Miks naised mõjutavad seksiga mehi? Lood sellest, kui Printsessi ego on paraja hoobi saanud…

Üks populaarne noormees vastas mulle veel Flirticus, aga noh, ainult tänas kirja eest, seega ei lähe ka see arvesse. Kuna ma ei ole VIP, seega ma ei näe, kas teised mu kirju on lugenud (ainult VIP-id saavad seda näha). Mina kirjutasin:

Sinus on midagi, mis lihtsalt tõmbab – mul tekkis uskumatu uudishimu selle vastu, mis värvi su silmad võiksid olla ;) Pilt on lummav igal juhul! :)

Ja noormees siis vastas:

Minu silmad on sinist värvi :)

Aitäh Sulle :)

Üldiselt peab mu katse paika, mis on hea, sest mina olen samuti arvamusel, et kui kasutaja on ilma pildita, siis ei peaks talle tähelepanu pöörama. Tutvumisportaal on tutvumiseks ning pilt peaks olema ülioluline.

Rääkisin täna ka Terminaatoriga ning ta mainis, et ta käis üle pika aja jutukas, aga kaua ei viitsinud seal passida. Ma pole vist viis aastat jutukas käinud, vbl rohkemgi. Igal juhul mäletan ma seda, et Hoti oma oli suht perverte täis, aga Armastusesaal oli natuke normaalsem (kui võrrelda Flirticut ja jutukaid, siis on esimene ilmselgelt kõvasti parem). Nüüd ma enam jutukatega jännata ei viitsiks, aga omal ajal tutvusin ma seal küll (näiteks Hurmuriga tutvusin Hoti jutukas).

Kuid tegelikult tahtsin ma hoopis sellest rääkida, et keegi jõudis eile mu blogisse sellise otsinguga: “Miks naised mõjutavad seksiga mehi?” – või siis pigem, miks naised manipuleerivad meestega ning vahel seksikraani kinni keeravad.

On levinud arvamus, et naised tahavad ka üldiselt vähem seksi kui mehed. Jah, me kõik teame seda, et naiste aju töötab meeste omast veidike erinevalt (et mehed keskenduvad ka üldiseses elus pigem tulemustele, naised aga kogu protsessile). Aga enamasti hakkavad suhtes/abielus olevad naised siis märgatavalt vähem seksima, kui nad pole kas sekseluga enam rahul või nad pole suhtega rahul. Ka see võimalus on, et tegelikult saadakse kvaliteetsemat seksi kuskilt mujalt, aga hetkel ma pigem keskenduksin sellele variandile, et suhtega ei olda rahul. (samuti on võimalus, et neil on muudes eluvaldkonades probleemid – ka see võib sekselusse üle kanduda ehk siis lihtsalt ei taheta seksi).

Enda täiesti olematu suhtepagasi puhul võin öelda seda, et asjad hakkasid sekselus käärima siis, kui mul tekksid kahtlused ning ma tahtsin lahku minna. Kõige markantsem näide oli vist Omakasupüüdmatuga, sest suhte lõpupoole me ei seksinud enam peaaegu üldse. Kuna ma oma peas olin juba üsna kindel, et varsti ma ilmselt ta maha jätan (kuigi ma endiselt veel mõtlesin, et äkki need kahtlused on ainult hetkelised, sest tegemist oli hea mehega). Ja siis Omakasupüüdmatu oli ka üpris nukker, et ma seksida ei tahtnud. Samuti olin ma arvamusel, et parem on lahku minna, sest vastasel juhul oleksin ma nagunii petma hakanud – ja see poleks sugugi parem variant olnud (sest ma suhtes olles petmist õigeks ei pea). Alati ei pea olema asi ainult selles, et seks ei ole päris see, vaid kui naine tunneb, et ka emotsionaalselt on suhtes midagi valesti, siis hakataksegi ettekäändeid otsima, et mitte seksida -või hullema variandi puhul otsitakse seda kuskilt mujalt (sest naised arvavad tihtipeale, et kui oma mees ikka moraalset tuge ei paku, siis võib asja lahendada ka see, kui võõra mehega niisama natuke seksida). Kui me otsime lihtsalt seksi, siis meid see emotsionaalne värk eriti ei koti, aga suhtes või abielus olles kanduvad argimured ka sekselusse üle – seega kui naine tahab tavapärasest märgatavalt vähem seksi, siis on ilmselgelt midagi korrast ära (ja ei pea olema alati seotud suhteteemaga, ka tööstress vms võib seda tekitada). Kusjuures ka meeste puhul tuleb seda ette.

Probleem tekib aga siis, kui kohtuvad kaks täiesti erinevate seksuaalvajadustega inimest (ja kusjuures ei pea olema alati nii, et mees tahab palju rohkem kui naine, võib ka vastupidi olla, lihtsalt esimene variant on rohkem levinud). Kui mees tahab ikka kaks korda päevas ja naine kaks korda kuus, siis on totaalne jama käes(mina isiklikult küll ette ei kujutaks, et ma täisväärtuslikus suhtes nii vähe seksida tahaks, aga inimesed on erinevad :D). Aga no kaks korda päevas oleks ka ilmselgelt väga palju. Ja kindel on see, et suhte alguses võib ju tore olla kogu aeg seksida, aga aja möödudes jõuab see argipäev ka kätte. Kaua sa ikka seal linade vahel ainult voodigümnastikat teed, elus on nii palju muud ka.

Ja kui juba kokku kolitakse, siis jääb seksi nagunii vähemaks, sest kogu aeg ollakse koos. Kui igapäevaselt ei nähta või on kaugsuhe näiteks, siis on loogiline, et kui kaks inimest kokku saavad, siis tahetakse seda aega ka seksi mõttes maksimaalselt ära kasutada. Või kui elatakse küll koos, aga mees töötab välismaal vms. Siis on loogiline, et kui mees käib kuus korra ühe nädalavahetuse kodus, siis peab aega ka seksi jaoks olema, mis sellest, et lapsed/kõik muud kodutoimingud võtavad oma osa. Miks? Seks ei ole suhtes kõige olulisem, loomulikult ei ole, aga sel on üpriski kandev roll. Kui see osa kaob täiesti ära või seda on väga vähe, siis tekitab see nagunii omavahelises suhetes pingeid (kui üks osapool ei mõista, miks teine osapool järsku nii vähe seksi tahab või pigem üldse ei taha).

Kuna naised on emotsionaalsed olevused, siis võivad nad seksikraanid kinni küll keerata. Kui mees on ikka mingi totaalse pasaga hakkama saanud, siis enamasti võib ta seksist ainult und näha ning ta kupatakse hoopis elutuppa magama. Samuti on mehed kursis ka sellega, et kui nad on vahel keskmisest romantilised, siis üldiselt on üpris suur tõenäosus, et öösel võib äkki ka tegudeks minna. Et siis tüüpiline suhtes jorss, kes arvab, et kui naine seksi ei anna, siis on frigiidne valmis, võiks pigem vaadata, miks ta seda ei anna – äkki pole mees ise viimase paari aasta jooksul kordagi naisele komplimente teinud või lilli viinud? Ka see on vahel põhjuseks, miks naised enam seksida ei taha – sest mees lihtsalt ei mõista naise vajadusi, miks peaks naine siis mehe omasid mõistma?

Ma arvan, et kõige rohkem seksisin ma Romantikuga (nojah, kui nüüd päris aus olla, siis vahel ma igatsen neid aegu veits taga :D). Aga… me olime koos kõigest neli kuud ning ei näinud teineteist igapäevaselt. Üks kord olin ma emotsionaalselt omadega täiesti läbi (muudel põhjustel, mitte suhte pärast) ning olin siis tema kaisus ning täiega nutsin, tol hetkel oli seks viimane asi, millele ma mõtlesin. Tema siis hoidis kaisus ning lohutas. Ja siis järsku umbes 10 minutit hiljem tekkis mul nii hull seksiisu, et ma ronisin talle peale ja me seksisime. Hommikul ta mainis ka, et ta ise poleks siis kindlasti algataja olnud, sest ma olin omadega ikka suht läbi, seega polnud see oluline. Vahel tulevad ka isud siis, kui võiks eeldada, et neid ei tule :D

Ja kui Romantikul need enesekindluse ja tööprobleemid tekkisid, siis lõpupoole ta enam eriti seksida ei tahtnudki. Ta oli üldiselt ka megakaugeks jäänud ehk siis selle varasemast mehest polnud suurt midagi alles. Minu jaoks oli see selles mõttes uudne olukord, sest varem polnud ma oma suhetes sellist asja kogenud… Ja mäletan siiani oma pisarates kõnesid sõbrannale, mis olid umbes sellised: “Saad aru, ta oli külm kui surnud kala. Ma pole sellega harjunud… Ja lisaks on ta veel latiino! Kui oleks eesti mees, siis ma vbl veel mõistaks, aga latiino!”  Ja kuna selgelt olid meeles need hoopis teistsugused seksiajad, siis ilmselgelt ajas see mind veel rohkem närvi. Muidugi ma üritasin mõista jne, aga minu enesekindlusele pani ka ikka päris räige põntsu, kui ta natuke enne suhte lõppu mulle voodis ütles, et ta küll seksile ei suuda mõelda – seega me seda ei teinudki.

Vahel ma olen mõelnud, et mis siis oleks saanud, kui ma tol korral ei oleks nii-öelda seda otsust tema eest ära teinud ning nii kiiresti lahku läinud. Ilmselt oleks see varsti nagunii juhtunud, aga jah (sest ma olin tema jaoks pigem vallutus kui tõsine suhe)… Mulle meeldib vahel mõelda, et mis oleks saanud siis, kui ma oleksin mingi olukorra puhul teistmoodi käitunud.

Või siis kui Mõtleja mulle lihtsalt poole suudlemise pealt selja keeras ning head ööd soovis (ma polnud temaga suhtes, aga tema oli see noormees, kellele ma alguses ära ütlesin, aga hiljem tegi ta selle mulle tagasi, Romantiku praegune kursavend, haha :D Oeh, Eesti on ikka väike :D). Kuna mu ego oli päris hullu hoobi saanud, siis ma ei hakanud talle peale ronima ning vaatama, et mis saab, sest äkki oleksin siis ka korvi saanud :D

Kell on palju, peaks tuttu minema. Ma olen ikka alati täiesti ööinimene.

Ahjaa, see poolel teel olev pick-up artist Valija ikka kirjutab Facebookis. Saatis mingi videosõnumi ka, kus lihtsalt tervitas. Küsisin talt selle Roosh V kohta, kes on hoopis seksturist, mitte pick-up artist (ja kes on kirjutanud raamatud Bang Estonia, Don’t Bang Latvia, Bang Lithuania, Don’t Bang Denmark, Bang Iceland jne). Nojah, minu jaoks suht sama teema tegelikult :D Valja mainis, et Roosh V talle ei meeldi, sest ta on lihtsalt haige seksturist, mitte pick-up artist, sest neil pidavat suur vahe sees olema (no vbl sellisel juhul jah on, kui tehakse seda enesearenduse teemat, aga osade pick-up artistide põhieesmärk on ka lihtsalt palju seksi kogeda – ja seda erinevate naistega). Kuid tundub, et kõik need pick-up artistid on ikka päris palju ajupesu seal programmis saanud :D

Nüüd ma kobin küll tuttu ära!

Kui Printsess hakkab katseid tegema…

Kuna Flirtic otsustas mu pildi blokeerida, siis ma mõtlesin, et ongi nüüd hea teha katset ja teile tõestada, et ilma pildita ei vasta mitte ükski noormees mulle. Seega enne teiste piltide lisamist olen ma nüüd veidike ilma pildita kasutaja, et teile tõestada, et pilt on ülioluline. Muutsin igaks juhuks kasutajanime ära, samuti võtsin ära selle lause, kus ma ütlesin, et ilma pildita noormehed ärgu mulle kirjutagu. Tegin rohkem teste, et inimesed mu iseloomust vähemalt natuke aimu saaksid.

Kõiepealt võtsin ette noormehed Top 100-st. Jätsin kõrvale kõik endale meeldivad aspektid (pikkus jne) ning arvestasin lihtsalt faktiga, et nad on topis. Mõnele kirjutasin lihtsalt lühikese ja konkreetse kirja, et nad on kenad (kuigi vbl tegelikult isegi ei olnud, aga hetkel pole see oluline). Teistele kirjutasin pikema kirja, et natuke originaalsem olla. Mõnedele ma kirjutada ei saanud, sest nad olid liiga populaarsed (ehk siis neid vaadatakse liiga palju, nagu vahel minu enda kasutajaga oli – seega ainult VIP-id saavad neile kirjutada, mina VIP ei ole). Tavakasutajatega ma veel tegeleda pole jõudnud ning ma tahtsin teile juba hõiskama tulla, et mu teooria peab ilmselt paika, kui… topis olev kõige esimene noormees mu kirjale vastas… Kuid tema ei lähe arvesse, sest ma olen suht kindel, et topib ise neid 10-neid endale, sest ta on kogu aeg seal esimeste seas :D (kunagi mainisin ka teda, sest kaheksa kuud tagasi oli ta sama pildiga esimene ning ainult kuni kuu aega vana pilt saab topis olla, järelikult võtab ta pildi maha ning lisab siis uuesti :D). Nii et ma usun, et ta on lihtsalt päris weirdo :D

Minu esmene kiri oli selline:

Wow, sellist pilku ikka igapäev ei kohta, võtad sõnatuks lausa :) Tekib küsimus, millest küll sellise pilguga noormees mõelda võiks? Äkki avaldad saladuse? ;)  (ehk siis üks kõige igavam kiri ever, mida üks inimene kirjutada saab, selline täiesti mittemidagiütlev, kusjuures see pilk on tal tõesti suht okei, ei saa kurta).

Tema vastas:

Sellise pilguga noormees mõtleb… Aga võibolla uurid ise välja;) Ei tahaks siin kõiki mõtteid ka kohe avaldada:) aga millest sina mõtled?

Minu järgmine kiri:

Mõtlen sellest, et kui endal selline pilk oleks, siis… oleks elu hoopis seksikam ;) Kuigi ma usun, et naised on sulle seda varemgi öelnud, et su pilk on lummav :)  (Ma ausõna ei aja tavaliselt sellist iba, aga katse nimel :D).

Ta siis hiljem ütles, et jah, talle on seda öeldud, aga talle meeldiks teada saada, kellega ta suhtleb – ehk siis küsis, kas ma endast pilte ei tahaks näidata. Ma vastasin, et eks ma varsti lisan ja ta ütles, et eks ta siis ootab (imelik, imelik, imelik – see tüüp on imelik :D). Ja nüüd on paar kirja juba tavalistel teemadel olnud, aga kuna see tüüp on vist üldiselt imelik, siis ta ei lähe arvesse. Pealegi on vist see teema, et naised enamasti ei kirjuta meestele esimesena ja siis meestele meeldib see tähelepanu, mida nad järsku saavad.

Mitte ükski teine mees topist pole mulle vastanud ning ma olen suhteliselt kindel, et ei vasta ka :D Kuna ma suht hiljuti saatsin need kirjad, siis kindlasti pole mõned neid lugenudki veel.

Järgmisele noormehele ma kirjutasin:

Mulle meeldivad inimesed, kes peavad sõna ning peavad partneri juures oluliseks tema intellektuaalseid võimeid, eriti meeldib mulle see, kui sellised omadused on sellisel aktraktiivsel noormehel nagu sina :)

Ning ta just hetk tagasi vastas ka ja ütles kaks sõna: pilt, palun :D 

Ma eeldan, et kui ülejäänud mehed mulle ka vastavad, siis ongi sellised kirjad, et nad soovivad pilti näha. Vähemalt on mõni selles mõttes viisakam, et küsivad, mina lihtsalt ei reageeri pildita kasutajatele :D Aga noh, ju meestele ei kirjutata niimoodi esimesena, seega on see vbl natuke teistmoodi, kui naiste puhul.

Kuna ma aga hetkel oma katse pärast pilte lisada ei saa Flirticusse, siis ilmselgelt see noormees mulle enam ei vasta.

Ei tea, kas tavakasutajate hulgas on rohkem vastuseid? Topis olevd mehed saavad nagunii päris palju kirju ju. Eks see selgub siis hiljem, hetkel mind huvitab, et mitu meest mulle neist populaarsetest üldse midagigi vaevub vastama (ma kirjutasin vist kaheksale). Ootame ja vaatame :D Ma hetkel nendele teistele ei hakka kirjutama, sest muidu mul läheb sassi, kes oli topis ja kes mitte, sest nad võivad sealt välja kukkuda ju mingil hetkel.

Ehk siis järgmised päevad saan ma umbes 0 kirja või siis selliseid kirju, et ma oma pildi üles riputaksin.

Issand, see topis esimene tüüp on tõesti imelik. Ma enam ei vastanud talle, aga ta ikka kirjutab mulle? Miks sa mulle kirjutad, kulla mees? Äkki ma olen 200-kg neiu, kes kodus arvutis ainult krõpse õgib? Sest tal on suht omapärane kasutajanimi (mida ma talle ka ütlesin) ning ta siis ta ütles, et on jah, millele ma enam ei vastanud (ma olin ka oma nime juba öelnud, aga ainult eesnime). Ja siis tuli selline kiri:

jaanika jaanika. mul on üks küsimus, ma loodan, et sa ei solvu ja tegelikult siin polegi midagi solvavat, aga ma olen üpris skeptiline, ilmselt sellepärast, et ma olen varem siin kõrvetada saanud, aga ma küsin mõned küsimused.

No ma siis ütlesingi, et küsigu, kõigepealt ta küsis, mis värvi mu juuksed on ja kui ütlesin, et helepruunid, siis tahtis Facebooki. Kuna Facebooki võin ikka jagada, siis ma selle ka andsin (samas riskides ka sellega, et mind googeldas ta jõuab selle blogini, aga noh :D). Ja tuli välja, et tüüp tegeles kunagi modellindusega. Okei siis :D Nojah, niimoodi see nüüd küll ei pidanud minema. Mu katse ei pidanud paika ju nii, sest ta ei oleks pidanud mu kirjale alguses vastama… Lisas mu sõbraks ka.

Hmm… Huvitav, huvitav…

Midagi siin ei klapi :D Ma olen kindel, et teised mu kirjadele ei reageeri. Ja ilmselt ma poleks pidanud ka sellele tüübile oma Facebooki näitama, aga noh… Point on selles, et sinnani läks veel suht aega, ta oleks pidanud juba alguses mu kirjale mitte reageerima, sest ma olin siis ju täiesti pildita.

Aga mu ülejäänud teooria peab kindlasti topis olevate tüüpide puhul paika, tavameeste puhul ka, vähemalt enamike puhul küll, ma olen selles veendunud.

Nuuks-nuuks :D (mu pilt blokeeriti Flirticus ära).

Mu pilt blokeeriti Flirticus ära, sest keegi modereeris seda ja leidis, et tegemist on erootikaga (kuna tavakasutajad saavad pilte modereerida). Nüüd olen ma ka ilma pildita kasutaja olnud, haha. Kuna ma paar päeva ei käinud, siis ma ei teadnud seda. Flirticu enda bossidel oleks suva olnud, aga keegi pidi klikkima, et tegemist on erootikaga :D (nojah, veits on tisse näha, aga see nüüd küll nii hull pole :D).

No krt, kes see ahv oli, kes nii julges teha? :D Ma lähen nutan nüüd natuke :D

Kui sa tajud, et midagi siiski ei klapi… / Tagaajamine annab adrenaliinilaksu, aga kui lõpuks kätte saad, siis vbl enam ei tahagi…

No ma käisin selle noormehega uuesti deidil, kellest ma siin eelmises postituses kirjutasin. Ma võin talle hüüdnime välja mõelda ja Sportlane sobiks hästi, sest spordiga tegeleb ta päris agaralt, kuigi ma ei usu, et ta siin blogis just väga figureerima hakkab, aga siis on lihtsam kirjutada temast :D

Kõigepealt tuli ta mulle järgi, siis kallistasime enne autosse istumist. Ja siis sõitsime linna ning läksime jalutama. Sel korral see jutt kuidagi ei edenenud nii palju, me nagu rääkisime, aga samas nagu ei rääkinud ka. Sportlane on kindlasti viimase paari aasta jooksul üks kõige seksikamaid noormehi, kellega ma väljas olen käinud. Täpselt selline noormees, kellel on ilmselt nagunii ukse taga järjekord ja kes saavad imelihtsalt naiste tähelepanu. Kõik oli alguses üldiselt nagu tore, välja arvatud see, et see jutt lihtsalt ei sujunud enam. Eelmisel korral ma ei tajunud seda, aga nüüd oli miski, mis mind tema juures häiris. Ei, mitte välimuselt, sest see on ikka tõeliselt kuum, aga ma ei teagi… Olemuselt, see salakaval naeratus, millele ma eelmisel korral nii palju tähelepanu ei pööranud. See oli kuidagi…. liiga libekeelse oma? Kui nii saab öelda :D

Mul on komme meestest rohkem teada saada, seega hakkasin ma lõpuks provotseerivaid küsimusi esitama, sest noh… nii mulle meeldib :D (a la kui vanalt sa esimest korda suudlesid ja kui vanalt süütuse kaotasid). Nojaa ja siis oli tema kord samasuguseid küsimusi esitada ja võite kolm korda arvata, mida ta esimesena küsis. Jah, just täpselt – mitme mehega ma maganud olen :D Ega ma hakanud valetama ka, ütlesin, et no ikka olen ( ja ma usun, et iga vähegi taibukas mees saab sellest mu Flirticu profiili järgi juba aru, et ma päris ema Teresa ei ole, sest mul on küllaltki provotseeriv pilt seal – ehk siis ei ole päris nii, et seksib ainult siis, kui big love peal on). Ta siis küsis, et kas alla 20, ma ütlesin, et jah ja siis ta ütles: “Ah, siis on suva, see on suht väike arv.” :D (nagu wtf? kui oleks 21, siis poleks nii suva olnud? :D). Sportlane mainis, et ega ta ka täpselt ei tea, mitmega ta maganud on (haha, ma tean, mitmega ma seksinud olen :D) ja neid ikka on.

Rääkisime üldse suhetest ja sain teada, et üks ta kunagine eks oli üldse modell olnud (miks ma ei imesta :D).

Ja noh… Siis mingil hetkel me suudlesime ka. No tihti on see lugu, et mehed on küll välimuselt väga kenad, aga suudlevad halvasti vms. Sportlase puhul see ei olnud niimoodi, sest ta suudles väga hästi. Aga üldiselt ka ta tundub liiga ideaalne, et tõsi olla ja selliste meestega on enamasti see, et nad lihtsalt tahavad endast sellist muljet jätta (mis alguses on ka loogiline, aga samas… liiga võlts käitumine on läbinähtav) Näiteks tihti, kui ma midagi küsisin, siis jäi mulle mulje, nagu ta oleks Miss Universumi kandidaat, kes peaks vastama, et soovib maailma rahu ja ainult rahu. Liiga tüüpiline, liiga stampvastused, mis on igavad, nagu raamatust pähe õpitud. Need ajad on mul ammu möödas, kui ma lihtsalt kena välimuse pärast kõigile muudele aspektidele vilistasin (mul siiani tuleb nutumaik suhu, kui ma mõtlen, et ma mingisuguse kirjaoskamatu kahemeetrise ilueedi Võrratu pärast Targaga enam edasi ei suhelnud. Aga noh, mis sa teed, mis tehtud, see tehtud..).

Eino, eks suudelda oli ikka hea – ja uudishimulik inimene, nagu ma olen, mulle meeldib selliseid asju proovida :D Ta on täpselt selline mees, kes on nagunii veendunud, et tänu oma kenale näolapile ja kehale saab ta iga naise, keda ta tahab. Mitte et seda kuskilt nii välja oleks võinud lugeda, aga selline hästi salakaval naeratus, mis ütleb rohkem kui tuhat sõna.

Kui olime mingi kolm tundi jalutanud ja vahelduva eduga suudelnud, viis ta mu stuudiosse ära (kuna mul oli öösel saade). Ta tahtis mu tagumikku ja rindu ka näppida, aga ma ei lasknud ning siis tal oli selline eriti kelmikas pilk (a la midagi taolist: “Mis mängu sa mängid, naine? Ei lähe läbi :D.”) Ehk siis – järgmist deiti ilmselt ei tule :D Mitte et see mees mulle välimuselt ei meeldiks, aga… Mulle hetkel tundub, et ta ongi lihtsalt liiga ilus mees. Ja kõik. Muud pole. Naljakas on see, et pärast esimest deiti ma seda ei arvanud, aga nüüd kuidagi tekkis selline arusaam. Kui kolmandat korda kohtuks, siis saaks vbl rohkem sotti, aga mulle tundub, et tal oli minuga suhteliselt sama igav kui minul temaga (ja noh, kuna ma end näppida ei lasknud :D) Nii et vaevalt, et enam kutsubki ja kui peakski, siis vaevalt, et ma enam nõustuks kohtuma. Öeldakse küll, et kolm on kohtuseadus :D Tegelikult ma pean endale au andma, et ma üldse niimoodi mõtlen, sest see tähendab, et ma ei ole enam nii kitsarinnaline nagu varem.

Pärast kahte suhet ilueedidega (Ego ja Võrratu), kes oleksid iga naise saanud, olen ma mõistnud, et ainult välimusest on üksi vähe. Kusjuures Võrratu oli selles mõttes tagasihoidlkum, sest kuigi ta on selline mees, kes läheb naistele välimuselt väga peale, siis ta ei osanud nendega eriti tutvuda vms, reaalis vähemalt mitte, pigem internetis. Ego oli just teisest puust, tema eelistas internetile kuskil pubides ja klubides tutvuda ning kuna ta oli lisaks kenale välimusele ka väga jutukas ning seltskonnahing, siis olid naised enamasti suht võlutud. Nagu minagi alguses, kes ma Egol suhteliselt järel jooksin, läksin talle ekstra Pärnusse külla (“Ah, Jaanika, see 175 km pole veel midagi, kunagi sõitis üks naine minu pärast 800 km maha, et mind üks nädalavahetus näha, lihtsalt pärast seda, kui oli mu pilti näinud.” :D).  Võib-olla hiljem, kui asjad teise pöörde võtsid, olin ma nii faking rahul selle olukorraga, sest alguses olin mina ju see olnud, kes temaga nii väga suhet tahtis, aga siis oli tal minust pohhui. Kui ma selle lõpuks sain, siis ma enam nii väga ei tahtnudki, sest ta tundus noormees, keda mitte kunagi endale ei saa. Just suhte mõttes. Ja lõpuks olin ma hoopis esimene naine, keda ta vanematele tutvustas. Jah, kui ta poleks nii armukade ja nii palju joonud, siis kes teab… Kuid oleks on paha poiss :)

Kui ma sellest Terminaatorile rääkisin, siis ta mainis, et ärgu ma uskugu kõike, mida mehed räägivad. Pihiisa rääkis mulle sama juttu (nii armas, kui mu meessoost sõbrad mind korrale kutsuvad, kui ma liiga roosamannavahuliseks peaks muutuma :D). Rääkisime Terminaatoriga ka üldiselt asjadest ja kui ma talle mainisin, et meie temaga ei saaks nagunii kunagi suhtes olles, sest me mõlemad otsime nii sisemuselt kui välimuselt natuke teistmoodi inimesi, millepeale Termikas küsis, et kas ta siis pole kena. Ma ütlesin, et eks ikka on, aga ideaalis ma vaataksin endast ikka pikemaid mehi (jällegi, pole see nii oluline, aga ideaalis võiks mu mees minust pikem olla), tema aga vaataks sellist pisemat ning väga saledat naist. Mis aga ei tähenda, et meil ei ole koos tore olla, aga lisaks sellele välimusele vaataks mina ka iseloomult teistsugust meest ja tema teistsugust naist. Terminaatorile meeldivad ülbed naised, ta on seda ise ka tunnistanud. Mina ei ole ülbe naine, ma võin sellise mulje küll jätta alguses, aga tegelikult ma seda ei ole (isegi kui ma vahel tahan näida, et olen). Ma olen ikkagi suht selline maavillane ja armas :D Täpselt nagu mulle meeldivad mehed, kes ei ole nii-nii ülbed ja nii domineerivad (ma mõtlen siis juht suhtes, sest muidu võivad ülbed mehed päris atraktiivsed olla), sest kui mees on liiga domineeriv, siis ma ei suudaks suhtes olla. Ma olen mõelnud, et mulle vist suhte mõttes meeldivad sellised alalehoidlikud rohkem, kes vaikselt kõigega nõus on, mis ma ütlen :D Ja ma tahan ise hästi domineeriv olla, seega kui ma oleks suhtes mehega, kes seda mulle ei luba, sest ta ise tahab seda olla, siis ongi kohe konflikt. Selles mõttes oli Romantikuga ülilihtne – ta oli pigem selline alalehoidlikum mees :D Et kunagi ei tekkinud vaidlusi ega midagi. Aga noh, Romantikuga oli jällegi see teema nagu minul Egoga, aga vastupidi siis – kuna mina ütlesin talle kogu aeg, et sellest meie sõprusest nagunii suhet ei saa, sest ma pole temasse armunud, siis ilmselt lõi temas latiinoveri välja ning ta tahtis tõestada, et kle, tüdruk, sa paned ikka nii mööda. Ja kui ta lõpuks mu endale sai, siis ta enam nii väga ei tahtnudki, sest see tagaajamine oli huvitavam. Adrenaliin noh, ma täiesti mõistan seda. Töökaotus ja muud mured olid ilmselt lihtsalt suitsukate, et mina ta maha jätaks ja temast ikkagi hea mulje jääks. Aga ma ei pea viha ega midagi, sest olen üle saanud ammu. Inimesena on ta tore, lihtsalt meie ei klappinud.

Terminaator mainis mulle eile telefonis (ka see eelnev vestlus oli telefonis, sest viimati nägin ma teda pühapäeval), et tegelikult olen mina ka suur pohhuist, kuigi ma seda endale ei tunnista – et mul endal on ka paljudest asjadest/inimestest suva. Ma küll alguses eitasin, aga samas… eks sel vist natuke tõepõhi all ole. Kui võtta kas või seesama minu enda blogi, siis AbFab ütles ühes eelneva postituse kommentaaris hästi:

Minu arust sa peaks iga uue postitusega koos ka päisepildi ära vahetama, saaks pidevalt paarkend uut kommentaari, mis ei keskendu postitusele, vaid sellele, kas pildil olev inimene on kõõm või ei ja mida ta kanda võiks jne.

Minu arust on imetlusväärne, kui pohui sul teiste arvamusest on.

Aga jah, eelneva teema juurde tagasi tulles, siis see noormees, kes mind Sportlasega esimesel deidil koos nägi, küsis minult, et millal ma tema jaoks aega leian ja kui ma ütlesin, et see nädal on küll suht kiire, et aega pole (kindlasti oleks olnud, kui oleks tahtnud, aga jällegi see küsimus, et kas ma viitsin. Vahel ma mõtlen, kuidas ma 18-aastaselt nii palju deitida viitsisin :D) siis ta ütles okei ning kustutas mu Facebookist ära :D Haha, mees on vist harjunud saama, mida ta tahab. Ega ma taga nutma ka ei jää :) Ja see igav tüüp, kellele ma Flirticus enam ei vastanud, saatis uue kirja ning küsis, et mida ta ometi valesti ütles, et ma enam ei vastanud, et ta ei saa sellest aru. Oeh, asi polegi ju selles, et ta oleks midagi valesti öelnud, ma ei kahtle, et ta võib päris tore inimene olla, aga lihtsalt… Mul polnud temaga absoluutselt mitte midagi rääkida. No null. Kui ma ütlesin, et Sportlasega see vestlus Facebookis ei edenenud, siis temaga oli puhta null, sellepärast ei vastanud ka enam.

Ma paar päeva ei käinud Flirticus ja jälle oli kirjade uputus, üks tüüp lausa kirjutas, et ta mitu päeva proovis, aga ei saanud jaole, sest ainult VIP-id said mulle kirjutada. Et seal vist mingi see teema, et vahel nad avavad nende populaarsete kasutajate postkastid ka tavainimestele, et muidu pead VIP olema, et neile kirjutada, sest neid vaadatakse liiga palju vms. Mina ei tea sellest midagi, sest minust see ei sõltu, kas ma olen liiga populaarne või mitte.

Siiani kaks kõige vingemat meest, kellega ma Flirticus tutvunud olen, olidki Sihikindel ja Tark (mõlemad kirjutasid mulle, mina ise kirjutasin Võrratule ja Salapärasele ning näete, mis juhtus :D Praegu ei kirjuta ma ühelegi mehele ise, sest ma ei viitsi). Kõige rohkem kahju vast oligi sellest, et Sihikindel mu blogi pärast minuga enam edasi ei suhelnud, aga noh… mis seal ikka. Mäletan, et alguses olin ikka päris löödud, sest see juhtus just enne seda, kui ma pidin uuesti teise Eesti otsa nädalavahetuseks tema juurde sõitma. Samas oli vast hea, et ma seal parasjagu ta voodis ei lamanud, kui keegi pealekaebaja talle mu blogi kohta kirja saatis, sest siis oleks vist veel nõmedam olukord tekkinud. Seda, kes talle selle kirja kirjutas, ma teada ei saanudki, kuigi tundus, et see läks Babuulja meililt (ning lisaks Babuuljale oli sellele meilie ligipääs ka Henryl loomulikult). Nüüd poleks sel teadmisel enam nagunii vahet ka.

Vot sellised lood siis ühel ilusal reedel. Ma veel ei tea, mis ma täna teen, aga eks õhtu jooksul selgub :D

Lugu sellest, kuidas ma eelarvamustega deidile läksin, aga siis mõistsin, et alati ei maksa nii eelarvamuslik olla :)

No vot, kohtumas käidud. Eelarvamuslik nagu ma vahel olen, mõtlesin ma, et mul ilmselt ei ole selle noormehega suurt midagi rääkida, kuna kirjutades see jutt kuidagi nii ei sujunud. Tegelikkus oli hoopis parem :)

Enne deiti läks kõik nihu, ma magasin sisse. Kuna mul tuli päevasel ajal uni, siis mõtlesin, et tukastan veidi. Õnneks ma siiski ärkasin veel niimoodi üles, et päris sajaga jooksma ei pidanud, aga natuke küll :D Kuna ma hilinemist vihkan, siis ma ei saanud ju ometi ise hilineda, see oleks jube olnud :D Enne pidin veel siiski Facebookis käima, sest mul oli selle noormehe number veel seal, mitte moblasse salvestatud (ja mul on vana pann mobla, seega ma ei oleks saanud poolel teel seda numbrit), siis ma igaks juhuks salvestasin selle ära ka, et äkki hilinen. Siis oli keegi blogi veel kommenteerinud ja ma muidugi pidin vastama mõnele kommentaarile, võinoh, tahtsin vastata… Nii et jah, lõpuks ma siis jooksin uksest välja põhimõtteliselt (jah, eriti tore, et lähed esimesele kohtingule niimoodi, nagu oleks kuskilt jooksmast tulnud, aga minuga alati juhtub :D Kui ma Esimesega esimest korda kokku sain, siis mul läks jopelukk just enne seda katki, mark maani täis. Kui ma Võrratuga esimest korda kokku sain, siis mul jooksis sukk… Ja nüüd ma bussis avastasin, et krt, pluusil on üks niit väljas… Hakkasin selle peale naerma ja tõdesin, et kõige paremad esimesed deidid on mul olnud siis, kui ma kas jään peaaegu hiljaks või miski on katki :D).

Hiljaks ma siiski ei jäänud. Jõudsin viis minutit varem isegi, noormees jõudis täpselt. Ta oli… kõvasti kenam kui pildil. Ja pildil oli ta ka juba kena. Kuskil 187-188 cm (appi, millal ma üldse viimati endast pikemate noormeestega väljas käisin? Novembris äkki?). Alguses oli ta ka päris tagasihoidlik (nagu minagi, sest uute inimestega olen ma ka alati tagasihoidlik. Kõik, kes mind pikemalt teavad, seda ei ütleks, aga alguses ma olen selline).

Läksime siis sööma. Jutu käigus tuli välja, et me olime isegi kunagi 1,5 aastat tagasi Flirticus paar kirja vahetanud (kui ma veel Tartus elasin), aga mina seda ei mäletanud. Tema mäletas (issand, miks teil kõigil nii hea mälu on?). Ta ütles, et ilusad naised jäävad talle alati meelde. Ma siis küsisingi, et miks me siis enam ei suhelnud, ta ütles, et ta seda ei mäleta, aga ilmselt sellepärast, et ma elasin siis Tartus ja ta Tallinnas- ja see kontakt lihtsalt kadus, mis võib väga tõenäoline olla, sest ega ma hetkel näiteks ei viitsi eriti Tartu või Võru meestega Flirticus suhelda, ikka Tallinna omadega, seega siis oli ju ka sama lugu, et rohkem ikka Tartu noormeestega. Kuna mul on teine Flirticu kasutaja, siis ma neid vanu kirju enam üles otsida ei saa, pealegi ta ütles mulle, et tal olid siis nagunii teised pildid üleval, seega saan aru, miks minusugune kohutava mäluga inimene seda ei mäleta.

Noormees ise on hetkel 26 (vanust ma teadsin muidugi enne ka) ja tundus oma vanuse kohta uskumatult selline… täiskasvanulik? Mitte et 26 ei peakski seda olema, aga kuidagi… hästi kahe jalaga maa peal. Pikemas ja tõsisemast suhtest, mis tal oli, on tal ka laps, aga naisest juba paar aastat lahus olnud. Seda ma isegi teadsin, sest olin Facebookis pilte vaadanud, rääkinud sellest eraldi küll polnud. Nüüd siis rääkisime.

Kui lõpuks teema vanemateni jõudis, siis rääkis ta ainult isast. Kui küsisin, et kas nad on emaga lahus vms, tuli välja, et ka tema ema on surnud. Valus teema meile mõlemale, talle eriti, sest ta ema suri umbes neli kuud tagasi. Siis oli mõlemal selline vaikushetk, et ei teadnud, mida öelda vms. Eks me siis rääkisime sellest valust jne. Jah, päris tõsine teema esimese kohtumise jaoks, aga… Jah.

Pärast läksime jalutama. Ma olin kuidagi ise äärmiselt häbelik ja see on sõna, millega mind enamasti kirjeldada ei saa. Kui Tallinna vaadet nautisime kõrgelt, siis ta pani mulle käe ümber. Kui otsa vaatasime teineteisele, siis naeratasime ja kuidagi see oli, et ei osanud midagi öelda, mina vähemalt mitte :D Tüübil oli väga pikad ripsmed ja armsad silmad. Just sellised nunnud, et mõtled, et kust neid ometi osta saaks, ma tahaks neid endale :D Et kui sind ei saa, anna vähemalt silmad siis, haha :D

Mingil hetkel ta ütles lambist mulle, et ma meeldin talle (enne olime me teineteisele päris pikalt silma vaadanud, võinoh… nii palju, kui ma suutsin, sest need silmad… oeh… liiga armsad, ma pidin pilgu ära keerama, et mitte nagu idioot niimoodi naeratada, et mu põselohkudesse mõra tuleks :D) Hmm, kõigepealt ma punastasin. Siis ma mõtlesin, et miks ta mulle seda mainib, kui ta mind esimest korda elus näeb, et veits naljakas ja imelik ju, sest me pole mingid 15-aastased, kes niimoodi esimesel kohtumisel üldse ütlema peaksid (et mingi tagamõte peab nagunii olema, sest kahtlane värk…). Ma ei öelnud midagi, aga ma faking vihkan seda, et ma sellistel hetkedel punastan nagu mingi 14-aastane teismeline. Ma olen tähele pannud seda, et kui ma mõnda meest lihtsalt panna tahan, siis ma olen alati äärmiselt väljakutsuv ja flirtiv jne, aga kui ma mõtlen, et oleks teinekordki tore temaga jalutada, siis ma olen maailma kõige tagasihoidlikum neiu. Temaga oli ilmselgelt see viimane variant.

Lõpuks me siis kallistasime ka. Ja kui pärast edasi jalutasime, siis ta võttis käest kinni. Õdus ja sume suveõhtu oli. Ja tema… on päris pruun noormees. Ikka päris pruun. Ta on üldse selline trenniinimene ka, eriti suvel, seega selles mõttes oleme me küll väga erinevad :D Ega ma ütlesin ka talle kohe ära, et ma trenni ei tee ning süüa ma ka teha ei oska :D Ma ei tea, miks mul see kombeks on, aga esimesel kohtumisel ma tavaliselt mainin noormeestele, et ma ei oska süüa teha (kui ma seda juba enne teinud pole). Just in case :D

Ja siis me jalutasime ning rääkisime. Ja mingil hetkel lihtsalt kallistasime teineteist päris pikalt mingil suvalisel vanalinna tänaval. Ma olin vist vahepeal unustanud, mida tähendab see ülihea tunne, kui sa saad endast pikema noormehega kallistada. Ja see tuli mulle jälle meelde! :) Kui mul lõpuks naeratamisest vist põselohkudesse juba mõra tuli, siis mul jooksis juhe nii kokku, et ma ei suutnud oma lausetki lõpetada. Ütlesingi talle, et ma ei ole tavaliselt nii häbelik, ta mainis, et ta jah kuidagi märkas, et ma nii häbelik vms, aga et sellest pole midagi, sest see on just armas ja hea ju, kui ta mu sõnatuks muutis. Ma vist noogutasin, aga mõtlesin küll, et pole see midagi nii hea, sest kui mul põselohkudesse naeratamisest juba nii-öelda mõra tuleb, siis see tähendab, et noormees sümpatiseerib mulle. Ja mitte ainult selles mõttes, et teeks seda vanainimeste asja ka, vaid ikka selles… noh, jalutuskäikude jne muus mõttes.

Ta tõi mu autoga koju, aga enne autosse minekut kallistasime veel päris pikalt. Jätsin vist eriti totaka mulje, kui küsisin “Mida?” ja ta mulle uuesti mainis, et ma olen ilus. Aga ma tegelikult ka ei kuulnud seda, sest ta vaikselt ütles, kui teineteist embasime, seega kui ma seda lõpuks siis kuulsin, siis ma lihtsalt tänasin. Mida muud selle puhul ikka teha :) (ma tean, et on naisi, kes ütlevad, et äää, tegelt ka vä? olen ka vä, tegelt nagu üldse ei ole ju ääää?, aga selline ma pole ma kunagi olnud).

Enne autost väljumist kallistasime veel ning õhtul hakkas ta uuesti Facebookis rääkima, enne uinumist siis (ta peab vara ärkama homme nagunii). Ta ütles, et tal oli hästi tore, ma ütlesin, et mul ka. Ja tundub, et näeme juba päris ruttu uuesti :D

Ja sellega seoses see naljakas lugu, et see teine tüüp, kes mul Facebookis on, hakkas minuga rääkima ja kirjutas, et nägi mind täna vanalinnas, et jalutasin mingi noormehega (mis mõttes te mind kõik ära tunnete? :D Tallinn on ikka krdi väike, ei saa enam kuskil käia :D). Ma siis ütlesin, et mina teda küll ei näinud, ta ütles, et ta sai aru jah, et ei näinud :D Rohkem edasi väga ei rääkinud ka. Tema oli siis see, kes tundus mulle huvipakkuvam iseloomult.

Aga jah, mul on hea meel, et läksin sellele tänasele kohtingule, kuigi jah – ma kartsin, et meil pole mitte millestki rääkida, sest Facebookis see suhtlus kuidagi ei edenenud nii palju. Päriselus edenes kõvasti paremini, kuigi ma pean tunnistama seda, et nii tagasihoidlik olin ma viimati noormehega välja minnes…. hmm, ma ei kujuta enam ettegi, millal see olla võis :D Äkki Võrratuga esimest korda kokku saades? Ei teagi :D

No seda ma ju teadsin, et ta kena on (piltide pealt saab aimu ju), aga ma ei arvanud, et nii kena. Ja üks asi ongi see välimus, aga sellest üksi on vähe. Kuna üldiselt tundus ka selline normaalne noormees (rõhk on sõnal tundus, ma nägin teda esimest korda elus ja siis ei saa veel mitte midagi otsustada ega öelda), siis kindlasti olen ma nõus temaga veel kohtuma :) Kuigi ma pean midagi tegema, et ma nii palju ometi temaga ei naerataks, sest see on kuidagi kummaline ning pärast on põsed krampis :D. Tema naeratas ka megalt, seega me olime nagu kaks naeratavat inimest. Ja mina olin kohmetu ka. Tema mitte eriti, sest siis oleks vist paras katastroof olnud, kui ta oleks samasugune olnud :D

Nii et päris rahule võis jääda jah :)

Oh seda Flirticut küll…

Flirtic on endiselt naljakas koht. Kirjutan ühe tüübiga, kes küsis: “Hästi üldine küsimus – kas Sind võiks pigem pidada “heaks tüdrukuks” (küpsetad mehele kauni lasanje punase ja valge kastmega kihiti) või “pahaks” (vead alati sõbrannad halvale teele :p )”, millele ma siis vastasin: “Süüa ma teha ei oska, seega pigem pahaks vist :D”. Hiljem ta küsis, et kas ta võib mulle veel kontrollküsimusi esitada ja ma ütlesin, et ei teagi, kahtlaseks läheb juba (ma olen üldse kuidagi napisõnaline viimasel ajal Flirticus, kui ma isegi vastan kirjadele). Ja siis tuli veel omapärasem küsimus: “Mis tunde sinus tekitaks vajadus sisustada uus korter alates täiesti valgetest seintest? Ahastus, entusiasm, ükskõiksus? :D” Ma siis vastasingi, et ahastus, sest ma pole kunagi korterit remontinud ja ta mainis, et õige ka, et jätaksin sellised toimingud mehele, aga mees ilma projektijuhita on suht abitu :D

Hehe, omapärased inimesed on toredad, vähemalt midagi uut :D Üks noormees, kellele ma küll vastasin, osutus lõpuks suht igavaks, seega ma kirjutasingi ühesõnalisi vastuseid (ei tea, aga viimasel ajal on mul tunne, et mul pole 24-aastastega midagi rääkida, mis on naljakas, sest ma ise olen ju ka 24), ta ütles, et nii on raske, kui ma üldse ei suhtle, et ma võiksin ise ka pikemalt kirjutada, aga kuna ma ei viitsinud temaga pikki kirju vahetada, seega ma enam ei vastanudki. Ja kui mulle peab napisõnalisust ette heitma, siis ilmselgelt pole asjad korras :D Sest teada värk, et ma ainult jahvatada võiksingi.

Ma hetkel suhtlengi kuskil kolmega tihedamalt, tegelikult nüüd juba kahega, sest ma selle igavaga enam ei suhtle. Mõlemad on nüüd Facebookis ka, aga see üks, kes seal juba pikemalt, kutsub päris tihti välja ja ma kogu aeg ütlen, et millalgi ikka, siis ta viimati mainis, et ma ei võta üldse vedu :D Aga tal on kogu aeg aega ja mulle sellised mehed vist eriti ei istu, kelle puhul sa tead, et kui lähekski kohtumiseks, siis ma võiksin ükskõik, mis aja öelda ja ta vastaks, et talle sobib iga kell. Teeskle siis vähemalt, et iga kell sulle ikka ei sobi, isegi sellisel juhul, kui tegelikult sobiks (et kui ta küsib, et millal mulle sobib ja ma siis ütlen, et a la näiteks mingi päev ja küsin sama vastu, et kas sobib ja ta ütleb, et talle sobivad absoluutselt kõik päevad) :D Nii on palju huvitavam. Muidu piltide põhjal tundub päris pandav, aga… see teine noormees, kes nii kena piltide peal ei tundu, tundub palju huvipakkuvam persoon. Vähemalt esmamulje põhjal, sest kumbagi pole ma reaalis näinud. Seda meest mul Facebookis pole, kes mulle need kirjad saatis, mis ma postituse alguses näitena tõin.

Päeval lisas Eriline (mehhiklane, kellesse ma Mehhikos olles väga armunud olin) endast Facebooki uusi pilte ja kuna ta lisab neid megaharva, siis see oli midagi uut – oi kurja, tüüp oli päris seksikas ikka. Ta oli seda juba siis ka, aga nüüd kuidagi eriti.

Terminaatoriga me ikka suhtleme, aga vähem kindlasti. Eks see blogivärk on seda suhtlust nii või teisiti mõjutanud, aga vbl see ei olegi nii halb, sest ma olin viimasel ajal nii ära harjunud temaga. Vahel mul on tunne, et ma olen ikkagi liiga harjunud. Nüüd küll juba vähem õnneks.

Ei tea, kas ma siis lähen selle ühe noormehega deidile või ei lähe? Selle pandavaga. Hetkel nagu jäi diil, et lähme küll mõna päeva pärast, aga eks aeg näitab :D Kuna netis nagu jutt nii palju ei jookse, siis ma usun, et päriselus on sama teema, aga mul on olnud inimesi, kellega internetis ei jooksegi jutt, aga päriselus jookseb. Ja vastupidi muidugi ka. Kaotada pole ju midagi ;)

Kui üle pika aja jälle korralikult palju pidutsed!/ Kui lähed liiga ülbeks kätte ning kasutad seda ära, et sul on mõne inimese korterivõtmed olemas/ Kui eksiga kohtudes oled sa õnnelik, et sa teda enam ei igatse…/ Kõik muud jutud ka

Juudas, ma ei tea, kust kirjutamist alustada, vahepeal olen lihtsalt nii palju väljas käinud, et ise ka ei usu :D Sel korral ma kronoloogilises järjekorras ei lähe, vaid räägin kõigepealt eilsest peost, Tartust kirjutan siis postituses natuke hiljem.

Eile läks mu klubisüütus Tallinnas (oot, oot, ma tean, mida te mõtlete, aga see pole see! :D). Nimelt polnud ma varem mitte kunagi üheski klubis Tallinnas käinud, ikka ainult pubides ja baarides enamasti. Olgu, ühe korra olin Venusesse kunagi sisenenud, aga umbes kaheks minutiks, seega see ei loe. Ka eile viisid minu ja mu endise kursaõe teed just nimelt Venusesse – pidu ise oli päris okei. Aga no kuna esimene tund olid joogid poole hinnaga, siis võtsime sõbrannaga kohe kaks megasuurt rummi ehk siis kahe peale kokku neli (siis kui umbes kaks inimest veel klubis peale meie oli :D), aga ma alati unustan, et ma kannan alkoholi megavähe, seega pärast neid rumme ei oleks ma tohtinud siidrit enam võtta :D Nii et jah, mul hakkas paha ja pidin korraks potti kallistamas käima ja enne seda just WC-poole liikudes juhtusin ma nägema ühte pooleldi itaallast/pooleldi ameeriklast, kellega ma kunagi Viru keskuse ees korraks rääkima jäin, see oli vist oktoobris (ta tuli midagi küsima ja siis jäime natuke edasi rääkima). Ta ütles, et me oleme vist kohtunud, ma ütlesin, et oleme jah, aga rohkem mul aega rääkida ei olnud, ma ei hakanud talle ju ometi seletama, et kui sa minuga veel paar sõna räägid, siis võib asi sinu jaoks päris inetult lõppeda, sest ma lihtsalt oksendan su täis :D

Hiljem oli juba päris okei olla, juhtusin seda tüüpi veel paar korda nägema, ta tantsis isegi meiega natuke. Aga jah, ma tundsin end jälle elavana, sest ma pole nii ammu pidudel käinud. Samas on sellega ka see lugu, et ma ei jaksa enam niimoodi pidutseda nagu vanasti… Kas asi on selles, et kuna ma enam nii palju ei pidutse, siis pole seda harjumust enam? Tantsida ka ei jaksa enam nii palju, lausa jube tegelikult ju.

Klubist tõmbasime kuskil 03.00 ajal juttu ning teed viisid Nimeta baari. Mul on vahel tunne, et just seal baaris käivad just need inimesed, kes öösaateid vaatavad, sest jällegi just seal ukse ees hõigati mulle: “Night Chat, Night Chat!” :D Mingid noored tüübid oli. Kui ma olin 2,5 kuud saatejuht olnud ning siis sõbrannaga seal baaris olime, märkasin ma järsku, et mingid tüübid hõikavad mu nime ja kui ma siis sõbrannalt küsisin, et kus nad mind teavad, ütles tema, et küll ma olen totuke, ilmselt saatest ikka :D. Ja niimoodi kusjuures oligi, umbes neli 20-aastast noormeest tulid tol peol meie juurde ja hakkasid täiega küsima, et a la, kaua sa siis selle tüübiga veel edasi rääkisid, kas tal lõpuks õnnestus su number saada, sa mainisid, et sa päriselus näed hoopis teistsugune välja kui saates, et tänaval ilmselt ära ei tunneks (sest tavaliselt olen ma suvel juuksed kinni ning päikseprillid ees, ma mõtlen siis just niisama tänaval chillides), aga tegelikult ei näe ju jne. Tol korral küsiti baaridaamilt marker ning ma sain ühele tüübile nii-öelda nalja pärast oma “autogrammi” anda, haha :D Ja eks Tartus on ka paar korda ära tuntud ja rääkima tuldud, üks kord hõigati järele Night Chati Jaanika. Ja üks kord helistas üks tüüp saatess, kes ütles, et oli mind sõbrannaga Kapriisis söömas näinud (see oli siis, kui Rentsiga seal söömas käisin, mai alguses), aga ta ei julgenud tere ka ütlema tulla, sest pole viisakas ju niimoodi segada.

Nimeta baaris oli pidu juba hoopis vingem, sest muusika oli parem. Ja ma olen vist rohkem baariusku kui klubiusku :D Vahepeal tuli mingi välismaalane meiega rääkima ja me pidime pakkuma, kust ta pärit on. Ta oli rastadega ning päris raske oli pakkuda, aga kui lõpuks teada saime, et türklane, siis eks me olime üllatunud, sest seda me poleks küll osanud aimata, tema sõber oli Peruust pärit, seega paar lauset vahetasime ka hispaania keeles. Siis tantsisime mingit noorte eesti tüüpidega, aga need olid tõesti umbes 20-nesed :D Kuna mu sõbranna on 28, siis tema jaoks eriti noored.

Sealt lahkusime kuskil 05.00 ajal, läksime veel Locasse sööma ja kuigi sõbranna alguses plaanis minu juurde ööseks jääda, otsustas ta siiski esimese rongiga Tartusse tagasi minna (ta elab Tartus). Saatsin ta siis rongile ära ja purjus peaga tulevad mul alati “geniaalsed” mõtted – nimelt tahtsin ma kohutavalt Terminaatori kaissu ja kuna mul ju on ta korterivõtmed, siis mõtlesin, et eks ma lähen talle siis kaissu. Aga need olid mul kodus (ja kui Terminaator magab, siis ta ei kuule ühtegi telefonihelinat ega midagi, raske unega :D), seega ma läksin taksoga koju, lasin taksol kaks minutit oodata ja võtsin need võtmed ja edasi suundusin siis Termika juurde.

Tegelikult polnud see üldse ilus käitumine, sest ega meil ju mingit kindlat kokkulepet ei olnud, et ma pärast pidu tema juurde lähen, nii et kui ma täis kui tarakan tema toas maandusin (ja enne seda olin ma muidugi tema toauksega võidelnud, sest see käib nii raskelt lahti, seega ta avas selle lõpuks ise :D), siis oli veider küll, aga pahane ta õnneks ei olnud. Sest tegelikult ei ole see viisakas, kui niimoodi lihtsalt sisse trügida, aga purjus peaga ei ole ma kunagi eriti viisakas.

Täna päeval tõi ta siis mu koju ja ma ütlesin ka talle, et iga kord sellise pohmakaga ma luban, et ma enam kunagi ei joo, haha :D Terminaator ütles, tema selliseid lubadusi ei anna, sest miks ta ikka iseendale valetama peaks :D

Reede öösel olin ka Termika juures, siis oli suur tudumisralli, sest ma olin oma Tartu reisist nii magamata, kogu aeg olin seal peol ju põhimõtteliselt. See on see, kui Tartusse nii harva satud. Pealegi on mul Tartuga see teema, et kui ma seal olen, siis ma lihtsalt PEAN peole minema, sest muidu mul on selline tunne, et ma mandun. Tallinnas mul seda probleemi pole, aga Tartus on. Ma ei teagi, millest see tulla võiks.

Tartus käisin selle sama kursaõega Atlantises peol. Samuti sain kokku ka oma vana töökaaslase Tagasihoidlikuga (tema oli see noormees, kellega ma siis koos töötasin, kui Võrratuga suhtes olin ja kõik töökaaslased meid paari panid. Kuna me tulime samal päeval ja olime koos uued ning rohelised, siis alguses hoidsimegi rohkem omaette, hiljem läks tema õhtusesse vahetusesse üle, aga ühisüritused ja peod olid ikka koos mõlemal vahetusel). Ma polnud teda 1,5 aastat näinud, väga tore oli :) Käisime väljas ja rääkisime tühjast-tähjast, meenutasime vanu aegu, kui teda õhtuse vahetuse parimaks suhtlejaks valiti ning mind päevase vahetuse (mina sain ka ülejäänud kolm auhinda endale, seega neljast auhinnast neli panin ka kinni, vahel on hea meenutada seda :D). Ma olin õnnelik, et minu parima suhtleja auhinnaks tol korral oli uus digikas (sest siis oli mul vana just katki ka läinud) ja tal oli ainult suur spordikott :D Ma spordikotti küll ei oleks tahtnud saada.

Käisime ka vanu töökaaslasi vaatamas, aga kahjuks meie endisel ülemusel oli just puhkus. Viisime ka kommikarbi ja koogi. Nii palju uusi nägusid oli, sest ega müügitööl keegi väga kaua pidama ei jää, ainult mõned vanad kalad olid veel sellest ajast alles, kui meie seal töötasime. Kontor oli ka vahepeal uuenenud ehk palju kaasaegsemaks läinud. Ma pole kunagi müügiinimene tegelikult olnud, kuigi mul läks see asi alati keskmisest paremini. Kuid sellega on ka see teema, et periooditi, sest kui enam ei viitsinud, siis hakkasid tulemused ka kehvemaks minema.

Nii, siis ma nägin veel Võrratu eksi. Mäletate ju, et ma sain temaga pärast Võrratuga lahkuminekut läbi? Ma polnud teda ka sada aastat näinud ja kui teda nüüd nägin, siis üllatusin, sest tal oli imepisike kõht ees (ta pidi küll ise sellele tähelepanu juhtima, seda seda ei olnud veel märgata). Nimelt tutvus ta kuus kuud tagasi Flirticus ühe noormehega ja nüüd on ta juba kaks kuud rase olnud. Vat, kui kiiresti asjad edenevad. Ma küll kohe küsisin, et kas tegemist on tööõnnetusega, aga ta kinnitas mulle, et mitte, sest nad tahtsidki last. Nojah, kui nii kiiresti saab selgeks, et tahetakse koos olla ja lapsevanemateks saada, siis mis seal ikka. Võrratu eks mainis, et Võrratu vanaema on talle paar korda hellanud ning üks kord mainis, et ta vaatavat mu saateid (mida ma nagunii juba teadsin). Õnneks olevat ta nüüd Võrratu eksi rahule jätnud, aga palus andeks selle eest, et teda kunagi taignarulliga mööda Anne kanalit taga ajas (minul nii “hästi” õnneks veel ei läinud :D). Ma vahel mõtlen, et kas see inimene, kes erinevates foorumites minu kohta kräppi lennutab, ongi ehk Võrratu vanaema, sest kuna too daam on grammatikas väga hea ja see inimene, kes seda teeb, on ka väga hea… Võrratu ilmselgelt see olla ei saa, sest tema niimoodi lauseid vorpida ei suudaks, kus kõik komad nii õigesti pandud on. Aga ma ei tea muidugi, vbl pole see ka Võrratu vanaema.

Romantikut nägin ka. Käisime koos söömas, umbes tunnikese rääkisime (tema lõunapausi ajal). Kui nägime, siis korraks kallistasime ja väikse põsemusi tegi ta ka. Kallistasime ka siis, kui hüvasti jätsime.

Ma tegelikult mõtlesin enne seda kohtumist, mis tunded mind teda nähes võiksid valdada, et kas hakkan igatsema vms. Ja kusjuures ei hakanud. Absoluutselt mitte. Kordagi ei tekkinud seda tunnet, et tahaks temaga uuesti koos olla. Olime need sõbrad, kes me enne suhtesse astumist olime. Sain küll teada, et pärast mind on ta uuesti naistemagnetiks hakanud, sest see naine, kes hispaania keelt rääkis, on ka nüüd ajalugu. Nüüd on tal keegi, kes hispaania keelt ei räägi, seega suhtlevad inglise keeles (aga jällegi eestlane, sest Romantikule meeldivad eesti naised). Ma siis ütlesingi talle, et päris kiire mees ikka, ta mainis, et asjad lihtsalt läksid nii, sest sellele ühele naisele ei meeldinud see, et ta korea naisega oli seksinud ( teadis teda, seega oli imelik olukord tekkinud). Ja Romantik mainis, et kuna ta seksib üks naine korraga, siis on ta eelmised flingid enne uue juurde jõudmist ära lõpetanud (või siis on nemad lõpetanud). Mina rääkisin Romantikule, et Terminaatorile ei meeldi mu blogi ja Romantik ütles, et ta täiesti mõistab seda, sest kui ta eestlane oleks, siis talle ka see ei meeldiks, aga tema puhul oli hea see, et googlega ta ei viitsinud seda väga tõlkida, sest see pani nagunii omadega võssa :D

Ütlesin talle, et olen Flirticus tagasi ja Romantik mainis, et siis on teada värk, mis edasi saab :D Haha, ma ütlesin, et vallalisena oleme me mõlemad suhteliselt sarnased, ta tunnistas, et vist tõesti. Kuid muidu läheb tal okeilt, päris töiselt siiski (sügisest jällegi ka ülikool lisaks). Ja ütles, et see on tema jaoks kõige tähtsam ning ka praegu selle naise puhul ei ole tegemist niivõrd tõsise suhtega, vaid ta võtab asja pigem vabalt. Et suhe ei ole tema jaoks primaarne.

Aga tore oli teda näha ja veel toredam oli veenduda, et ma temast üle olen saanud. Tegelikult kõige toredam on hoopis see, et ma mõne eksiga ka normaalse suhtluse suudan säilitada, sest viimased kaks läksid ju suure tormiga lahku (Ego ja Võrratu).

Nii, siis sõbrannadega käisime väljas istumas. Kuna kaks neist elavad välismaal, siis neid ma näengi umbes aastas korra. Üks sõbranna mainis, et itaalia mehed on tema meelest voodis parimad, tema kogemuse põhjal siis. Kuna mul itaalia meestega kogemus puudub (ma vist pole isegi ühegi itaallasega suudelnud, vähemalt hetkel küll ei meenu, et oleks), siis ma ei osanud kaasa rääkida, aga sain öelda, et latiinod on ikka krdi head :D Kuigi… ma olen ju maininud, et oma parimad seksikogemused olen ma saanud siiski eesti meestega. Ja nii ongi. Jah, latiinod on kõik seal topis väga kõrgel kohal, aga siiski mitte päris esimesed :D

Ja selline mu Tartu reis siis oli, kokku magasin selle jooksul umbes viis- kuus tundi :D Ja Tartus olin kuskil 36 tundi. Suutsin ka oma õega tülli minna, sest ta arvas, et ma peaksin ta lapsi hoidma, aga kuna mul olid kõik plaanid juba tehtud (ja eriti arvestades seda, et ma olen viimasel ajal Tartusse megaharva juhtunud, sest mul olid kogu aeg saated, nüüd on natuke lebom, sest teine saatejuht on lisaks), siis see ei sobinud minu graafikuga. Ja pealegi mu isa hoidis neid, ta saab nende hoidmisega suurepäraselt hakkama (üks oli lihtsalt haigeks jäänud, seega tuli ekspromt). Lõpuks mu õde nähvaski mulle telefonis, et minu peale ei saa kunagi kindel olla jne. Ma tõesti austan oma õde, ta on mind päris mitu korda jamast välja aidanud (näiteks siis, kui ma Prantsusmaal omadega pekkis olin ja veel vaesemana tagasi tulin, kui sinna minnes, siis oli tema see, kes mu tagasisõidupiletid kinni maksis), aga ma olen ta lapsi nii palju elus hoidnud, see tal aga meeles ei ole. Ja hiljem hakkas ta mu Facebooki staatuse puhul täiega ära panema (mul oli staatuseks see, et minu meelest pole tore, kui oma 8-10 aastaste laste puhul nende emad veel nendega nii-öelda titakeeles räägivad, olen seda bussis tihti kuulnud), et kuna mul endal kogemus puudub, siis ma võiksin mitte sel teemal sõna võtta, sest mitte kedagi nagunii ei huvita mu arvamus… Ma siis kommnteerisingi vastu, et nüüd elad oma solvumist mu staatust kommenteerides välja või, millele ta lisas, et ta ei ela, sest ta nagunii enam ei looda kunagi mu peale, ma siis vastasin, et ma avalikult ei hakka parem ütlema, mida ma asjast arvan, sest muidu läheme täiesti tülli… Nojah, teema juurde aga tagasi minnes isegi psühholoogisest aspektist vaadatuna ei ole see titakeeles suhtlemine kuidagi hea lapsele. Pärast seda hakkasid mu staatuse all inimesed nagu kahte leeri jagunema, ühed, kes mind toetasid ja teised, kes mu õe (ja veel mõnede teiste inimestga) samal arvamusel olid.

Kuid mu vanem õde on lihtsalt nii kangekaelne inimene, et temaga ei ole mõtet vaielda. Ta on hästi domineeriv alati. Ja näiteks, kui ma Egoga kunagi koos pildid üles panin, kus veinipokaale oli näha, siis ta hakkas neid pilte kommima, et ma ei tohiks selliseid pilte üldse üles panna, sest pole hea, kui alkoholiga pildid on üleval jne. Ma siis ütlesingi, et sorri, kallis õeke, aga minu Facebook ja teen, mis tahan. Samamoodi jäid talle kunagi mu Rate pildid ette, sest 16-aastaselt ei oleks mul tohtinud selliseid pilte olla (mingid lilla kleidiga olid, vbl veits siivutus poosis, aga ei midagi nii hullu). Olin just inkas, kui ta sõnumi saatis, et ma sellised pildid KOHE maha võtaksin, aga saatsin smsi vastu, et jällegi minu elu ja teen, mis tahan. Viimasel ajal ta enam nii domineeriv pole olnud, aga jah – vahel ta lihtsalt keeb üle. Õnneks rahuneb suht ruttu maha ka. (mu keskmine õde on temast hoopis rahulikum ja erinevam).

Ja seda ka, et mingi päev käisin ma seal türgi kebabi kohas söömas. Ja see türklane oli tööl muidugi :D Sel korral sain toidu poole hinnaga ja tomatimahla üldse tasuta, kuigi ma ütlesin, et ma tahan ikka kõige eest maksta, aga ei lastud. Ja lisaks sain arbuusiviile ka magustoiduks. Ta kutsus mu välja järjekordselt, sel korral oleks isegi olnud tema sõber ja sõbranna, aga ma jälle keeldusin. Eks näis, vbl kunagi lähen ka, aga ma kahtlen selles ikkagi.

Flirticuga on see teema, et ma ei viitsi seal eriti olla, neid kirju tuleb lihtsalt nii piisavalt palju, et ma ei jõua nendega tegeleda. Vahepeal olin ma nii populaarne kasutaja (mul seda ka varem päris tihti ette tulnud, kui minevikus Flirticut kasutasin), et VIP-id said ainult kirjutada (ehk need, kes on maksnud Flirticu kasutamise eest, VIP-dele on ka mõned muud lisafunktsioonid mõeldud, mida tavakasutaja teha ei saa, mina ise VIP ei ole). Nüüd saavad tavainimesed ka, seega on neid kirju veel rohkem. Naljakas oli oma postkasti vaadata, kus kõigi kirjade ees ilutses roheliselt VIP :D See üks tüüp on endiselt Facebookis, kes on ka välja kutsunud, aga ma olen selline põiklev olnud, sest tundub, et jutt meil nagu eriti ei jookse siiski. Vahel on mul küll nii olnud, et saan noormehega kokku, kelle puhul ma olen suht kindel, et meil pole eriti millestki rääkida, aga läheb hoopis vastupidi. Või siis just saan noormehega kokku, kelle puhul ma olen veendunud, et meil on paljust rääkida, aga siis tuleb välja, et kirjutada oli küll paljust, aga kui asi rääkimiseni läheb, siis on kökmök… Aga selle sama tüübi puhul astusin ma ka ämbrisse, sest ta küsis, kas ma oleks huvitatud kohtumisest ja ma ütlesingi, et ma ju ei tea, sest me pole eriti rääkinud, et me ei tea isegi, millega kumbki tegeleb. Kuid tuli välja, et me olime sellest rääkinud :D Appi, kui mark mul oli, aga mul ongi selline kohutav mälu, ütlesingi siis, et mu pea ei funktsioneeri pohmakaga väga hästi, mis on ka tegelikult väga õige :)

Ma usun, et tänaseks aitab ka kirjutamisest, niigi olen jälle romaani valmis treinud.

Ahjaa… Kui neljapäeval Terminaator helistas ja ma talle ütlesin, et Romantikut ka nägin, siis ta küsis esimese asjana, et kas me suudlesime ka. Ja tema desktopil on ikka selle Soomes elava eesti naise pilt, aga ma ei ole enam armukade. Ma ei usu, et ma ennegi seda olin, lihtsalt vbl see tuli üllatusena, aga nüüd on mul sellest ükskõik.

Flirticu topis esimesel kohal on ühe mehe pilt, kes vist võtab selle iga kuu maha ja paneb selle uuesti üles, sest see oli seal juba kaheksa kuud tagasi ka. Ja topis saab olla ainult pilt, mis pole üle kuu aega vana. On ikka inimesed, ma ütlen :D