad, on üksikemad. Ning vaatamata sellele, mida kõik naised arvavad – normaalsetel meestel ei ole nende vastu midagi. Mis neil meestel aga harja punaseks ajab on see, kui noormees kirjutab ühe lihtsakoelise kirja (a la: “Tere, kuidas läheb? Mina olen Juku Tallinnast. Täna on ilus päev, mida sa ise teinud oled?”) ja siis naine vastab: “Mis eesmärgiga sa minuga tutvuda tahad? Kui sa pole valmis mu lastele isaks olema, siis pole meil pikemalt mõtet suhelda. Ma otsin siit tutvumisportaalist ainult püsisuhet!” Nagu for real???? Kui mees sulle esimese kirja kirjutab, siis kus krt ta peaks veel teadma, kas ta on valmis su lastele kasuisaks hakkama? See on ainult esimene kiri, jumal küll. Keegi ei arvagi, et sa peaksid oma lapsi varjama, aga kui mulle niimoodi peale lennataks, ma ehmuks ka ära. Teatud naised aga kipuvad arvama, et kui esimene kiri saabub, siis peaks kohe abielu registreerima minema ning mees peaks need neli last kohe enda nimele võtma. Ka selles, et püsisuhet otsitakse, pole iseenesest midagi halba. Kuid selleks, et asi sinnani jõuaks, peab enne kirju saatma, kokku saama jne – seda ei otsustata esimeses kirjas. Ja kogu sellise pealelendamisega rikuvad need naised kõik oma võimalused ära ja pärast vinguvad foorumites: “Mehed on sead, tõprad, idioodid – miks nad mu lapsi ei aktsepteeri?” Selle peale ütleks, et kõigepealt vaata, mida sa neilt meestelt ootad ka. Keegi ei tee oma otsust esimeses kirjas. Kui sa oleksid ilusa kirja vastanud ja ennast tutvustanud ning öelnud, et sul on lapsed, poleks normaalne mees ilmselt ära ehmunud. Tõprad lasevad tõesti kohe jalga, kui üksikemadest kuulevad. Kuid ka seda saab sellega juba ennetada, et profiili tuleks märkida, et sul on lapsed, siis kirjutavad need mehed, kes seda juba teavad. Nojah, alati on ka neid, kes üldse profiile ei loe, seega sellega peab ka arvestama.

3) Mehed teavad, et naised saavad nagunii palju kiri – rohkem kui nemad. No olenevalt naisest ka, aga enamasti siiski. Ja nad teavad ka seda, et selleks, et naine neile vastaks, peab kiri olema omaloominguline (mul endale on meeldejäänud Sihikindla ja Targa esimesed kirjad, kus püstitati mingi küsimus õhku, mis mind mõtlema pani. Kui aga selline asi juhtub, siis on vastus enamasti garanteeritud). Mõnikord juhtub aga niimoodi, et naisele jääb mõni profiil silma ning nad kirjutavad ise sellele mehele. Ja vahel võib ka juhtuda, et mees ei vasta. Kuna mõni naine on sellest nii löödud, siis ta otsustab sähvata, et appi, on alles mölakas, miks sa ei vasta jne. Ehk siis pommitavad mitme kirjaga – sest äkki läks esimene kiri kaduma. No ega ikka ei läinud küll. Mees lihtsalt ei taha vastata, ei aita seal ei ussi-ega püssirohi. Kuna tutvumisportaalid on mehi täis, siis kui see üks ei vasta, ei ole sa reaalselt midagi kaotanud (ka mõned mehed on mind mitme kirjaga pommitanud, nii et see pole ainult naiste teema. Kui ma ikka esimesele kirjala ei vasta, siis teisele ega kolmandale ega neljandale ei maksa ka vastust oodata). Ju neid mehi häiris miski sinu profiilis – vbl lisainfo, vbl ei meeldinud välimus jne. Või oli esimene kiri mööda. Seda ei saa sa aga kunagi teada ning reaalselt ei peaks see sind kottima ka.

4) Meestele meeldib flirtida, kui nad kirjutavad. Jah, vahel nad pakuvad sellega üle, aga siis tuleks neile seda ka öelda (kuigi minu meelest on flirt tutvumisportaalides üldse kõige alus- jah, seda muidugi juhul, kui noormees on meeldiv :D). Kuid tihti juhtub seda, et naised arvavad ka kõige väiksema flirdi puhul, et see mees on nagunii mölakas. No kui juba nii kindlad veendumused on olemas, siis millepärast sa sinna üldse ronid? Jah, enesekindlad naised lähevad meestele peale, ka kohati ülbed. Kuid ülbusel ja ülbusel on vahe. Kui sa oled niimoodi ülbe, et saadad mehe päris perse (kuigi ta isegi vbl meeldib sulle), siis vbl ei viitsi mees enam pärast jamada. Köit tuleb pingul hoida ja siis jälle lõdvaks lasta. Kui kogu aeg on pingul, siis pole see asi ikka päris õige.

Eks neid vigu ole veel, aga need on mulle meeste juttudest meenunud. Nii, nüüd liigume baaris/pubis/klubis tutvumise juurde edasi.

1) Kui sa oled 18 ja mees sulle naeratab, siis on täiesti lubatud pilk kohe kõrvale pöörata – sest sa ei julge talle otsa vaadata, aga see tuleb kõik lihtsalt noorest vanusest. Kui sa oled 23 ja rohkem ning sa tahad flirtida, siis niimoodi ei tehta. Kui meeldiv noormees sulle naeratab, siis tuleb natuke silmsidet hoida ja siis pilk kõrvale pöörata. Naeratamist ei tohi unustada! Ja niimoodi käib see pilgumäng paar korda. Enamasti üle viie korra ei lähe ja voila – mees tulebki juba sinu juurde! Nojah, sellisel juhul, kui sa ka noormehele meeldid, aga kui juba viis korda pilgumängu tehtud, siis ilmselgelt huvi sa talle pakud. Ma vahel teen niimoodi, et kui pilgumäng on juba mõned korrad käinud, siis ma hakkan vaikselt oma peas lugema 10, 9, 8, 7, 6 (umbes sel ajal tõuseb noormees oma toolilt ning hakkab sinu laua juurde liikuma)5, 4, 3, 2, 1 – ja ongi kohal.

2) Baarides/pubides tutvudes tahavad naised tihtipeale jääkuningannad olla. Jah, üks asi on see, kui sa oled selline natuke ülbe, aga teine ja hoopis erinev on see, kui meest kogu aeg vihase pilguga jõllitad (ja eeldusel, et ta tegelikult sulle meeldib. Kui ei meeldi, siis muidugi tuleb sellest töllist võimalikult kiiresti lahti saada). Ei maksa kedagi teist mängida, sest lõpuks tuleb nagunii õige pale välja. Muidugi on loogiline see, et kui me tutvume, siis me tahame endast kõige paremat muljet jätta, aga ei tohiks ära unustada, et ka sellega võib väga üle panna. Kui see tüüp just umbjoobes pole (sellistega ei maksa väga tutvust sobida), siis ta saab nagunii aru, kui võlts oled.

3) Vahel tutvuvad baarides/klubides inimesed, kellel on lihtsalt suurepärane omavaheline keemia. Kui nad ka tantsivad, siis on selline tunne, et sädemeid lööb välja vms. Keegi ei eeldagi, et naine peaks sellist vinget pepu liigutamist tegema jne, aga vahel on tore, kui tantsuga natuke õrritatakse. Mida mina teen – kui on näha, et mehega on keemia täiesti olemas, siis tantsime hästi lähedal – mehele hakkab kohe tunduma, et nüüd läheb suudluseks, aga natuke enne seda tõmbun ma eemale ning kutsun teda oma sõrmadega enda juurde. Ta loomulikult tulebki, aga sama asi jälle kordub :D Ja nii mitmeid kordi – kuni siis lõpuks kas läheb suudluseks või lähe. Olenevalt olukorrast. Mida ma tegelikult selle punkti all öelda tahan on see, et tantsides ei peaks naised nagu nunnad olema. Loomingulises on meeste jaoks võluv. Vahel ma juhtun klubides nägema vööseelikutes naisi, kes on endale 20 cm kontsad alla pannud – nad ei suuda nendega isegi kõndida, rääkimata tantsimisest. Keegi ei eeldagi, et peaks väga hästi tantsida oskama, aga kui mees su end natuke liigutama kutsub, siis on päris nukker vaadata, kuidas neil naistel on tegemist, et sellistel kontsadel isegi paari sammu astuda. Kui sa pole kindel, et sa suudad sellistel kontsadel kõndida ja tantsida, no mille krdi pärast sa need üldse jalga paned? Eputamiseks? Jah, tore küll, aga niimoodi võid mõne toreda tutvuse kaotada.

4) Väga paljud naised meigivad end peole minnes, mina ka. Ja siis tutvuvad nad meestega ja käivad iga 20 minuti pärast oma meiki värskendamas/juukseid kohendamas, sest mis siis saab, kui huuleläige pole enam nii perfektne või kui juuksed on natuke sassis? Ma ütlen teile, kallid naised, mis siis saab – mitte sittagi ei saa! Kui vahepeal ripsmetušš just ojadena su näole pole tulnud, siis tegelikult on kõik korras. Kui ma vahel väga palju tantsin, siis lähen näost punaseks jne, aga mul on täiega pohhui. Sest loeb see emotsioon. Ja kui mees leiab, et see on piisav põhjus, et endale teine tantsupartner leida, siis on tegemist sellise isendiga, kellele pole nagunii mõtet eriti aega kulutada.

5) Vahel lähevad naised kanakarjas peole ning eeldavad, et mõni meeldiv noormees tahab sellisel juhul rääkima tulla, kui sul viis sädistavat sõbrannat kõrval on. Ega ikka ei taha küll. Kui see ongi lihtsalt sõbrannade õhtu väljas, siis pole muret – olge või 10-kesi. Aga kui sa tahad mõne noormehega tutvuda, siis peaks natuke siiski üksinda ringi liikuma, kas või jooki ostma minema vms. See ei tähenda, et see tutvus peaks toimuma, aga võimalus on vähemalt suurem võrreldes sellega, kui mõni mees su sõbrannade seltskonnast ära tirima hakkaks. Sest meestel on ka oma ego – teate ju küll. Kui ta saab sinult korvi siis, kui sa üksinda oled, siis selle suudab ta veel üle elada, aga kui su viis sõbrannat kõrval itsitavad, siis see mõjub neile.

Nii et tegelikult on võimalik tutvuda küll. Tuleb lihtsalt silmad lahti hoida. Ja mitte eeldada, et iga noormees, kellega te tutvumisportaalis kirju vahetate, kohe teie tulevane abikaasa on. Klubis/pubis/baaris tutvudes tuleb asja chillilt võtta – see ei tähenda jumala eest seda, et mehega peab kohe esimesel kohtumisel voodisse ronima. Isegi suudlema ei pea. See, et minul vahel nii juhtub, on lihtsalt sellepärast, et tihtipeale olen ma oma kirgede ori :D Võib-olla on see mu hukatus – ega ma ei tea ka. Kuid üldiselt vallalisena olles (siis kui mul mingi mehe vastu tundeid pole) ma jumaldan seda flirtimist (nii kirjades kui päriselus), pilgumängu, seksikaid tantsimisi jne. See annab elule nii palju vürtsi juurde.

Kui Romantikust rääkida, siis paar tundi tagasi hakkas ta Facebookis rääkima, küsis minult, kuidas mul läheb. Rääkisime natuke ja üldiselt – tema oma uuest tööst jne. Enam ma talle ei maini ka, et ma teda igatsen vms. Pole mõtet.

Flirticu noormehed minu elus (olulised ja mitte nii olulised)

Ma olen oma elus internetis nii paljude meestega tutvunud, et neid kõiki ei jõuaks ma küll üles lugeda, sest mõned üksikud kohtumised on kindlasti juba meelestki läinud. Niisama jutukates tutvumisest jne räägin ma vast mõnel teisel korral, aga täna tahaksin ma just tähelepanu pöörata Flirticule.

Mis see Flirtic siis õigupoolest üldse on? Üks tutvumis- ja sebimisportaal, kus inimesed panevad endast üles kõige seksikamad pildid – ja jaht võibki alati! Teada värk on ka see, et kui kasutajal seal pilti pole, siis on võimalikud sellised variandid: ta on kas panniga vastu pead saanud või kaalub 150 kg… või ta on abielus ega taha, et ta naise vallalised sõbrannad näeksid, et tal seal kasutaja on (ja naiste puhul kehtib see loomulikult ka, mitte ainult meeste puhul). Mina olen alati arvamusel olnud, et kui sa soovid internetis tutvuda, siis pilt on väga oluline. Selle jaoks see lehekülg ju ka on. Jah, alati jääb variant, et võib olla pandud sada aastat vanad või üldse valed pildid, aga kui esimene kohtumine on ära olnud, siis saab sellest ju aru. Ja inimesel, kellel Flirticus pilti ei ole, nendega ma lihtsalt ei suhtle. Sest seda saab võrrelda nagu tööotsimisega – miks ma peaksin end vaevama, kui sina ei viitsi isegi oma CV-d korralikult koostada (praeguses kontekstist siis profiili, mille puhul pildid on väga oluline osa).

Minu esimene kogumus Flirticuga oli septembris 2011, kuidagi täiesti juhuslikult juhtusin sellele saidile. Siis oli see ka kõvasti normaalsem, sest nüüd peab seal vist hingamise eest ka pappi köhima (ma pole kursis, sest viimati kasutasin seda detsembris).

Eks ma suhtlesin seal mitme erineva mehega, aga esimene, kellega vist asjad ka natuke intiimsemaks läksid, oli Seksikas. Noormees meenutas mulle välimuselt Hurmurit (kellega ma ka kunagi internetis tutvusin, aga enne Flirticut. Täna siiski räägin ainult konkreetselt Flirticu tüüpidest). Seksikas oli hästi enesekindel, isegi parajalt ülbe. Ja mind on sellised mehed alati mingil määral võlunud. Vähemalt siis küll. Nüüd olen oma maitset õnneks natuke paremaks muutnud. Olime kuskil pargis ja esimesel korral suudlesime teineteist päris oimetuks.

Nägime vist veel paar korda, kui asi seksini jõudis. Ja need kesklinnas tehtud nurjatused, mis me korda saatsime :D Ühte pinki Toomemäel ei suuda ma vist enam mitte kunagi normaalse pilguga vaadata :D Jah, me ei seksinud küll (seksinud ma avalikus kohas polegi kusjuures), aga muid asju sai tehtud küll. Just praegu lugesin 2011 aasta septembri sissekandeid Seksikast ja sain natuke naerda :D Siis ma hindasin ikka seda välimust nii palju. Mitte et ma nüüd ei hindaks, aga jah.

Ega me hiljem enam eriti edasi ei suhelnud, aga selline omapärane kogemus oli see küll.

Siis pärast seda oli üks noormees, kellest mul pole midagi erilist rääkida, aga toon selle lihtsalt sellepärast välja, et minu meelest on lihtsalt kohutav, kui mõned mehed niimoodi käituvad. Välimuselt ja muidu iseloomult polnud sel noormehel midagi viga, aga probleem oli selles, et ta kogu aeg rääkis, kui igav ta ikka on. Ja kui ma palusin tal endast ja tema huvidest rohkem rääkida, siis ta mainis ka alati, et ta on nii igav inimene, et tal pole midagi öelda. Ja kui inimene juba esimesel kohtumisel jätab endast nii luuseri mulje, siis mina temaga teist korda kokku saada ei taha. Olgu, teist korda ma sain temaga siiski kokku, sest kartsin, et olen ülekohtune olnud, aga siis oli kõik täpselt samasugune. Pärast seda ma mainisingi talle msnis, et leian siiski, et meil pole enam mõtet kohtuda. Õnneks ta väga ei solvunud ka.

Ilmselt sain seal vahepeal veel mõne noormehega paar korda kokku, aga midagi nii olulist meelest pole. Seksikaga suhteliselt samal ajal sebisin ka Tegusa ja Armsaga, aga kuna nemad pole Flirticust, siis nendel praeguses postituses ei peatu.

Pärast seda olin pikalt Flirticust eemal, sest olin Egoga suhtes. Pärast Ego sõitsin kohe Hispaaniasse praktikale ja tagasi tulles tegin Flirticu uuesti lahti.

Ja siis ma kirjutasin Salapärasele (kuna ma tol ajal jumaldasin pikki mehi, siis paningi otsingusse mehed alates 190 cm, mis andiski selliseid tulemusi ainult). Mees, kes ajas mulle igasugust pläma kokku, mida ma alguses uskusin. Tegelikult olid tal suhtes lihtsalt probleemid ning ta tahtis sellesse vaheldust. Ta lausa sõitis kogu aeg Tartusse ekstra, et minuga kokku saada ja valetas mulle, et tegelikult on tal siin mingi töö, aga elukohta hetkel pole jne – et vahel ööbibki autos! Nojah, lõpuks ma muidugi hakkasin taipama, et midagi on mäda, sest ta eks hakkas mind Flirticust vahtima (kes tegelikult polnudki ta eks, vaid tema elukaaslane).

Temaga ma ei seksinud, aga tegime igasuguseid muid huvitavaid asju: mängisime bowlingut, tegime pilte, käisime tantsimas. Ta polnud sada aastat klubis käinud ning tundis end nagu laps kommipoes ja tegi nii palu retroliigutusi, et kõik naised vahtisid mind, et mis tüübiga ma peol olen. Tantsisin isegi oma lõpukleidi katki, aga õnneks oli sel vooder, nii et päris paljaks ma tisside juurest ei jäänud. Võinoh, rinnahoidja väele :D Ka see pilt, mis mul blogi päises on, on just Salapärase tehtud.

Lõpuks leidis see asi lõpu niimoodi, et ta tunnistas mulle üles, et tal on elukaaslane ning nad on koos. Seda ma juba teadsin, et tal laps on, aga ta oli isegi tema vanust valetanud, et jätta muljet, et nad on kauem temaga lahus olnud vms. Ja ma isegi nägin ta elukaaslast! Istusime juunis 2012 autos ning rääkisime kolmekesi. Tundsin nagu ma oleksin mingi psühholoog, kes nende muresid klaarib. Tuli välja ka see, et Salapärane oli mitte ainult minuga oma elukaaslasele sarvi teinud, vaid ka ühe teise naisega, kellega nad siiski ka seksini jõudsid. Seal oli see probleemiks, et kuna naine oli saanud oma sarved enne suhet maha joosta, aga mees mitte, siis see mõjus Salapärasele päris palju.

Nad on siiani koos ja nüüd on neil kaks last, ma olen neid isegi aprillis 2013 korra näinud. Nad mõlemad on mul Facebookis olemas ja aeg-ajalt ma Salapärasega ka räägin. Kuigi jah, ma arvan, et see paar on üks kõige veidramaid, keda ma elus kohanud olen, aga samas maailm ongi eriskummaline.

Paralleelselt Salapärasega sebisin ma ka Targaga, kes oli samuti Flirticust, aga tema kirjutas mulle ise. Tõeliselt tark noormees, kes oli maailmas väga palju reisinud. Ta oli minust lühem – umbes 175 cm. Elas ka minu lähedal, seega esimene kord käisin tema juures õhtustamas ja jäin öösekski, aga siis me isegi ei suudelnud. Tal oli oma toas maailmakaart, kus olid ära märgitud need riigid, kus ta käinud on ja oma reisikogemustest võis ta väga pikalt rääkida. Erinevalt Salapäraselt, kes kõik tõsised asjad alati naljaks pööraas, sai temaga ka sellistel teemadel rääkida.

Targal oli selline imelik harjumus, et ta vahel helistas mulle nädalavahetusel ja küsis, mis mul plaanis on. Ja kui ütlesin, et lähen sõbrannaga välja, siis ta ütles, et annab teada, kui linnas on ning liitub meiega. Ja nii oligi, ega ta väga ei küsinudki, kas ta tohib, ta lihtsalt tuli :D Mu sõbranna ütles ka, et kena noormees, ta armastas alati kaabut peas kanda. Kuigi jah, mu sõbranna ütles veel, et lühike ju minu jaoks :D

Temaga ma seksisin, ma usun, et äkki kolmandal korral, kui nägime? Või neljandal? Vot ei mäleta enam :D Alati jõime enne veini, rääkisime ja siis lõpuks läks asi ka sinnani.

Ma oleksin võinud temaga ka jaanipäeva veeta (sest ta kutsus mind endaga ühele grillimisele kaasa), aga olin Salapärasega juba plaanid ära teinud. Kui ma oleks teadnud, et Salapärane mulle jaanipäeval tünga teeb, siis ma oleksin kindlasti Targaga läinud. Mäletan, kui Salapärasega koos olime ja Tark helistas. No me polnud küll paar, aga isegi sebides ei ole väga tore jätta muljet, et sa teise tüübiga seda sama teed.

Mõlemad noormehed meeldisid mulle. Salapärane köitis mind oma lapsemeelsusega, mis mind küll kohati närvi ajas, aga tore oli see ikkagi. Tark köitis mind oma filosoofiliste vestlustega, mis ka mind vahel natuke närvi ajasid, sest temaga niisama nalja visata ei saanud. Nii et selles mõttes, et kui oleks saanud need kaks iseloomu kokku panna, oleks päris kena komplekti saanud. Välimuselt võlus Salapärane rohkem.

Kui Salapärasega see asi rappa läks, siis nägin ma vist Tarka veel ühe korra. Aga siis tutvusin ma Võrratuga… Talle ma kirjutasin ise (jällegi panin kriteeriumitesse, et võiks üle 190 cm olla ning asukohaks Tartu – jah, ma olin eriti kitsarinnaline bitch tollel ajal).

Ja temasse armusin esimesel kohtamisel. Või tema välimusse pigem. Kuna ta oskas laulda ja kirjutas luuletusi, siis olin eriti võlutud. Käisime jalutamas, ta vaatas mulle oma tumepruunide silmadega otsa ja laulis pargis nii, et pool Tartut kuulis. Ja ta oli kaks meetrit pikk!

Algus oli muidugi ilus. Kuigi ma sain juba siis aru, et see tüüp on eriline ilueedi, aga noh… mis seal ikka, eksole. Tal oli oma 40 paari kingi ja talle meedis, kui ma märkan, et tal on järjekordselt uued viisud all. Kuna ma seda kunagi aga ei märganud, siis ta solvus, sest tema märkas iga viimastki kõrvarõngast jne, mis mul oli.

Ja eks armas oli selle juures ka vist see, et seksini jõudsime kuu aega pärast tutvust. Enne seda olid kõik need nunnud kurameerimised ja käest kinni hoidmised.

Ja tema vanaemaga pidasin ma telefonis sõnasõdasid juba enne temaga kohtumist, sest too proua oli veendunud, et minusugune paadunud meesteõgard tuleb ja rikub tema süütukesest lapselapse ära :D Siiani meeles, kuidas ühel peol ta vanaema mind pool tundi telefonis sõimas, et ma julgesin ta 23-aastase lapselapse peole vedada.

Võrratuga oligi see värk, et ta kuna ta tööl ei käinud ega ka õppinud, siis ta ei mõistnud seda, et kuidas ma ei suuda temaga poole ööni filme öösel vaadata. Siis mul ju veel öögraafikut ei olnud – pidin hommikul vara ärkama, et tööle minna.

Ka oli tal imelik huumorimeel. Kui me mu sõpradega väljas käisime ja Võrratu mingi nalja tegi, siis kõik me vaatasime lakke ja mõtlesime, et mida ta nüüd sellega mõtles. Ja ajapikku tahtis ta minust tibi teha, hakkas vaikselt vihjeid andma, et miks ma end rohkem ei meigi ega kontsi ei kanna. Õnneks ma sellega kaasa ei läinud.

Ja see suhe kestis… Ka neli kuud kusjuures – millese mahtusid alalõpmatud draamad ta vanaema ja emaga, kes olid veendunud, et ma rikun nende hea pojakese ära. Võrratule jäi alati ette ka mu sekspartnerite arv, sest ta ei suutnud mõista, miks ma ometi ainult nelja-viie mehega seksinud pole. Lisaks kõigele jäi ta alati kõikjale hiljaks, sest ta sättis end kaua.

Lõpus hakkas asi juba rappa minema, aga mu viimane piisk karikasse oli siis, kui ta mulle pärast ühte poeskäiku mainis, et ta ei jaksa kilekotte tassida, sest tal on uued kingad. Ja siis ma lihtsalt ütlesingi talle, et käigu perse ja ta soovis mulle sama :D Nii me siis lahku läksimegi. Olen teda ühe korra pärast seda juhuslikult Buduaari turul näinud Tartus, eelmise aasta septmebris, aga loomulikult me ei teretanud ka.

Pärast juhtusin Võrratu eksiga suhtlema, kes oli temaga lausa 2,5 aastat koos olnud. Tema puhul oli Võrratu vanaema teda taignarulliga mööda Anne kanalit taga ajanud, seega mul läks veel hästi :D Ja siis sain ka teada, et see luuletus, mille ta mulle pühendanud oli, tegelikult oli see kõigile ta eksidele ka mõeldud.

Pärast Võrratut tuli Sihikindel. Tema kirjutas mulle Flirticus ise ja enne nägemist suhtlesime me umbes 2,5 kuud. Tõeliselt tore noormees, kellega veetsime ühe superägeda nädalavahetuse teises Eesti otsas. Saime väga hästi läbi, seda nii voodis kui niisama, aga paar päeva enne seda, kui ma pidin talle uuesti külla minema… andis keegi talle mu blogist teada. Ja ta otsustas minuga enam mitte suhelda, kuigi olin temast ainult head kirjutanud. Ta mainiski mulle, et asi pole mitte niivõrd selles, et ma seda blogi kirjutan, vaid hoopis selles, et ta sellest kelleltki teiselt kuulma pidi.

Ma ei teagi, kas olin vbl salamisi temasse armunud vms, aga see hoop mõjus mulle küll. Sest kuna me suhtlesime igapäevaselt, siis oli järsku naljakas, et enam ei suhtle. Aga jah – oma vitsad peksavad.

Pärast teda hakkasin Flirticus suhtlema Mõtlejaga, kes on hetkel Romantiku kursavend. Hästi tagasihoidlik noormees, kellel olid kõige pikemad ripsmed üldse, mis ma näinud olen.

Suudluseni jõudsime vist kolmandal korral ja oleks seksinudki, aga ma ütlesin ära. Neljandal korral otsustas noormees aga mulle tagasi teha, sest kõigepealt istus terve õhtu arvutis ning mängis arvutimänge, hiljem jäin tema juurde lausa ööseks, suudlesime ja tundus, et hakkab asjaks ka minema (siis ma enam ära öelnud poleks), aga järsku ta lihtsalt katkestas suudlemise ning ütles mulle head ööd ning pööras mulle selja. Ma usun, et seda näoilmet, mis mul siis oli, oleks pidanud vist pildistama :D Niimoodi polnud ma veel kunagi üheltki mehelt korvi saanud.

Ja sinna see asi jäigi tegelikult, sest siis ma kolisin juba Tallinnase ning me ei suhelnud enam.

Minu viimane Flirticu kogemus oli noormehega, keda ma olen siin põgusalt maininud, aga eriti kirjutanud pole. Meremees võiks nimi olla, sest just see ta tegelikult ongi :D Tema kirjutas mulle ise  -198 cm pikk noormees, kellega me enne natuke kirjutasime, kui kokku saime. Oli hiljuti lahku läinud, sest naine polnud vastu pidanud seda, et ta kogu aeg eemal on. Ega ma vist ka ei peaks, kui mees on neli kuud eemal ja kaks kuud kodus.

Suudlesime esimesel kohtamisel ja seksisime teisel. Päris huumorivend oli – mainisin talle pool naljaga, et mu unistus oleks, kui mees mulle strippi teeks, aga ma reaalselt kunagi ei mõelnud, et ta seda tõsiselt võtab. Ja ta järgmine kord tegigi :D

Selles mõttes oli aru saada, et elab väga üle oma lahkuminekut naisest ja kuigi näitas välja, et tal on suva, siis tegelikult ikka polnud. Rääkis ka, et ta ei mõista, miks naised seda vastu peavad, et mees igapäevaselt töötab, aga muidu üldse aega pole, aga kui tal on kaks kuud täiesti vaba, mille ta saaks täiesti naisele pühendada. Ma siis ütlesingi, et naine peab ju ikka selle kahe kuu jooksul tööl käima, mille kohta ta ütles, et tema naine ei peaks tööl käima. Ja mina loomulikult ütlesin, et naised ei taha niimoodi, et nad üldse tööl ei käi.

Aga ega meil tegelikult polnud suurt millestki rääkidagi, seega jäi see suhtlus ka pinnapealseks – nägime kokku viis korda. Ja siis hakkasin ma juba rohkem Romantikuga suhtlema, seega enam Meremeest ei näinud ka. Edasi ei suhtle, nüüd on vbl merel, vbl Eestis tagasi – ei tea.

Nii siis – nagu näete on Flirtic mu elus ikka päris suurt rolli mänginud, sest olen sealt seksinud viie mehega, peaaegu kuuega (Salapärane siis). Ühega neist olin siis suhtes ka (Võrratu). Ja olen arvamusel, et need mehed, kes mulle kirjutasid olid normaalsemad kui need, kellele ma ise esimesena kirjutasin. Kõige rohkem kahju oligi vast sellest, et Sihikindel minuga enam mu blogi pärast edasi ei suhelnud.

Ja mitte ühegagi neist ma enam kontaktis ei ole. Nojah, Salapärane välja arvatud, kellega vahel Facebookis saab suheldud. Ei, muidu on Flirtic tore koht, aga eks seal ole igasuguseid :D Ma usun, et kõige toredamad Flirticust olid Tark ja Sihikindel.

Mina sinna igal juhul tagasi ei koli. Vähemalt praegu küll mitte. Tuleviku kohta ei oska öelda, aga kuna ma olen seal juba nii vana kala, siis kõik on tuttavad näod :D Olen seda saiti ju vahelduva eduga kasutanud 2,5 aastat – see on olnud blokeeritud siis, kui Ego, Võrratu ja Romantikuga suhtes olin.

Hetkel jääb see ka blokeerituks. Ja kuigi seal öeldakse, et kui kasutaja ära blokid ning kuu aja jooksul sisse ei logi, et siis kaob see üldse ära, siis see pole tõsi. Võid palju hiljem sisse logida ja konto uuesti aktiveerida, mingit probleemi pole.

Aga millegipärast pole mitte ükski Flirticu noormees mulle eriti südamesse pugenud. Noh, eks see enamasti puhas füüsiline värk on olnud.

Natukene peost, blogijatest, äpardustest ja sellest, kui väike on Eesti… (Ehk siis lugu sellest, kui sama naisega sebinud mehed juhuslikult kursavendadeks osutuvad…)

Vahel ma ikka feilin kohutavalt. Nimelt kinkisin ma Pihiisale (Mu meessoost sõber, keda ma blogi kaudu tean) sünnipäevaks raamatu, mis tal juba olemas oli! Vähemalt ei kirjutanud ma mingit pühendust sisse ning nüüd on tal minu vaba voli see kellelegi edasi kinkida :D Ma oleksin võinud ju eeldada, et tal kõik suhteteemalised raamatud olemas on (Ei, ei, ma ei kinkinud talle Villu Parveti raamatut “Seks, vein ja kutsikaid”). Nojah, aga juhtub ka parimatega, mis seal ikka.

Jõudsime Pihiisa sünnipäevale Romantikuga kohale esimestena, kuigi jäime niigi hiljaks. Aga üsna varsti hakkas ka ülejäänud seltskond tulema. Ja nagu ikka, olid kõik alguses megavaiksed, nagu eestlastele kombeks (Mida ma Romantikule juba öelnud ka olin, et nii võib alguses olla). Mina olen ka uues seltskonnas üpriski tagasihoidlik, kuigi enamik, kes mind kauem teavad, arvavad, et ma olen alati selline lõbus ja seltskondlik jne. Enamasti olengi, aga uute inimestega alguses mitte, sest sealt seltskonnast teadsin ma ainult Pihiisa.

Kui aga suhtlemistuurid lahti läksid, siis olid mul kõik keeled sassis, sest Romantikuga kahekesi rääkisin ma hispaania keeles; kui rääkisime koos teistega ja Romantik ka rääkis, siis oli keeleks inglise keel; kui aga suhtlesin ainult eestlastega, siis rääkisin oma emakeeles.

Näiteks tavaliselt ma oma suhtlusringkonnas väga blogidest rääkida ei saa, sest keegi ei loe neid nii palju. Seal aga sain, sest Pihiisa loeb nagunii blogisid, samuti oli seal sünnipäeval üks tema sõbranna, kes ka loeb (Ja kellel on lausa endalgi blogi, aga see on privaatne). Ja tegelikult on naljakas see, et elu on mind kahe blogijaga täiesti juhuslikult kokku viinud. Üks on Rents, keda ma nägin Tartus juhuslikult ühel sünnipäevapeol novembris, sest meil on mõned ühised sõbrad (Romantik suhtleb ka temaga näiteks). Teine on Merje, keda ma tean Pihiisa kaudu (Käisime kunagi kolmekesi väljas istumas, vist oli eelmise aasta novembri lõpus). Aga see Pihiisa sõbranna ütles, et ta on mu blogi küll lugenud, aga aktiivne lugeja pole.

Mida aeg edasi, seda rohkem seltskondlikumaks muutusid inimesed (Nagu ikka, alkohol aitab vahel :D). Romantik rääkis oma apsudest eesti keele vallas, mis kõigile naeratuse näole tõi, sest tema on tõesti selles mõttes ikka mitmeid kordi ämbrisse astunud. Näiteks kunagi tahtis ta kohvikus näidata, kui väga ta üritab eesti keeles rääkida ja tahtis öelda: “Palun mulle vett.” Aga kahjuks läks tal see viimane sõna sassi ning vaene ettekandja, kes pidi kuulama kolm korda lauset: “Palun mulle vitt.” :D Lõpuks tuli meessoost teenindaja kohale, kes soovitas Romantikul mitte enam niimoodi küsida ja kui ta küsis, et miks, siis soovitati tal googeldada (See oli veel siis, kui ma polnud talle roppusi selgeks õpetanud :D). Teine ämbrisse astumine oli siis, kui ta ostis ühe võileiva, mille puhul sai ta ise otsustada, et mida ta sinna sisse soovib. Jällegi tahtis ta näidata, et ta saab eesti keeles hakkama. Kuigi vigadega, aga saab. Aga kui talle see võileib toodi, siis muna oli kahjuks unustatud panna ja tema siis läks küsis teenindaja käest “Kus mu munn on?” :D Ja veel nii kõvasti, et kogu söögikoht kuulis ja mingi eestlasest purjus mees ütles Romantikule inglise keeles: “Tüüp, sa just küsisid, kus su riist on, tead seda ikka :D” Oijah, ilmselgelt tahtis ta sel hetkel vist nähtamatuks muutuda :D Ja noh… see ka, et kui Romantik esimest korda Eestisse tuli (Siis ainult puhkusele, detsembris 2012), siis mõned ta eestlasest sõbrad ütlesid talle, et kui ta tahab eesti naistega tutvust teha, siis ta peaks kõigile kindlasti ütlema: “Kena pepu.” Muidugi öeldi talle, et see tähendab, et ilus naeratus vms. Aga jah, paljudki naised hakkasidki sellepeale salakavalalt naeratama, sest noh… ega seegi nüüd nii halb kompliment pole :D Kuigi mõned kõndisid julmalt minema ka. Ta sai alles vist paar nädalat hiljem teada, mida see tegelikult tähendas.

Vahepeal käisid Pihiisa naabrid ukse taga ütlemas, et me lärmame liiga palju ning meil ei jäänud muud üle, kui nad koduveiniga ära osta, et nad uuesti midagi kobisema ei tuleks. Või siis politseid ei kutsuks. Õnneks see liigutus tegi naabritädi väga õnnelikuks ning vähemalt oli meil ka rahulikum olla.

Selleks ajaks olin ma juba suht purjus ka, sest ma polnud ammu nii palju joonud (Viis rummikoolaga on minu jaoks ilmselgelt liig, tavaliselt olen kahega juba suht audis. Nojah, ma sõin ka sünnal piisavalt palju, aga ikkagi). Mina ja Romantik olimegi koos Pihiisa venna ja tema kallimaga viimased külalised, kes kella 04.00 ajal minema läksid (Pidu algas kell 18.00). Pihiisa vend oli kaine autojuht ning tõi meid ka Romantikuga ära :) Kuigi jah,  ka mina suutsin ämbrisse astuda, sest pakkusin noormehe vanuseks 26, kuigi ta oli 21. Tema neiule pakkusin üldse 28, aga ta oli 20. Oeh, vanustega ei lähe mul ikka üldse hästi. Aga sain end üle pika aja mitte kõige pikema naisena tunda, sest see neiu oli 184 cm pikk, hehe :D Kuigi ma juhtusin Tartus ühel peol nägema naist, kes on 198 cm (Ühiste tuttavate kaudu jällegi). Vot nii pikk naine oleks vist küll väga raske olla.

Kui lõpuks Romantikuga minu juurde jõudsime, oli mul suht paha olla. Tõin lausa kausi voodi ette, igaks juhuks. Ma ei teagi, kas Romantik mind nii purjus peaga varem näinud oli. Ilmselt vist novembris pärast ühte pidu nägi, aga siis läks iga roju oma koju tuduma. Hommikul oli mul suhteliselt tuumapohmell ja pea lõhkus nii otsas (Kuigi ma öösel ei oksendanud siiski). Õnneks ta siis poputas mind terve päeva, sest talle alkohol nii pähe ei hakanud. Pohmakaga ei ole keegi just eriti hea kaaslane.

Aga pidu oli tore! Nagu pärast Pihiisagi mulle mainis, et tal jäi Romantikust väga tore mulje ning teinekordki on ta sellistele istumistele oodatud. Vastupidi ka, sest Romantik arvas samamoodi. Noh, kuna pool seltskonda oli IT-valdkonnaga seotud, siis oli neil ka päris palju ühiseid teemasid, millest mina mitte midagi aru ei saanud. Siis ma rääkisin hoopis selle neiuga pikemalt, kes ka blogi peab, aga kelle blogi privaatne on. Ta rääkis mulle oma kallimaga tutvumisloo ära, hehe :)

Eile käisime niisama Romantikuga väljas söömas ning hiljem jõime kakaod ühes vanalinna kohvikus. Ja rääkisime… ja rääkisime. Kui me parasjagu sõime ning meie kõrvallauas paarike polnud 25 minuti jooksul sõnagi omavahel vahetanud, siis ütles Romantik: “Kui mina peaksin kunagi selline olema, siis palun löö mind maha, ma luban.”

Aga üks asi tuli veel välja, tegelikult mina juba teadsin seda, aga ma polnud seda Romantikule rääkinud. Nimelt tema kursavend ülikoolis on Mõtleja (Üks tüüp, kellest on juttu veebruaris-märtsis 2013 ning kellele ma esimest korda ära ütlesin, kui asi seksini jõudma pidi. Teine kord tegi tema mulle tagasi, sest kõigepealt ta lihtsalt mängis arvutimänge ning siis kui asi seksini pidi jõudma, siis ta lihtsalt tõmbas pidurit keset suudlemist ning soovis head ööd… ehk siis jättis mu nagu loll lakke vahtima). No kuna ma meie ühiste sõprade kaudu teadsin, et nad on kursavennad, aga see polnud varem nii jutuks tulnud. Nüüd aga tuli ja järsku hakkas Romantik mõtlema: “Nüüd ma vist mõistan, miks ta minult septembris küsis, kas ma tunnen Evitat. Kui ma küsisin, et keda, siis ta ütles, et unusta ära.” Haha, Evita oli mu kasutajanimi Flirticus :D Jah, Eesti on ikka väike. Aga õnneks nad pole Mõtlejaga just parimad sõbrad, vaid lihtsalt kursavennad. “Sellepärast see tüüp mind alati kahtlaselt vaadanud ongi, ” ütles Romantik. (Meil on Romantikuga ühiseid pilte Facebookis, kus emb-kumb meist taggitud on. Ja Mõtleja on meie mõlema sõber Facebookis).

Täna hommikul aga pidi Romantik varakult juba Tartusse sõitma ja ma läksin eile öösel veits hiljem tuttu kui tema (Sest ma olen alati ööinimene), seega ajasin ta keset ööd veel üles ja nõudsin oma hüvastijätuseksi ka ikka ära :D Hommikul vabandasin viisakalt nagu kombekale neiule kohaselt (Ma nüüd naeran natuke!) ja ta ütles, et sellise öise äratuse nimel oleks ta võinud ka terve öö magamata olla.

Aga ma ise pole ka suurt tudunud, seega nüüd vist kobingi unemaale ära. Enne vaatan internetist oma seebika viimase osa ka ära.

“Sul on kindlasti väga palju austajaid, kellega sa väljas käid…” /Kena naeratuse ja põselohkudega noormees

No ma siiski otsustasin selle noormehega kokku saada, kes alguses väga vinge tundus, aga mingist hetkest kogu aeg ajama hakkas (Oli vist sellest hetkest, kui kuulis, et ma olen saatejuht), et ilmselt on mul nii palju austajaid, et ma neid kärbsepiitsaga eemale pean peletama. Sest ma tahtsin näha, et kas ta reaalselt ajaks ka sellist juttu. Ja noh… Ta oli siiski üpris toreda mulje jätnud ja mida mul ikka kaotada oleks olnud?

Viimasel ajal olen ma oma täpsusegeeni minetanud, sest kipun alati natuke hiljaks jääma. Kuigi asi on vist selles, et ma ju nüüd suhtlen palju ladinaameriklastega, aga nemad ju hilinevad kogu aeg :D Nüüdki jäin kuskil seitse minutit hiljaks, aga mis seal ikka – vähemalt jõudsin!

Noormees ise oli tegelikult päris tagasihoidlik, aga tal oli üks maailma kõige armsamaid naeratusi, mida ma näinud olen! Ma olin ta pilte küll vaadanud, aga nende peal ta kas ei naeratanud või sealt ei saanud seda sellisel moel näha. Ja uskuge või mitte – ka mina võin vahel päris tagasihoidlik olla, kuigi enamasti seda mitte keegi ei usu.

Muidu oli päris tore õhtu ja ma polnud ammu nii kena naeratusega noormeest kohanud, seega silmailu oli küll :D Ma jumaldan inimesi, kellel tekivad põselohud, kui nad naeratavad (Mul endal tekivad ka :D), aga no temal ainult ühed põselohud olidki (Tahtsin küsida, et kust ta nii armsad põselohud sai, aga ikkagi ei küsinud). Aga…. Kui ma juba olin unustanud, mis mind tema juures häiris, siis…

Tema: Ei tea, kas ma nüüd hiljem sulle helistada võin? Et uut kohtumist kokku leppida? Et kuidas see nüüd käibki?

Mina (“Et nüüd see nüüd käibki?” endiselt peas tiirlemas): Eino, mina ei saa ju sulle öelda, kas sa peaksid helistama või mitte.

Tema: Jah, aga kuna sul on väga palju austajaid, kes kindlasti sulle helistada tahavad, siis ma ju ei tea, kas sa tahad, et just mina sulle helistaksin.

Mina (ilmselgelt kohmetu): Ma nüüd päris nii ei liialdaks nende austajate suhtes…

Tema: Aga on. Kindlasti on, ma olen selles kindel.

Mina: Ei tea midagi…

No lõpuks läks jutt mujale ning jällegi meeldivamaks, aga kui koju jõudsin, hakkas ta minuga Facebookis suhtlema. Küsis, et kuidas meeldis ja kui ma ütlesin, et tore oli, mainis ta, et teinekordki, kui ma teiste noormeeste kõrvalt aega leian (Aga muidugi smailiga öeldud!). Ja ma siis küsisingi, et miks ta arvab, et mul neid austajaid nii palju on, ta ütles, et noh… loogiline ju, et on, sest olen kena neiu. Ja kuna ma ei maininud, et mul neid kohtumisi ei ole, siis ta ütles ka, et ma ju ei lükka ümber seda.

Nojah… Tegelikult olen Flirticus paar taolist kirja saanud, mis algavad umbes niimoodi: “Ilmselt sa mulle küll ei vasta, sest oled saatejuht, aga…” Mis see siia puutub, et ma saatejuht olen? Kui sa oled tore inimene, siis küll ma sulle vastan ;) Ja noh… kui sa mulle natuke ka pildil sümpatiseerid. Ja nii mõned väiksed detailid veel…

Ja samamoodi ka selle noormehe suhtumisega. Alguses sellist teksti küll ei tulnud, et ilmselt mul on austajaid sajaga (Siis pidas mind lihtsalt ilusaks neiuks), aga kui kuulis, et ma olen saatejuht, siis nüüd on kuidagi eriti hulluks see asi läinud. Mina aga hoian oma töö- ja eraelu selles mõttes lahus, et saatesse helistajate ega sõnumineerijatega väljas ei käi. Oma isiklikku numbrit ka neile ei jaga. See, kui keegi mulle näiteks Flirticus kirjutab, et näe, sa oled ju saatejuht ning siis me suhtleme pikemalt…  siis vbl kunagi tõesti annan ka oma numbri, aga niimoodi küll mitte, et keegi helistab saatesse, räägib pikalt ning siis üritab numbrit saada (Neid juhtumeid on selle seitsme kuu jooksul ikka piisavalt olnud). Mis siis, et vahel võib see inimene väga tore tunduda, kes saatesse helistab, aga see pole minu teema niimoodi kokku saada.

Aga samas… selle noormehe naeratus oli ikka megaseksikas. Selline ulakalt ja tagasihoidlikult armas, kuigi ma ei tea, kuidas need kaks asja omavahel kokku sobida võiksid :D Kui ta vaid kogu aeg ei korrutaks, et kui ma tema jaoks aega leian, siis… Tegelikult käis mul korra peast läbi mõte, et peaksin talle selle otse näkku ütlema, et mulle ei meeldi, kui ta iga viies on lause on see, et ilmselt on mul kogu aeg deitide üleküllus (Aga kulmu kortsutasin küll!), aga nagu ma enne ütlesin: ka mina ei ole alati nii otsekohene, kui eeldada võiks.

Kui aus olla, siis mul oli rohkem selliseid kohtumisi siis, kui ma veel ei olnud saatejuht. Kuna ma nagunii oma vaatajatega kokku ei saa, siis jääb üle ainult Flirtic (või pubid-baarid, aga seal ma käin nii harva ju :D) , aga seal ei saa enamasti tavakasutajad mulle kirjutada (Sest kui sinu kasutajat liiga palju vaadatakse ja sulle kirjutatakse, siis mingist hetkest on see teema, et ainult VIP-id saavad kirjutada). Ning kuna ma olen piisavalt laisk ka viimasel ajal, siis ongi :D Kutsutud on piisavalt, aga tihtipeale ei viitsi. Ühele noormehele olen ma kolm korda ära öelnud, kes muidu tundub normaalne, aga iga kord, kui ta kutsub, on mul viitsimatus peal. Ma usun, et ta rohkem ei kutsu ka :D Kolm on kohtuseadus :D

Aga see tänane naeratus ja need põselohud olid ikkagi märkimisväärt :D

Edit: Salapärane lubas mulle sünnipäevaks koogi küpsetada, aga seda ma küll enne ei usu, kui oma silmaga näen! :D Ta lubas seda juba eelmiseks korraks, aga siiani toob :D

Kui sul on vaba reede… / Kui mehed arvavad, et vaid suure riista nägemine paneb naisi mõnust kiljuma…

Naljakas, et kui sul üle pika aja üks reede õhtu on vaba (Ning sa oled enam-vähem terveks saanud, mis tähendab seda, et köha on su rahule jätnud), siis sa mõtled vaikselt, et mida sa selle õhtuga ette võtad. Noh, vaataks mingit head filmi, seebikat, loeks või lihtsalt chilliks.

Ja siis hakkab esimene noormees Facebookis rääkima, kellega ka juba suheldud jne (Flirticust). Küsib ka kohe, et kas ma täna olen vaba (Sest ma enamasti töötan nädalavahetustel). Nii… Ütlen siis, et vaba jah. Ning siis ta kutsub mu välja (Mida ta on mitu korda teinud, aga ma olin suhteliselt tõbine ning viimasel ajal olen ma deitide mõttes laisaks muutunud). Ja kutsub prauhti kohe firmapeole! Ma siis kohe muidugi, et miks just mina, et me pole enne ju kordagi kohtunud. Ta siis vastab, et noh, mõtles, et võiks ju. Mina siis muidugi mõtlen oma väikses peakeses kohe: “Kui noormees mu esimesel kohtumisel kohe kuhugi suurde seltskonda kutsub, siis on ikka kahtlane küll. Pärast ta ei meeldigi mulle (Või mina ei meeldi reaalselt talle), siis kuidas ma temast lahti saan? Pealegi… mis mõttes kutsutakse mingi suvaline neiu oma firmapeole, kas tahetakse näidata, et mingi kaaslane on vähemalt olemas?”

Seega keeldun viisakalt, sest muidu siiani on tundunud päris normaalne tüüp, aga jah – ma ei viitsi niimoodi kohe firmapidudele minna. Kuigi tasuta toit ja söök on mulle alati meeldinud, siis sel korral jätan vist vahele. Vbl oleks lugu teine, kui ma teda reaalselt oleksin enne näinud, aga nüüd tundub seegi natuke ebatõenäolisem, sest selline käitumine on kohati liiga depressed. Ma küll mingit võõrast tüüpi firmapeole ei kutsuks, mitte kunagi. Ma üldse vihkan, kui mind mingite potentsiaalsete sebimiskuttidega paari pannakse, seega väldin selliseid olukordi, kus see võiks juhtuda.

Nii, olen siis Facebookis niisama edasi, kui järgmine noormees sama küsimusega potsatab, et mis mul täna plaanis jne. No kuna ma tööl ei ole, siis on temalgi hea võimalus mind välja kutsuda. Jess, vähemalt mitte firmapeole! Ütlen, et õhtu on veel noor ja eks näis, mis saab, hetkel ei tea midagi öelda. Ka temaga pole ma enne kokku saanud, kuigi oleme suhelnud, aga haigena ei viitsinud ma üldse sellistele asjadele mõelda.

Tegelikult on lugu aga selles, et kui üks kolmas noormees mu välja kutsuks, siis ma nii pikalt ei mõtleks. Temaga olen ma juba ka pikemalt suhelnud ja noh… on jutuks tulnud ja eile ta mainis ka, et vbl täna näeks. Aga tavaliselt kipub nii olema, et just need noormehed, kellega sa kohe tahaksid välja minna, veavad sind lõpuks ikka alt. Vot siis.

Aga lõpetuseks üks “vinge” stiilinäide ühe noormehe poolt Flirticust:

Tere päevast :)
Tean, et on vbl nats nilbe pakkumine ja loodan, et ei pahanda. Olen ise väga korralik tudeng kellel lihtsalt selline kiiks, et meeldib kui mind vaadatakse
Olen 21 aastane :) Olen mängind korvpalli üle 10 aasta, õpin Tartu Ülikoolis. Meeldib teater ja sport. Muusika maitse varieerub:)
Kas pakuks huvi näha praegu kuidas mängin endaga ja tuleksin mõnusalt ?
Ilus ja suur risit (18-19cm), samuti ka jäme
Pildike ka :)Muah

Ma pildi lingi võtsin hetkel ära ja kes arvab, et ma klikkisin sellel fotol ja nüüd ilastan täiega, siis paneb mööda. Ei klikkinud. Iha keskkonnas siis peaks see pilt olema (Lingi järgi tundub). Nojah, see pole nüüd ka minu teema. Olgu riist või 20 cm, aga pole minu teema netis neid pilte vahtida ja mõelda, kuidas mõni noormees endaga mängib. Pealegi, pole seda vajadustki, sest alati saaks seda lives näha, kui tahtmist oleks, nii et jah :D Vaene noormees, et peab niimoodi end naistele märgatavaks tegema, ju siis sellest suurest riistast ikka kasu pole. Nagu ma alati öelnud olen – suur riist ise ei aita mitte sittagi, sellega peab ka midagi teha oskama. Enamasti need suure M-ga mehed mõtlevadki, et kui naised nende riista näevad, siis saavad juba selle nägemisest sellise orgasmi, et muud pole vajagi (Jaa, ma juba hetkel kiljun seda pilti vaadates nii, et naabrid kutsuvad kohe politsei. NOT!) So wrong! No pornos on see ilmselt jah niimoodi (Ehk siis naised teesklevad osavalt, et sina, kallis noormees, saaksid mõelda, et neil on täiega kaif värk ikka, aga kuna su ajurakud nagunii nii olematud on, et seda ära ei taba, siis palju õnne!), aga päriselus on asjad teistmoodi. Aga noh – nemad ongi pool oma elu pornot vaadates veetnud, nii et millest me siin enam räägime. Nii et kui mõni noormees ütleb, et tal on suur riist ja ta oskab sellega imesid teha, siis enamasti tähendab see seda, et ta ei oska sellega mitte sittagi teha. Ja keelekatest ma ei hakka siis parem üldse rääkima, eksole.

Aga ma lähen hetkel hoopis sõbrannale külla :) Noh, sest muidu kutsub veel keegi mu välja ja kuna ma täna eriti ei viitsi (Aga selle ühega viitsiks, kes nagunii lõpuks ikka ei kutsu, nii et jah), siis teen midagi huvitavamat :)

Aga samas… Tallinna noormeestele peaks ka võimalusi andma, sest kuigi ma olen juba pikalt pealinnas elanud, on Tartu noormehed ikka eelisjärjekorras. Millest see küll tuleb? :D Eks kodulinn ole ikka vist armsam kohati :D Vähemalt sealsed noormehed küll :)

Kuidas Printsess tutvumisportaalis ära omati…

Iga inimene vajab tükikest õnne ja armastust… Armsaid hetki oma kallimaga ning turvatunnet. Lilli ja liblikaid…

Jaa, nunnu küll, aga mitte sellest ei tulnud ma teile kirjutama. Mina vajan adrenaliini. Kui mõnele inimesele pakub adrenaliini mingi huvitav spordiala või hobi, siis minule annavad adrenaliini mehed. Kui keegi nüüd arvab, et see tähendab seda, et ma nädalas viie erineva tüübiga trukitan, siis niimoodi see siiski pole. Minule annavad mehed adrenaliini ka muus mõttes, kuigi jah – nii mõnelgi juhul sisaldab see seksi.  Aga see on ju üsna loogiline ka.

Üks selline omapärane võimalus meestega tutvumiseks on tutvumisportaal (Jah, me teame küll – Flirtic loomulikult). Ma olin sealt mitu kuud eemal, sest ma tüdinesin ära, aga nüüd olen juhuse tahtel jälle tagasi.  Jah, ma tean, et paljud noormehed on seal ebanormaalsed, aga ma ütlen ausalt, et ilma Flirticuta oleks mu elu hoopis igavam (Ja sekspartnerite arv viie võrra väiksem, no peaaegu kuue lausa).  Ning praeguste kogemuste põhjal võin öelda, et oma elu parimad keelekad ja kepid olen ma just sealt saanud, seega kurta ei saa :) Võib-olla on mul lihtsalt vedanud, aga üldiselt on kõik seksikogemused Flirticust kas siis enam-vähem okeid või siis väga head. Nii et selles mõttes olen küll superrahul!

Nii, aga tegelikult ei tahtnud ma ka mitte sellest kirjutada. Ma olen vist kunagi ka maininud, et ega ma Flirticus väga meestele ise ei kirjuta. No ma olen seda teinud (Salapärane ja Võrratu, aga noh sealt midagi head ei tulnud, eriti viimasest, kuigi keelekameistrite edetabelis on too noormees veel endiselt esirinnas). Aga nüüd ma siis nägin, et ühel noormehel oli eriti huvitav lisainformatsioon, seega otsustasin kirjutada. Haha, nüüd näete maailma parimat tutvumisportaali ära omamist, mida te eales näinud olete! :D (Jaa, Printsess, juhtub ka parimatega :D).

Minu esimene kiri sellele noormehele:

Nii huvitavat lisainformatsiooni pole ma ammu lugenud. Nii et meeldivad vihmakindad neiud? :) Oled neid siin Flirticus ka kohanud või on see pigem raskemate ülesannete killast? :) 

Minagi usun seda, et inimesed ei peaks reklaamima seda, kes nad pole, vaid hoopiski seda, kes nad on. Kes sina oled, ….? (Selle noormehe nimi oli siis seal). 

No mina olen küllaltki lõbus neiu Jaanika, kellele meeldivad omapärased noormehed, sinagi paistad üks neist olevat. On mul õigus? :)

Tahtsin kirjutada muidugi vihmakindlad… Jajah, vihmakindad…Kõlab ka hästi, aga pole vist päris see, mida ma öelda tahtsin :)

Sain sellelt noormehelt sellise vastuse:

See on mu elu esimene kiri tüdrukult, mis pole 3 sõna. Aga küll sa printsi leiad, kui samamoodi jätkad. Enamik tüdrukuid on kasutud, sina pole. Tubli :D

AGA! Mina ütlen sulle ära. Miks? Sest ma olen pealiskaudne siga ja sa pole mu maitse välimuse mõttes:D

Kuna see kiri ajas mind oma otsekohesusega naerma, siis vastasin talle veel niimoodi:

Okei siis :D Nii konkreetset kirja pole ma veel saanud, aitäh, panid mu naerma :D Edu sullegi! :)

Üllatavalt tuli veel üks vastus:

Hmm. Tegelikult sa võiks oma FB mulle anda. :)

Mul on aegajalt mingeid mõttetuid õhtuid, vb tekib kunagi isu mõnda neist sinuga sisustada. Sest nagu ma juba mainisin, sa pole kasutu. Ja see täitsa piisav.

Nojaa, eriti ülbe vend ikka, millele ma siis vastasin:

Haha, mis sa arvad, et pärast seda, et sa mulle ära ütlesid, oleksin ma sellest nii huvitatud? Vbl tekib isu? No edu selle isuga siis. Ei, aga ülbuse eest võiks sulle lausa lisapunktid anda, see on juba uus level :) Edu sulle siis teiste mitte mõttetute otsimisel :) 

Tema viimane kiri oli:

Arvan küll.

Rohkem mina midagi ei vastanud, sest ma ei viitsi nii ülbetega enam võidelda, kunagi oleks see mulle nalja pakkunud, aga isegi mina olen vahepeal veidike targemaks saanud (Uskumatu, eksole? :D). Ja kuigi see ülbik oleks võinud ju voodis hea olla, siis ma eelistan mehi, kellega mul oleks ka siis lõbus, kui me just parasjagu linade vahel pole.

Kui veel Flirticust rääkida, siis jätan ma alati vastamata kirjadele, kus pole pilti (Tähendab enamasti seda, et mees on kas abielus või on temas vähemalt 150 kg ilu, mida ma nii väga nagunii näha ei tahaks). Samuti jätan ma vastamata kirjadele, kus esimeses kirjas küsitakse, et ega ma seksi või püsisuhet ei soovi. No kuulge, püsisuhte jaoks on ikka enne tutvuda vaja, aga need, kes ainult sellel eesmärgil seal ringi liiguvad, on piisavalt depressiivsed (Nüüd ütleb mõni kindlasti, et ma ise olen samasugune, aga minu elu on Flirtic lihtsalt lõbusamaks teinud :D).

Ning tegelikult olen mina ka pealiskaudne bitch. Eriti praegu, mil ma suhet ei otsi ning niisama ringi aelen (Jah, just nimelt :D). Sest näiteks tänu Flirticule sai teoks mu suur seksuaalfantaasia – kena ja seksikas mees mulle strippi tegemas! (Noormehe sõnad pärast seda: “Krt, Jaanika, oleks keegi mulle öelnud, et ma reaalselt kellelegi kolmandal kohtumisel strippi teen, ma oleksin ta välja naernud, aga näed siis nüüd.” ). Jah, ma lambist ütlesin tüübile, et kle, nii vinge oleks, kui sa seda teeksid, ta küll alguses oli kahtlev, aga läks suitsule ja lubas sellele mõelda, tagasi tulles siis tegigi. Eks selliseks tegevuseks on piisavalt edevust ka vaja :D Ning me ei trukitanud esimesel kohtamisel, alles teisel :D

Nüüd arvab mõni küll, et mida see Printsess ajab, kepi eesmärgil Flirticus ei käi, aga just seda ta nende tüüpidega teeb. Mina näen asja aga hoopis niimoodi, et kui alguses lihtsalt niisama tutvuda, siis eks aeg näitab, kas jõutakse seksini või mitte. Niimoodi ma tõesti ei viitsi, et keegi kirjutab, et kle, teeks väikse kepiralli ning ma siis jooksen mantlihõlmad laiali tüübi juurde, viskan jalad laiali ning ütlen: “Kepi mind, sa armuline trukimeister, tõesta mulle veel üks kord, et Flirticu tüübid on voodis head!” :D Pole päris minu teema siiski :D

Aga jah, minu soovitus naistele: Kui te soovite, et teie mees, armuke, boonustega sõber teile strippi teeks, siis öelgegi seda! Kogemus on huvitav ja noh, alati võite ju ise vastu teha ;) Kuigi eks mees peab piisavalt edev vist ka olema, sest ega kõik vist sellega nii nõus pole :D

Nii et minu muljed on Flirticust üldiselt toredad. Ja seks on olnud uskumatult kvaliteetne, nendest viiest, kellega ma seda teinud olen, on lausa kaks olnud väga head, samuti pole ülejäänud eriti palju maha jäänud. Samas pole viis ka eriti suur number, sest ma olen Flirticut kaks aastat kasutanud. Küll mitte kogu aeg aktiivselt, aga jah. No peaaegu kuus (Jah, Salapärane, ma tean, et sa loed seda, sa oled see peaaegu kuues :D).

Tegelikult on elu ikka vahapeal kummaline. Täna ma nägin ühte inimest, kelle puhul ma olin alati teatavat aukartust tundnud (Jah, loomulikult meest, mida ma nende naistega ikka kohvitamas käin :D). Ilmselt endiselt tunnen, sest tema analüüsivõime on uskumatu, mälu samuti. Ma lausa nimetaksin teda oma Pihiisaks, haha :D Tegelikult ka :D Ei, ei, temaga ma ei trukitanud :D

Aga nüüd peaks vist Tippmodelli vaatama minema. Just-just. Aga lõpetuseks võin öelda, et üle pika aja olen ma jälle ka oma välismaalaste nimekirja suurendanud ja ka seekord on tegemist ladinaameeriklasega ;) No mis ma teha saan, et mulle meeldivad pikad eesti noormehed ja kirglikud ladinaameeriklased. Meil kõigil on ju oma kired ;)

Olge tublid ja nautige seda aega, mil te veel sarvi saate maha joosta! Mina küll naudin ;)